Ajatu. Madis Masing: Valimistel on ka kolmas võimalus!

12. oktoober 2017 kell 9:39



madis masing“Miks on nendel valimistel nii paljud inimesed nõutus olukorras, kus nad ei tea, mida teha –ühest küljest nagu peaks valima, teisest küljest ei tahaks toetada olemasolevat süsteemi ja kolmandast küljest ei pruugi kandidaatide seas olla kedagi, kellele oma häält anda,” küsib algatuse Restart Eesti eestvedaja Madis Masing oma arvamusloos, kus arutleb, mida tähendavad vabadus ja iseseisvus tegelikult ning käib välja, et valimistel on lisaks hääletamisele ja hääletamata jätmisele olemas ka kolmas võimalus – valimissedeli tühjaks jätmine.

Seekordne “Ajatu” ilmus algselt veebruaris 2015 enne Riigikogu valimisi, ent on sama aktuaalne ka nüüd. Madise poliitikateemalisi mõtteid saab kuulata täna õhtul kell 18 Õhtulehe Facebookis, kui läheb eetrisse 15. osa saatest “Tere, Teile on Telegram!”

 

Miks nii paljud inimesed on võõrdumas poliitikast ja Eesti riigist? See on normaalne käitumine ebanormaalses olukorras.

Mäletan lapsepõlvest ühte suvepäeva, mil ema kutsus mind tuppa televiisorit vaatama ja seal tähtsate nägudega onud ja tädid teatasid, et nüüd tuleb vabadus ja iseseisvus ja mulle tundus, et kogu rahvus langes ekstaasi ja mina koos nendega. Täna, üle 20 aasta hiljem ei saa ma aru individuaalsel tasandil, kuhu need iseseisvus ja vabadus jäid? Üks asi on see, mis on kirjas meie põhiseaduses, teine ja oluliselt tähtsam aga see, kuidas inimesed ennast tegelikult tunnevad. Kas me tunneme ennast reaalselt iseseisvate ja vabadena?

 

Mida tähendab olla vaba ja iseseisev?

Põhimõtteliselt tähendab see ühte ja seda sama asja. Inimese sõltumine millestki või kellestki on minimaalne, tal on olemas heaks hakkamasaamiseks vajalikud valmisolekud. Ta otsustab ja vastutab ise ja reaalselt.

Jaotan iseseisvust emotsionaalseks, sotsiaalseks, psühholoogiliseks, vaimseks, materiaalseks, kognitiivseks ja virtuaalseks. Võime on oskus, kogemus ja valmisolek tegutseda.

Inimene on emotsionaalselt iseseisev, kui ta on võimeline tajuma, kasutama, mõistma ja juhtima oma emotsioone. Ta on emotsionaalselt intelligentne ja teiste suhtes empaatiline. Teda ei paina hirmud, teda ei juhi armukadedus, raev, viha, kättemaks, ahnus ja teised destruktiivsed emotsioonid ja seisundid. Ta tegeleb meditatsiooni või mõne muu sarnase praktika või tegevusega.

Sotsiaalne iseseisvus tähendab võimet luua, hoida ja lõpetada inimsuhteid. Tähendab võimet vabandada, andestada ja ennast vajadusel kehtestada. Võimet teisi kaasata, innustada, kannustada, olla juhtivas ja järgivas rollis. Tähendab võimet mitte sattuda sõltuvusse mõnest grupist või sektist. Tähendab võimet omada erineva taustaga (sooline, vanuseline, kultuuriline, rassiline jms) inimestega lähedasi suhteid.

Psühholoogiline iseseisvus on võime ära tunda psühholoogilisi protsesse ja seisundeid; teadlik olek oma egokaitsemehhanismidest ja teistest avastatud inimpsüühika seaduspärasustest, mis mõjutavad näiteks meie käitumist, mõtlemist, tajumist. Psühholoogiliselt iseseisev inimene on teadlik oma dispositsioonidest (väärtused, aated, ideaalid, hoiakud, müüdid, tabud, hirmud, ihad)  ja ta tunnistab ning aktsepteerib seda, et õigeid vastuseid on mitmeid ning igaühel on õigus oma arvamusele.

Vaimne (spirituaalne, hingeline) iseseisvus tähendab seda, et inimene on rahu leidnud, tema elumõte on paika loksunud. Ta teeb vahet sellel, mida ta vajab ja mida ta tahab. Tema mõtted, kõne ja teod on kooskõlas. Temas on valmisolek ja soov teisi aidata. Ta püüdleb suurema eneseaktualiseerimise poole. Ta on ühenduses oma kaasasündinud omaduste loovuse, aktiivse loomuse ja headusega, millega kaasneb vajadus muuta iseenda elu ja maailma paremaks. Selline inimene tunnetab transpersonaalsust, usaldab oma sisetunnet, liigub oma mina ületamise suunas (self transcendence) ja tunneb ennast vabana.

Materiaalses mõttes iseseisval inimesel on piisavalt vahendeid kõrvale pandud selleks, et ta näiteks saaks end töölt lahti võtta ja minna kolmeks kuuks reisima või jääda pooleks aastaks koju. Tal ei jää midagi olulist tegemata, näiteks sõita sõbrale või pereliikmele külla teisele poole maakera. Ta saab tegeleda oma hobide, kire, kaastunde ja missiooniga ega lükka nendega tegelemise algust edasi. Tema perekonna esmavajadused on rahuldatud, neil on olemas kodu ning puudub pidev rahaline mure homse päeva suhtes.

Kognitiivses (intellektuaalses) mõttes iseseisev inimene omab võimet leida infot selle kohta, mis teda huvitab ja oskab tegutseda operatiivselt. Ta saab aru filosoofiast, kunstist, teadusest, vaimsusest, abstraktsest ja praktilisest, samuti mõistab juhendeid, õpikuid, retsepte. Selline inimene saab aru vähemalt kolmest erinevast keelest ja ta orienteerub nii ajas kui ruumis. Ta oskab peast arvutada ega jää hätta elulistes situatsioonides. Tal on olemas elementaarsed probleemi lahendamise oskused, sealhulgas kriitiline ja süsteemne mõtlemine.

Virtuaalses mõttes iseseisev inimene omab võimet suhelda digitaalselt nii era-, töö-, kui huvialaselt. Ta oskab digitaalselt näiteks maksta arveid, allkirjastada lepinguid, täita tuludeklaratsiooni, osaleda valimistel. Selline inimene ei lange virtuaalsete ahvatluste ohvriks, vaid oskab põhiteadmiste tasemel viiruseid tõrjuda, tarkvara installeerida ja arvutit hooldada. Vajadusel saab ta hakkama interneti sisu loomisega ning suudab hoida oma era- ja tööasjad kontrolli all ka üle võrgu teiselt poolt maailma.

Kas mitte ei ole riigi üheks peamiseks eesmärgiks selliste tingimuste loomine, kus võimalikult paljud inimesed saavutaksid sellise seisundi, kus nad on tegelikult iseseisvad?

Orjad aga ei pruugi tahta vabaks saada, vaid ihkavad orjapidajateks. Seega peame kõigepealt tagama selle, et riigikogus olevad inimesed oleksid eelkõige iseseisvad.

Kui teie teate mõnda kandidaati, kes kandideerib teie ringkonnas ning kes on iseseisev, kel on julgust jääda iseendaks, kes ei karda välja öelda tõtt ja keda te usaldate kui inimest ja kui asjatundjat ühiskondlikes küsimustes, siis temale hääle andmine ei tekita teis tõenäoliselt tunnetuslikku vastuolu.

Kui te aga ei tunne ühtegi sellist kandidaati või olete otsustanud põhimõtteliselt mitte hääletada, aga teile siiski läheb korda see, mis saab Eestist ja meie rahvast, siis PALUN kasutage kolmandat võimalust, minge hääletuskasti juurde ja laske sinna tühi bülletään. Bridžis on võimalus passimiste ringiga uus jaotus tellida, males saab pakkuda patti. See, et tänases demokraatia tingimustes ei ole võimalik tagasi lükata pakutavat ehk hääletada kõigi vastu, on absurdne olukord. Võimulolevale n-ö eliidile PEAB saama anda märku sellest, et võõrdujate arv kasvab ja paljud ei ole rahul sellega, kuhu Eesti suundub. Mitte hääletama minekut võidakse tõlgendada sellena, et inimesed ei hooli, kuid kui SINA hoolid, siis anna sellest märku, kasutades kolmandat võimalust ja mine siiski 1. märtsil hääletuskasti juurde!

 

Madis Masing

 

Foto: Siiri Liiva

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.