Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Mariann Joonas: Mõttevabadus ja kiusamisvaba Eesti?

8. mai 2017 kell 10:18



m joonas 3Viimastel päevadel on minu ülesastumise kohta saates “Kolmeraudne“ ilmunud mitmeid artikleid: “Telegrami peatoimetaja “Kolmeraudses”: teooriad, mis ütlevad, et maakera on ümmargune, on ju ikkagi teooriad ja ei ole ära tõestatud” (Delfi Publik, 405 kommentaari), “Telegrami peatoimetaja kahtleb, kas Maa on ümmargune: see oleneb inimesest” (Elu24, 50 kommentaari), “Aitame Telegrami peatoimetaja hädast välja: siin on ports pilte ja videosid (ümmargusest) Maast” (Postimees, 48 kommentaari) jne.

No nii armsad materdajad, pilkajad ja lõõpijad, kas teil hakkas nüüd kergem? Kui ma ei oleks nii paksu nahaga, siis ehk tunneksin end samamoodi, nagu tundis see väike tüdruk, kelle koolis kõik kandsid pükse, aga tema otsustas ükspäev, et kannab seelikut. Kas teate mis sellele järgnes? Alustuseks muidugi kõik vaatasid imestunult, aga järgmisel päeval oli tema laua peale siginenud paberilehti erinevasisuliste sõnumite ja piltide, aga ka õpetustega, nagu näiteks: kuidas 25 minutiga kapist üles leida püksid, miks peaksid kõik kandma pükse, kuidas teha seelikust püksid jne.

 

Seda tüdrukut kasvatati ilmselt nii nagu ka mind – julge olla selline nagu tahad, julge mõelda mida tahad ja samamoodi ei pea teised inimesed olema sellised nagu sina. Üks mu olulisemaid mälestusi lapsepõlvest on see, kui vist 3-aastasena hakkasin naerma tänaval naljakalt kõndiva onu üle (ta lonkas) ja mu ema ütles: “Mariann, ei tohi niimoodi teise inimese üle naerda. Äkki tal on puujalg?“ See mõte tegi mind paugupealt kurvaks ja pärast seda olin sarnastes olukordades ka teisi naerjad korrale kutsunud. Teine oluline mälestus pärineb lasteaiast, mis oli selline tüüpiline kahe majaga asutus, kus ühes hoones olid eesti- ja teises venekeelt kõnelevad mudilased. Ühel päeval tulin koju ja hakkasin rääkima midagi venerussidest ja neid narrima. Selle peale ütles mu isa, et ei tohi kedagi lihtsalt tema rahvuse pärast narrida ja et suurem osa venelasi on väga toredad inimesed, kindlasti on ka ebameeldivaid tüüpe, kui neid on ka eestlaste, soomlaste või mõne muu inimrühma seas. Ühesõnaga – on täiesti okei, kui inimesed on erinevad.

Siiski märkasin ma aastate möödudes, et mitte kõiki inimesi ei julgustatud kodus olema sellised nagu nad tahavad (ja lasta nii olla ka teistel), ja kaugeltki ei soosi seda halli massi tootev koolisüsteem. Eks minagi sulandusin sisse ja olin niivõrd-kuivõrd „korralik kodanik“ kuni lõpuks umbes viis aastat tagasi mõistsin selgelt, et minu ülesandeks on siiski toetada neid, keda huvitavad need teemad, millest tavaliselt (meedias) ei räägita.

Pean vist jälle meelde tuletama, et Telegram ei väida erinevalt peavoolumeediast, et meie teame tõde – me pakume alternatiivseid ideid peavoolule, andes igale inimesele võimaluse ise oma tõepuzzle kokku panemiseks.

Ehk siis – Telegram on loodud selleks, et inimesed julgeksid mõelda teisiti, seal juures me ei soovi, et sa mõtleksid nagu meie, vaid lihtsalt, et sa mõtleksid. Ja mina enda eeskujul tahan näidata, et sa võid mõelda mida sa tahad.

See on muide mu seaduslik õigus. Toon siia mõned näited meie riigi põhiseadusest:

  • § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
  • § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.

  Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.

  • § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.

  Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. (!)

  • § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.

  Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.

  Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.

  • § 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.

  Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist.

  Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele.

  • § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.

  Tsensuuri ei ole.

 

Juhin tähelepanu tõsiasjale, et põhiseaduse kohaselt on teadus vaba (välja arvatud teatud piirides ülikoolides ja teadusasutustes!) ning (peavoolu)teadust ei ole nimetatud meie riigireligiooniks, milles kahtlejad tuleb avalikult tuleriidal põletada, pigem just vastupidi.

 

Kallis peavoolu ajakirjanik, kes sa nägid reedel 25 minutit vaeva, et välja otsida materjale, mille kohaselt Maa on kerakujuline – mul on siiralt hea meel, et sa oskad googeldada! Aga ma tõepoolest olen selle infoga juba kursis nagu ka käesoleva artikli sissejuhatuses kirjeldatud tüdruk teadis kõike pükstest. Telegrami teine asutaja Hando Tõnumaa on tänaseks lameda Maaga seotud teooriaid uurinud juba 2 aastat ja avaldanud selle kohta meie paberajakirjas ja veebis kümneid artikleid. Hando poolt kirja pandut on hetkel ilmunud kokku umbes 300 A4 lehekülge. Sa ei loe seda 25 minutiga läbi, selleks võib minna isegi mitu päeva, aga ma luban, et sul on huvitav! Lisaks olen päris kindel, et pärast seda tahad googeldada palju kauem kui 25 minutit. Äkki siis leiad üles ka täiesti ametliku info, et esimene foto maakerast tehti 1972. aastal ning teine alles aastal 2015, ning et enamus NASA pildid planeedist Maa on kunstnike nägemused või nagu NASA ütleb, erinevatest fotodest kokku lõigatud pildid, sest tervet poolkera oli vahepealse 43 aasta jooksul väidetavalt väga raske korraga päikese käes pildile saada.

Muide lameda Maa teemat uurivad ja on uurinud läbi sajandite ka paljud teadlased üle maailma. Isegi Postimees avaldas hiljuti uudise selleteemalisest doktoritööst.

 

Ja mis puutub tõika, et ütlesin Mihkel Raua saates, nagu kera kohta käivad teooriad oleksid ainult teooriad, siis siin kaks väikest mõtteharjutust.

Oletame, et seisad selge ilmaga rannas ja näed uduselt laeva, mis on tegelikult juba 30 km kaugusel ja ei tohiks Maa kumeruse tõttu olla sulle nähtav. Ametliku teaduse kohaselt paistab sulle vaid miraaž. Kui aga Maa kumerust ees ei oleks ehk Maa oleks lame, siis näeksid laeva täpselt samamoodi. Kas usaldada teooriat või oma enda tajusid?

Teiseks see sama gravitatsioon. Tegu on teooriaga. Kui sul on käes õun ja lased sellest lahti, siis õuna maha kukkumine on fakt. See ei tähenda veel, et gravitatsioon ise oleks fakt, sest teoreetiliselt võis õun maha kukkuda ka seetõttu, et ta on suurema tihedusega kui on õhk, justnagu suits tõuseb üles, kuna ta on väiksema tihedusega kui õhk. Ja üks küsimus veel gravitatsiooniteooriaid tundvatele inimestele: kumb oli enne, kas maakera või gravitatsioon?

Vabas ja demokraatlikus ühiskonnas võiks ju olla normaalne selliste asjade üle arutleda, eriti, kuna teadus on vaba ja meil on teaduses kasutusel Ockhami ökonoomsuse printsiip, mis ütleb, et eelistada tuleb nähtuse kõige lihtsamat seletust (see ei tähenda, et kõige lihtsam seletus on tingimata tõene või tõenäoliselt tõene, kuigi tagantjärele on väga sageli lihtsam seletus osutunudki tõenäolisemalt õigeks). Miks ma ei või mõtteid veeretada lameda Maa üle, kui kera seletamiseks on vaja kümneid teooriaid vs meie enda taju, et oleme liikumatul ja lamedal pinnal?

Ja kui arvestada paari aasta tagust kvantfüüsikute edukat katset, et reaalsus loob ennast alles siis kui eksisteerib vaatleja, siis kas pole vahva mõelda võimaluse üle, et mõned meist elavadki kerakujulisel, teised lamedal ja kolmandad ehk hoopis õõnes Maal? Kas sa saad aru, mida tähendaks see, kui me ei võiks selle üle isegi MÕELDA?

 

Päev enne „Kolmeraudse“ saadet, kolmapäeval 3. mail, oli üleilmne pressivabaduse päev ja selle puhul tunti uhkust, et oleme pressivabaduse edetabelis nii kõrgel kohal. Kas see 12. koht seal edetabelis ei ole mitte illusioon, kui me ei adu, kui suur on tegelikult meie enesetsensuur? Kuule, kui sa ei või isegi mõelda mida sa tahad, siis mida sa üldse võid? Oled sa ikka vaba? Kuhu on peidetud vähemuste vabadust ja õigusi kaitsvate liberaalide silmad vabamõtlejate eest seismisel 😉? Kuna ka mina end just konservatiivina ei määratle, siis tahaksin teada, et kas teaduskonservatiivne maailmavaade seisab siis tõesti kuidagi rohkem vabaduse eest kui näiteks rahvuskonservatiivne?

Pressivabaduse päeval kutsuti mind Raadio 2 uudistemagasini „Agenda“ arutlema alternatiivajakirjanduse üle ja seal oli minu vestluskaaslaseks portaali Uued Uudised esindaja ja riigikogulane Jaak Madison, kes ütles Telegrami sisu kommenteerides, et tema arvates meie tõsiseltvõetavust kahandab see, kui tõsine uudis on kõrvuti näiteks reptiiliuudisega.

Minu arvates on mul indiviidina vabadus/õigus ja ajakirjanikuna isegi kohustus kajastada teemasid, mis inimesi huvitavad. Saan aru, et seda võib teemaga mitte kokku puutuval inimesel olla raske mõista, aga väga paljudel eestlastel on kogemusi reptiilidega. See, kas nende kogemused on tavareaalsuse mõttes päris või mitte, ei ole siinkohal oluline – need kogemused on päris selle kogejale. Justnagu hirm pagulaste ees on päris väga paljude eestlaste jaoks, hoolimata sellest, kas see oht on reaalne või ei. Ja nende hirme tuleb tunnistada, nendega tegeleda, mitte välja naerda või valeks tembeldada.

Ehk siis tõsiseltvõetavusega on nii, et see sõltub sinu enda kogemustest, huvidest ja maitsest (+ erinevalt peavoolumeediast on Telegramis iga artikli all märgitud ka allikad – ja seda selleks, et sa ei võtaks midagi iseenesest mõistatava tõena, vaid uuriksid ise edasi!). Öelda, et Telegram on ise süüdi, kui reptiiliuudise pärast ei võta keegi tõsiselt mõnda teist uudist, on ju tegelikult sama, kui öelda, et mõni naine oli oma vägistamises ise süüdi, kuna kandis sügavat dekolteed või miniseelikult ja ei olnud seetõttu tõsiseltvõetav või austamist väärt.

Telegrami tuleks võtta nii nagu ta on – mõtlema ärgitajana, ja kui sulle ei meeldi oma kastist väljapoole mõelda, siis sul on täielik vabadus lugeda Delfit või vaadata AK-d.

 

On aeg hakata AUSTAMA enda omast erinevaid maailmavaateid, mõtteid, ideid

Sest vastasel korral kultiveerime me ise kiusamisühiskonda. Nagu kirjutasin juba artiklis “Koolivägivalda taunime, ent täiskasvanute tagakiusamine on täiesti okei?“, siis Merle Tambur leidis oma doktoritöös, et töökiusamist võib Eestis kogeda ligikaudu neljandik töötajatest. Kui oleme sellised ärapanijad juba töökeskkonnas, kus veedame suurema osa oma päevast, siis kuidas mõjutab see meie suhtlust pere ja sõpradega või sotsiaalmeedias? Kuidas peaksid meie lapsed elama sõbralikult ja koolikiusamisevabalt, kui me ise täiskasvanutena üksteist halvustame? Eriti irooniline on see, et täiskasvanute kiusamise üks eestvedajaid on kooliõpetaja Martin Vällik. Millist eeskuju annab ta nii oma õpilastele? Ja mis sõnumi edastavad oma lapsele vanemad, kes ütlevad, et unista suurelt ja sa võid saada kelleks iganes tahad, ent samas mõnitavad teisi, kes on saanud kelleks iganes nad tahavad?

Kiusamisvaba Eesti saab alguse kiusamise vabast kodust ja koolist. Nagu on kirjas meie põhiseaduses ja võiks olla loomulik osa meie käitumiskultuurist/haritusest, siis kedagi ei tohiks taga kiusata või häbimärgistada, kui teda huvitab, kas 9/11 oli sisetöö, kas WTC 7 sai lambist kokku kukkuda, kas psühhopaadid on reptiilid, miks snaiperid ei arvesta Coriolisi efektiga, kas vaktsiinid on turvalised, kas MMS on Eestis seaduslik, kas kanep võib olla teatud tervisehädade leevendamisel tõhusam ja turvalisem kui apteegiravimid, kas tööhõivereform ikka aitab puuetega inimesi, kas Rail Baltic on Eestile kasulik jne või kui ta näiteks tahab kanda pükste asemel seelikut.

 

PS. Aga mõtte- ja sõnavabadusega peab ju kaasas käima ka vastutus? Just täpselt! Kui sa annad vastutuse oma mõtete, tervise, tunnete, reaktsioonide jne eest ära kellelegi teisele – olgu selleks siis peavoolumeedia, alternatiivmeedia, sinu perearst, tunnustatud ravitseja või sinu naaber, ei saa sa võib-olla arugi, et KUI SINA ISE VASTUTAD oma mõtete, tegude, tervise ja reaktsioonide eest, SIIS SEE ONGI (mõtte- ja sõna)VABADUS.

Soovin sulle mõnusat ja vabalt mõtlemise rohket nädala algust!

 

Mariann Joonas

Telegrami peatoimetaja