Himaalaja “hull mesi” – psühhoaktiivse toimega maiustus

25. august 2017 kell 12:25



ApisLaboriosa1Psühhoaktiivse toimega taimed ja seened on maailmas valdavalt hästi teada. Kuid lisaks sellele võib sarnase toimega olla ka mesi. Himaalaja mägede karmides tingimustes elab üks väga eriline metsmesilase liik, kelle korjatav mesi on ainulaadne pea terves maailmas. Seda tuntakse ka kui “hullu mett” (mad honey), kuna sellel on väikestes kogustes ravitoime ning suuremas koguses mõjub toksiliselt ja hallutsinogeenselt.

 

Himaalaja mägimesilased (Apis dorsata laboriosa) on maailma suurimad mesilased, kelle keha pikkus ulatub 3 sentimeetrini. Neid leidub Bhutani, Hiina, India ja Nepali piirkonnas 2500–3000 meetri kõrgusel mägedes, kuid meetaimede otsingutel lendavad mesilased isegi kuni 4100 meetri kõrgusele. Neil mesilastel on kombeks elutseda kõrgete vertikaalsete kaljude nukkide all ning ühest pesast võib leida kuni 60 kg mett.

Kõrgel mägedes on meetaimi napilt, nii on need hiidmesilased kohanenud õienektarit koguma mürgistelt rododendroniõitelt. Mesilasele endale see ohtu ei kujuta, inimeste jaoks on see omapärase punase tooniga mesi aga suuremas koguses tugevalt toksilise toimega, põhjustades joovet ja hallutsinatsioone. Nepaali põlisrahvaste hõim gurungid on tuntud selle “hullu mee” kogujatena ning aastaid meeküti ametit õppinud mehed riskivad otseses mõttes eluga, rippudes maa ja taeva vahel, kogumaks mett, mida tohib tarbida vaid lusikatäis korraga. Mett käiakse kogumas kaks korda aastas, kuid eelkõige on kuulsaks saanud kevadine mesi, kuna see on tõeliselt “hull” mesi.

 

Kasutajate kogemus on väga erinev

Gurungi hõim tarbib ise kogutud mett vähe, valdav enamik sellest müüakse maha, kuna “hullu mee” eest on võimalik küsida kuni viis korda kõrgemat hinda kui tavalise mee eest. Hiinas, Koreas ja Nepalis on Himaalaja mägimesilaste toodang kõrges hinnas, kuna arvatakse, et see aitab diabeedi ja kõrgvererõhktõve vastu, parandab seksuaalset võimekust ning vähem hinnatud ei ole ka selle mee psühhoaktiivne toime.

Inimesed on selle mee mõju kirjeldanud erinevalt. Üks Redditi keskkonna kasutaja on seda hinnanud pigem meeldivaks, kirjeldades, et kogemus sarnaneb psühhoaktiivsete seente mõjuga, kuid tugevamate visuaalsete hallutsinatsioonidega. Samas, teine inimene on kirjeldanud väga tugevat ebamugavustunnet ning veidrat suminat kõrvus.

 

Mee söömine niitis maha terve armee

Joovet põhjustavat mett on võimalik leida ka kõrvalises piirkonnas Türgis. Sealt pärineb ka esimene teadaolev lugu selle kohta, kuidas inimesed said kogemata tõsise mürgistuse mee söömisest. 401 eKr olevat sellest piirkonnast läbi marssinud Kreeka sõjavägi, mis otsustas peatuma jääda ja kohalikku mett maitsta. Õige pea oli terve armee hullumas, oksendamas ja krampides maas.

Bioloog Sean McCann on selgitanud, et “hullus mees” sisalduvad koostisained ei ole naljaasi: “On palju paremaid ja turvalisemaid hallutsinogeenseid aineid, mida kasutada.” Texase Südameinstituudi (Texas Heart Institute) uuringu kohaselt põhjustab Himaalaja mesi väikestes kogustes pearinglust, nõrkust, madalat vererõhku ja iiveldust. Suuremates kogustes võib see viia aga teadvuse seisundi muutumisele ning isegi teadvuse kaotusele. Mürgistus ei ole tavaliselt eluohtlik, sellest taastub lihtsalt raskekujulise pohmelusega.

Kahjuks on ka seda unikaalset mett tootvate mesilaste populatsioon inimtegevuse mõju tõttu kahanemas. Samuti jääb aina vähemaks tõeliselt kogenud meekütte, kuna vanem põlvkond kaob eest ära ja noorematel napib huvi selle iidse kombe edasikandmiseks. Loodetavasti ei kao see huvitav nähtus siiski maailmast niipea päris ära ning Himaalaja mägimesilased ei saa üheks numbriks kurvas statistikas, mis kajastab inimtegevuse hävitavat mõju loodusele.

 

Vaata lühidokumetaali Himaalaja meeküttidest:

 

 

Allikad: Minds, Wikipedia, Upvoted, Icimod

Foto: Wikipedia / L. Shyamal

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.