Ehkki nahavärvi, rahvuste ja seksuaalsuste mitmekesisusega arvestamist peetakse tänases maailmas elementaarseks inimõiguseks ei ole veel suudetud hakata mõistma tavalisest dihhotoomsest jaotusest – mees ja naine, rohkemate sugude olemasolu. Erinevates ühiskondades üle maailma tunnistatakse, austatakse ja ühendatakse rohkem kui kahte sugu. Kas aga meie ühiskond on valmis aktsepteerima tavalisest jaotusest suuremat sooidentiteedi spektrit?

Sugude jaotamine enam kui meesteks ja naisteks ei ole erinevalt tavaarusaamast mingi 21. sajandi liberaal-progressivne eesmärk, nagu seda mõningatel puhkudel kirjeldatakse. Voolavus soorollides on eksisteerinud ühiskondades üle kogu maailma – see ei ole uus nähtus, samamoodi nagu see ei ole omane vaid Euro-Ameerika rahvastele.

Kolmandate sugude olemasolu on sellel kaardil märgitud üsnagi mitmetes paikades. Peaaegu igal kontinendil ja kogu kirjaliku ajaloo vältel on õitsevad kultuurid tunnistanud, austanud ja ühendanud rohkem kui kahte sugu. Mõisted nagu transseksuaalsus ja homoseksuaalsus on seega täielikult uued konstruktsioonid, mille eelduseks on kolm asja: on olemas vaid kaks füsioloogilist sugu (isane/emane); kaks seksuaalsust (gei/heteroseksuaal) ja kaks sotsioloogilist sugu (mees/naine).

Füsioloogiline ja sotsioloogiline sugu

Eesti keeles tähendavad inglisekeelsed sõnad sex ja gender mõlemad üht – sugu. Tunnistamiseks, et reaalselt eksisteerib meie ümber aga rohkem kui kaks “sugu”, tuleb mõista füsioloogilise ja sotsioloogilise soo erinevusi:

Näited füsioloogilise soo tunnustest:

• Naistel on menstruatsioon, meestel ei ole

• Meestel on munandid, naistel ei ole

• Naistel on arenenud imetamiseks sobilikud rinnad, samas kui meestel ei ole

• Meestel on tavaliselt massiivsem luustik kui naistel

Mõned näited sotsiloogiliselt konstrueeritud soo tunnustest:

• Paljudes riikides teenivad naised sarnase töö eest enamasti oluliselt vähem raha kui mehed

• Vietnamis näiteks on meeste hulgas rohkem suitsetajaid kui naiste hulgas, sest naiste suitsetamine on traditsiooniliselt selles kultuuris naistele sobimatu

• Saudi-Araabias on meestel lubatud autot juhtida, kuid naistel mitte

• Enamikes kohtades üle maailma on naised põhiliseks kodutööde tegijateks

Sadades erinevates ühiskondades üle maailma on omad pikaajalised traditsioonid, kus kasutusel on ka kolmas, neljas viies või ka rohkemgi sotsiol-kultuurilisi soojaotusi. Üle maailma on erinevad soo väljendusviisid esindatud peaaegu piiramatult. Saksamaa sai näiteks hiljuti üheks esimeseks riigiks kaasaegses Euroopas, kes liikus kaugemale tavalisest mees/naine soojaotusest. Saksamaa põhjendus taolise otsuse vastu võtmiseks tundub loogiline: mitmete füüsiliste sootunnustega laste vanemad ei pea seeläbi oma imikutele sündides kindlat sooidentiteeti peale suruma.

Kuid kas ka kolm sugu on piisav?

Loomulikult on suureks katsumuseks üle saada sugude kahendsüsteemist. Enamik meist ju identifitseerib end kas mehe või naisena. See on loogika, millele baseerudes oleme üles kasvanud, mis tundub meile turvaline ja tuttav. Ometi me teame ka, et teised inimesed kogevad maailma teisiti kui meie. Inimesed kes on sündinud kas mehe või naisena ei pruugi – lapseeas, nooruki, täiskasvanu või vanurina – identifitseerida end vastavalt oma sünnijärgsele soomääratlusele. Nende identiteedid võivad olla aja jooksul muutunud.

Transseksuaalide kogukond on mitmekülgne ja elujõuline. Selle alla kuulub terve hulk määratlusi, mis ei ole pelgalt üleminek mehest naiseks või naisest meheks. Antropoloogilised arutelud on siinkohal juba  ammu suutnud üle saada lihtsakoelisest bioloogia versus kultuur jaotusest.

Ei tohiks mõelda, et mitmete sootunnustega või sootunnusteta (intersex inglise keeles) imikud on bioloogilise telje ühes otsas ja inimesed kes on omaks võtnud ebatraditsionaalsed soorollid on teisel, kultuurilisel teljel. Tõsi, erinevate sootunnustega imikud kas sünnivad või neil arenevad kindlad anatoomilised või füsioloogilised omadused, mistõttu ei ole võimalik neid määratleda kas naisteks või meesteks. Kuid otsus, mis vanemad vastu peavad võtma – see kuidas neid lapsi kasvatada, on selgelt kultuuriline otsus, millele tihti aitavad veel kaasa ka arstiteaduse professorid ja vanemaid ümbritsev kogukond. Hiljem ka lapsed ise.

Samamoodi on ka neil täiskasvanutel, kes võtavad omaks ebatraditsionaalsed sooidentiteedid bioloogilised kehad ja ajud, mis on täiesti reaalsed. Ei ole võimalik arvata, et bioloogia on siinkohal olulisem kui meid ümbritsev kultuur või vastupidi. Inimesed on harjunud mõtlema kategooriates ning ehk on kasu sellestki, kui tunnistatakse esialgu kasvõi kolmandat sugu.

Washingtoni Riiklikus Ülikoolis (Washington State Community College) ja Tehnikaülikoolis on näiteks sisseastujatel võimalik avaldusel valida oma sugu mitmete valikute vahel. Sooidentiteedi kohal on seitse valikut: naiselik, mehelik, androgüün, sooneutraalne, transseksuaal, muu ja ei soovi vastata.

Interaktiivne kaart näidetega mitmekülgsete soojaotustega kultuuridest maailmas.

Allikad: NPR, Worls Health Organisation

Foto: npr.org

Artikkel ilmus algselt 8. jaanuaril 2014.

Toimetas Mariliis Rannama