Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Arvamus: Finantssektori kärpimine ei kahjustaks USA majandust

7. märts 2014 kell 14:34



800px-Photos_NewYork1_032USA majanduse tervendamiseks oleks vaja vähendada USA finantssektori mahtu, sest pangandusvaldkonnas saadav kõrgem palk oleks õigustatud vaid juhul, kui seal teenitav kasum oleks seotud majanduskasvuga, kirjutab USA rahandusekspert Les Leopold portaalis AlterNet, viidates sellele, et USA finanatssektor parasiteerib praegu ühiskonna arvel.

 

Finantssektori palgatõus ei suurenda majanduskasvu

USA-s olid Teise maailmasõja ja 1980. aasta vahel finantstöötajate ning teiste tööliste palgad suhteliselt samal tasemel. Seejärel aga toimus hüppeline muutus ja pangandussektoris tõusid palgad võrreldes teiste valdkondadega märkimisväärselt.

image01

Seda, kas kõrgem palk on ka õigustatud, tuleks vaadata eelkõige sellest vaatenurgast, kas pangandussektor on hakanud majanduse jaoks rohkem tootma ehk kas on toimunud majanduskasv? Nii see siiski pole, sest Wall Streeti palkade tõusuga majanduskasv aeglustub.

 

Tööliste palgad langevad pankurite arvelt

Wall Streeti (USA rahandussektori) suuri palkasid õigustatakse väitega, et finantseerijad vastutavad USA tootlikkuse tõstmise ja uute tasuvate töökohtade loomise eest. Ometi vähenesid USA riigitulud 2000-ndate alguses 7,2% võrra. Kuigi globaliseerumisel, tehnoloogia arengul ja suurenenud sotsiaalkulutustel on selles oma roll, järeldab rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO oma uuringus, et selle peamine põhjus on mujal. Nimelt tuleb tööliste sissetuleku langusest 50% finantssektori kasvu arvelt.

image00

 

Wall Street on liiga kulukas

Majandusteadlased Gerald Epstein ja James Crotty viisid läbi uurimuse, milles nad vaatlevad finantslõhet, mis mõõdab, kui suures ulatuses erinevad sektorid sõltuvad välisest rahastusest sektorisiseste säästude asemel. Uuringust selgus, et iga dollari kohta, mis tarbijad ja ettevõtted laenavad, teenib Wall Street vahelt üha suuremaid summasid.

See on aga vastupidine lähenemine sellele, kuidas kapitalism peaks toimima: arenenud tehnoloogia, globaalne turg ja loomingulisem töö organiseerimine peaks langetama hindu, mitte neid tõstma. Ometi on Wall Streetil asjalood teisiti. Kui võrrelda 1960-ndaid viimase kümnendiga, võib näha, et finantssektor võtab oma teenuste eest neli korda rohkem raha: kui 1946.–1959. aastatel võeti teenuste eest keskmiselt 30 senti, 2000.–2010. aastatel aga juba 1,74 dollarit.

 

Suurem raha tähendab suuremat mängumaad

Mida suuremad Wall Streeti pangad ja investeerimisfirmad on, seda vabamalt käivad nad oma rahaga ringi. Nad teavad, et võivad mängida riskantseid mänge, sest kui nad peaksid kandma suuri kaotusi, leiab valitsus mooduse, et nad välja osta, kuna valitsus kardab pankade kokkukukkumise tagajärjel tekkivat majanduskriisi. Epstein ja Crotty uurisid ka andmeid suurte pankade tulude kohta, mida saadakse riskantsete finantstehingute tulemusel ja need arvud jäid 47–73% vahele.

Kõigi nende andmete kohaselt võib järeldada, et USA finantssektor on 2–4 korda liiga suur ja seda saaks veerandi või poole võrra vähendada või panganduse palku, kasumeid ja boonuseid saaks 50–75% võrra kärpida, ilma et see kahjustaks majandust. Suurem ei ole alati parem ning see tõdemus peab eriti hästi paika hiigelpankade puhul.

 

Allikad: Alternet, ILO raport, Epsteini ja Crotty uurimus

Foto: Creative Commons / Beyond Silence; graafikud alternet.org

 

Toimetas Marlen Laanep