Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Ahto Kaasik: Hiied – võõras mure? Poliitikutele kahjuks küll

12. detsember 2014 kell 16:42



ohekatku_hiiemaegiLooduslike pühapaikade keskuse eestvedaja Ahto Kaasik kirjutab lõputust võitlusest riikliku bürokraatia ja ükskõiksusega, lootuses, et äkki kuskil poliitmehhanismi avarustes leidub mõnigi mutrike, keda huvitaks meie põliskultuuri säilitamine. Aga ei – hoolimata sellest, et 86% Eesti elanikest soovib, et riik tagaks hiite säilimise, käib asjaga tegelevates instantsides pigem vastutöö, vahendab portaal Alkeemia.

 

Teisipäeval teatas Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK), et riik suunab seekord keskkonnaprojektidesse ligi 19 miljonit eurot. Väga tore uudis ja heameel, et paljud olulised ettevõtmised saavad tuge. Paraku lükati hiite kaardistamise taotlused taas tagasi. Eriti nukker on, et hiite kaardistamist ei toeta järgmisel aastal ka Kultuuriministeerium ning riigieelarvest ei jagunud selleks taas sentigi. Seda suurem on rõõm, et kirikuhoonete remontimiseks panustame me kõik järgmise aasta riigieelarvest 1,4 miljonit eurot.

Oleme aastate jooksul kulutanud pühapaikade kaardistamiseks ja tutvustamiseks mõeldud KIK-i projektitaotluste koostamisele tulutult sadu tunde tööaega. Peamine soov on saada tuge hädavajalike uurimistoimingute tegemiseks, et koguda andmeid looduslike pühapaikade asukohtade ja piiride määramiseks. Need taotlused pole tehtud tühjale kohale. Seniste uuringute põhjal on lähiaastatel unustamise ja teadmatu inimtegevuse tõttu hävimas kuni 3000 hiit ja teist pühapaika. Kuna enamuse hiite kaardistamine on võimalik vaid vanemaealiste põliselanike abil, on uuringutega väga kiire. Kõik ettevalmistused uuringuteks on tehtud: olemas on uurimisasutus, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuses oleme loonud pühapaikade andmebaasi keskkonna, koolitanud aastaid inventeerijaid, pilootuuringutega koos oleme välja töötanud ja optimeeritud uurimismetoodika, mis keskendub kõige kiireloomulistele töödele. Järjekindlalt jääb tulemata vaid toetus.

Toetuse saamiseks oleme tänavu suhelnud paljude poliitikute ja ametnikega. Peale hiljutist KIK-i nõukogu väitis üks sinna kuuluv poliitik, et poliitikud mõistavad hiite tähtsust, on valmis nende kaardistamist toetama ja raha selleks olevat külallt. Mõningad spetsialistina esinevad ametnikud olevat aga võtnud südameasjaks uuringute takistamise. Teine poliitik taas väitis, et Reformierakonna juhtkond (mõni erand siiski on ka) peab pühapaikade teemat jamaks ja kuni see erakond on võimul, pole lootustki hiite päästmiseks raha saada. Parim, mis võib juhtuda olevat see, et natuke raha antakse pseudouuringute tegemiseks, et pärast saaks väita – “tehtud”. See olevat ka põhjus, miks sellel ajal, kui hiite kaardistamine takerdus rahapuudusse, maksis KIK mõisaparkide korrastamiseks 6,35 miljonit eurot. See on rohkem, kui on tarvis kõikide Eestis looduslike pühapaikade kaardistamiseks ja tuhandete pühapaikade päästmiseks hävimisest. Ärge saage valesti aru, ma pole mõisaparkide korrastamise vastu. Olen selle vastu, et KIK ei toeta pühapaikade päästmist.

Märke, et poliitikutelt saadud teave võib paika pidada, oleme näinud isegi. Eelmise aasta alguses võttis Muinsuskaitseameti toonane peadirektor (meelestatud hiitesse selgelt vaenulikult) teemaks, et pühapaigad tuleb kaardistada kiiresti ja odavalt nagu toimus RMK pärandkultuuri inventuur. See, et üle poole pühapaikadest jääks sel juhul leidmata, polnud tema jaoks mingi argument. Peaasi, et tülikas teema saaks päevakorrast ruttu maha. Mõne aja pärast kõlas see jutt juba ka paari keskkonnaametniku suust. Sarnane sõnastus ilmus eelmisel aastal ka KIKi projektitaotluste tagasilükkamise vastustesse – kasutage odavamat uurimismetoodikat ning saate sama palju toetust, kui RMK pärandkultuuri inventuuriks. See on sama hea, kui soovitada kasutada geoloogilisteks uuringuteks linnuvaatluse metoodikat.

Me ei ole nõus kaasa minema poliitiliste mängudega ning osalema pseudouuringutes. Olgu see siis mõne ebapädeva ametniku isiklik kinnisidee, või partei tagatoa soov, uuringutoetustest keeldumistele ettekäändeid otsides on lastud aastaid hiitel hävida. Kahtlemata leitakse ettekäändeid edaspidigi.

Hiied ei ole üksnes minu ega Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse pärand ja mure. Sügisel valminud kolmanda sarnase avaliku arvamuse uuringu põhjal soovib 86% Eesti elanikest, et riik tagaks hiite säilimise. Usun, et see on ka väga paljude ausate loodusesõprade ja ametnike soov.

Kas keegi oskab öelda, mis toimub täpsemalt KIKi nõukogus? Mida me saame teha, et meie oma riigi asutused lõpetaksid vastutöötamise hiite kaardistamisele ning me saaksime enda maksuraha ja struktuurifondide toetusi kasutada oma pärandi päästmiseks?

 

Ahto Kaasik

 

Allikas: Alkeemia

Lisalugemist; Hiis.ee, “Tõnis Mägi: Eesti saab päriselt vabaks alles siis, kui saavad vabaks meie hiied“, “300 000 inimest eelistab Riigikogu valimistel hiiesõbralikke kandidaate

Foto: Ohekatku hiiemägi / maavald.ee