X

10 eurot =

Miks ma olen ebanormaalne? 1. osa: Miks ma olen taimetoitlane?

29. jaanuar 2014 kell 22:00



W1Minu onu on minu peale surmani pahane kahel põhjusel: mul on pikad juuksed ja ma olen taimetoitlane, need kaks asja on lihtsalt täiesti ebanormaalsed. Lisaks veedan ma poole aastast välismaal, ei käi normaalselt tööl ja käin paar korda aastas ebanormaalsetel šamanistlikel hingerännaku-tseremooniatel. Normaalne eestlane läheb kohe närvi, kui keegi tema sõpradest sõidab viieks kuuks rändama, viljeleb taimetoitlust, käib teistmoodi riides või ei võta peol viina. Tõepoolest, see kõik on täiesti ebanormaalne ehk tavapärasest normist erinev. Järgnevalt peangi oluliseks kirjeldada, miks ma valin olla ebanormaalne ja olen taimetoitlane ning miks ma soovitan ka teistel kiiremas korras ebanormaalseks hakata.

 

Mis teil viga on, taimetoitlased, inimene on aegade algusest liha söönud!

Ütleb normaalne inimene. Niikaua, kui mäletame, on peekon olnud ikka eestlase maiuspala ja me sureks ära, kui me peaks ainult porgandit närima. Pealegi, liha on ju nii maitsev!

Einstein ütles: “Miski ei ole kehale tervislikum ega tõsta meie ellujäämise šansse siin planeedil rohkem kui inimkonna evolutsioon taimetoitlasteks.” Siin lauses on kolm väidet keha tervislikkus, planeedi heaolu ja evolutsioon , mille saame pulkadeks võtta. Põhjused, miks taimetoitlased väldivad liha söömist, saab jagada kolmeks: tervislikud, moraalsed ja globaalsed. Tervislikkus viitab liha ja selles sisalduvate ainete mõjule meie tervisele. Moraalne küsib, kas on okei põhjustada oma maitseelamuste pärast teiste olendite põhjendamatut piinamist ja surma. Globaalne viitab sellele, et vihmametsade hävimine, joogivee raiskamine, osooniaugud ja ülemaailmne näljahäda on tihedalt seotud mass-karjakasvatusega.

 W13

Viimased uuringud näitavad, et maailmas toodetavast lihast on üle 99% mass-karjakasvatuse liha ja vähem kui ühte protsenti toiduna kasutatavast lihast jagavad metsloomade liha ja kodus taludes peetavate n-ö õnnelike loomade liha. Seda 99% lihast ei tasu mitte mingil juhul süüa juba ainuüksi tervislikel kaalutlustel, isegi kui sul on täiesti savi sellest, et loomi piinatakse ja tapetakse ning poogen sellest, et see teeb väga palju kahju meie planeedile. Aga just seda sama liha antakse meie lastele lasteaedades ja koolides, meie põduratele Eesti haiglates ja siis imestatakse, miks tervenemine ei edene? Miks statistikat vaadates südame-, veresoonte lupjumise, luu hõrenemise, kolesterooli- ja muud haigused aina laiemalt levivad? Mis siis selles koolisöökla hakklihakastmes ja McDonaldsi burgeris siis nii paha on?

 

A nagu antibiootikumid

Kui vanaema ütleb, et söö liha, see teeb terveks ja tugevaks, siis võib tal mingil veidral moel isegi õigus olla. See võiks teoreetiliselt toimida näiteks juhul, kui sul on raske bakteriaalne põletik ja sa sööd koos lihaga sisse korraliku koguse loomale profülaktilises korras antud antibiootikume, et see tapab sinu kehas olevad halvad bakterid. Oot, millest me nüüd räägime, mis antibiootikumid? Mis on sellel pistmist minu kotleti või kanakoivaga?

Näiteks 2009. aastal söödeti loomadele 13,1 miljonit kilo kangeid farmatseutilisi ravimeid, nendest enamik antibiootikumid, kui kogu inimkond tarbis samal aastal kokku 3,3 miljonit kilo. See tähendab, et 80% üle maailma toodetavatest ravimitest antakse profülaktilises korras sisse loomadele olenemata sellest, kas nad on haiged või pole. Kas inimesed arvavad, et nende laual olev kotlet on antbiootikumidest ning hormonaalsüstidest mingil moel puhtaks pestud või mediteerib seaprae juures sada budistlikku munka, kes halvad ained oma mõtte jõul universumisse saadavad? Ei.

Olulisem probleem sellest, et me sööme lihaga koos sisse väikseid koguseid antibiootikume, muude ravimite jääke ja hormoone on bakterite resistentsus antibiootikumidele. Kuna antibiootikume söödetakse massiliselt loomadele, siis erinevad bakterite liigid saavad sellel teel nii palju kooli ja kogemust, et nad on arenenenud mühinal ja osa neist on muutnud justkui bakter-supermänideks, näiteks MRSA bakter. Kui me kasutaks antibiootikume ainult hädavajalikel juhtudel inimeste ravimiseks, siis bakterid areneksid mitu korda aeglasemalt ja antibiootikumid toimiksid, kui me neid väga vajame.

USA ajakiri Clinical Infectious Diseases avaldas uurimuse, mille kohaselt tapab lihas olev bakter MRSA maailmas rohkem inimesi kui AIDS. USA põllumajandusministeerium on leidnud eriti ohtlikke aineid, sealhulgas raskemetalle kõikidest kasvanduslikest lihaliikidest. Viimased John Hopkinsi ülikooli uuringud näitavad, et suuremas osas laialdaselt saadolevast kanalihast leidub antidepressantide, keelatud antibiootikumide, valuvaigistite ja isegi kofeiini jääkaineid. Tuimesteid ja valuvaigisteid antakse seepärast, et kana kasvab aeglasemalt, kui ta on stressis ja kofeiini laks antakse peale, sest mida rohkem kana on ärkvel, seda kiiremini ta paisub. Vot sulle Chicken McNuggets!

W2

 

Jou, mis teed, läheks võtaks täna paar suvalist hormoonsüsti?

Ei tule nagu selle peale, eks! Aga kahjuks lehmad seda valida ei saa. Samuti ei saa seda valida ka sina, kui sa tarbid masstoodangu piima, jogurtit või liha. Siia hulka käib nii sea-, lehma- kui ka kanaliha, kasvuhormoone saavad nad kõik jõhkrates kogustes. Lehmad saavad regulaarselt erinevaid hormoonsüste, et nad järjest viljastuks ja sünnitaks, et 365 päeva aastas inimese lõpmatut piimajanu kustutada. Vasikad saavad kasvuhormooni, et nad ruttu suureks saaks ja kotleti kuju võtaks. Uurimistööde kohaselt on tavaline piimalehm iga päev samasuguse stressi ja kehalise pinge all nagu Tour de France’il sõitev rattur.

Viimasel ajal on populaarne e-ainete vaba liha, mis tundub justkui tervislikum kui muu liha. See aga tähendab pelgalt seda, et liha pole süstitud ega pritsitud lisaks e-ainetega. See ei tähenda, et lihas ehk loomas pole sinu kehale kahjulikke antibiootikume, muid ravimeid, kasvuhormoone jmt. Pange tähele, et piima pastoriseerimine ja liha läbi keetmine tapab küll mõningaid baktereid, aga ei hävita nendes toodetes olevate keemiliste ravimite jääke.

 

Aga ma ei saa taimetoidust aineid kätte, ütlevad arstid!

Liha pooldajatel on peamiselt kaks trumpi. Esiteks: taimetoidust ei saa kätte vajalikke valke ehk täpsemalt kaheksat asendamatut aminohapet, mida keha ise ei suuda toota. Teiseks: taimetoidus pole piisavalt eluks vajalikku B12 vitamiini, D-vitamiini ja oomega-rasvhappeid.

Et pilt oleks selge: kui sa plaanid lõpetada lihasöömist, aga soovid jätkata maamuna ja maapiima joomist, pole sul vaja üldse muretseda. Kui sa soovid jätta menüüsse vähemalt alguses ka kala, siis unusta täiesti ära, et sul tekib mingi aine puudus. Paljud taimetoiduga seonduvad toitumishäired on põhjustatud alatoitumisest või ebakorrapärasest või ühekülgsest toitumisest, mitte lihast ja lihatoodetest loobumisest. Olen nüüd üheksa aastat taimetoitlane, olen üldiselt loobunud piimast, aga korra-paar kuus söön maamuna ja kala, kui see on värskelt püütud ja puhtast kohast. Ilmselt seepärast pole selle üheksa aasta jooksul kordagi täheldatud minu vereproovides mingite ainete puudust.

W3

Asendamatud aminohapped

Kui valgud on majad, siis aminohapped on tellised, millest nad koosnevad. Nende samade tellistega ehitatakse ka meie lihaseid, ensüüme ja nahka. Inimese keha suudab toota enamikku aminohappeid, aga mitte kaheksat (mõned väidavad, et neid on seitse, teised jälle üheksa) asendamatut aminohapet, mida on vaja sisse süüa. Väidetakse, et seepärast peabki liha sööma.

Esiteks pole nii, et taimedes neid ei ole, neid on taimedes lihtsalt vähem. Teiseks, neid üheksat saab tõepoolest toorest lihast, aga keedetud ja praetud lihas paljud neist hävivad. Kõiki vajalikke aminohappeid saab ka näiteks kanepiseemnetest, goji marjadest ja avokaadost, milles on kõik aminohapped pluss nii oomega-3 kui ka oomega-6 rasvhapped. Samuti saad kõik vajaliku, kui sööd näiteks India taimetoitu: riisi läätsekastmega või riisi ja ubadega mehhiko burritot ja Eesti variant võiks olla näiteks tatar aedubadega. Erinevatest taimedest mitmekülgset toitu süües tulevad asendamatud aminohapped kenasti kokku.

Inimesel on vaja päevas olenevalt kehakaalust 55100 grammi valke. Ollest 100% taimetoidul, võid selleks süüa peotäie pähkleid või kausitäie quinoat või tatart või riisi või kolm supilusikatäit ube või läätsesid.

Kui sa sööd rohkem valke päevas, näiteks kaks-kolm korda päevas liha, siis liigsed valgud, mida keha ei omasta, muutuvad glükoosiks, teevad paksuks, on kehale lisastress raske seedimise ning motivatsioonipuuduse näol, võivad tekitada suhkruhaigust ja tekitavad halba hingeõhku ning korralikus koguses kõhutuuli.

W4

 

B12 vitamiin ja D-vitamiin

Väidetakse, et taimetoitlastel jääb puudu oomega-rasvhappeid. Söön selleks aeg-ajalt linaseemneid, kiivit, avokaadot ja maapähkleid. Väidetakse, et jääb puudu B12 vitamiini, mida on vaja kehal päevas kusjuures vaid 210 mikrogrammi. Söön selleks ükskõik milliseid idandeid, näiteks: mungoa idud, beluga läätse idud, sojaubade idud. Tihti sööme müslit riisipiimaga, nori lehtedesse keeratud sushit, lisame toidule imemaitsvaid pärmihelbeid ning smuutidesse spirulinat. B-12 ja D-vitamiini probleemi pole kindlasti, kui sa lõpetad lihasöömise, aga jätkad maakanamunade, maapiimatoodete või kala tarbimist, mis oleks täiesti piisav, et anda oma panus nii oma tervisele kui ka maailmale. Kui sa hakkad järsku taimetoitlaseks ja pole kindel, kust B-12 vitamiini saab, on parem võtta igaks juhuks mõnda aega B-12 vitamiini looduslikke tablette.

 

Kui üldse süüa, siis metsloomade ja taluloomade liha

Rääkides nüüd metsloomade ja talus peetavate loomade lihast, on see just see liha, mille söömine võib väikestes kogustes olla isegi mõeldav. Kui kõik inimesed sööksid liha nagu vanad eestlased, ainult kodus peetavate või metsloomade oma ja korra kuus, siis poleks probleemi. See liha poleks keemiat täis ega kahjustaks meie planeeti. Siinkohal on aga küsimus, kas me teame kedagi, kes sööks liha ainult korra kuus? See, kes sööb liha, sööb liha iga päev, vähemalt paar korda nädalas, sest liha tekitab sõltuvust. Üldiselt sööb selline inimene ükskõik millist ehk peamiselt seda 99% hulka kuuluvat ravimeid ja haigusi sisaldavat liha, mis on laialt saadaval.

 

Kas inimene on kiskja?

Kas inimene on üldse mõeldud liha sööma? Kui kiskja näeb looma laipa, siis ta rõõmustab ja pistab selle nahka. Kui inimene näeb tänaval värskelt sodiks sõidetud metssiga, hakkab ta pigem oksele, kui mõtleb selle söömisest. Üldse on inimene veider, liha talle süüa meeldib, aga tapmist ega raipeid vaadata ei meeldi.

Inimesed, kes söövad liha, on uuringute kohaselt vähemalt 30% haigemad kui taimetoitlased. Lihasööjad kiskjad, kes elavad metsas, on terved.

Kui inimene sööks regulaarselt toorest liha nagu kiskjad, siis ta saaks küll lihas olevad aineid kenasti kätte, aga jääks haigeks, sest tema immuun- ja seedesüsteem ei ole selleks valmis. Ilmselt on põhjuseks see, et inimese soolestik on seitsme-kaheksa meetrine. Kiskja soolestik on vaid kahemeetrine ja lõvi maohape on kuni kümme korda kangem kui inimese oma. Lihakäntsakas lõvi kõhus töödeldakse ruttu, inimese kõhus aga läheb ta hapnema, mädanema ja käärima ning eraldab toksiine, sest seedekulgla on pikk.

Inimese hambad on nagu hobustel, mitte nagu kiskjatel. Kas te teate mõnda inimest, kes suudaks ilma relvadeta püüda metsast kinni põdra või mõne muu looma ja tal kõri läbi närida?

Väga lihtne on lihasööjal hakata taimetoitlaseks, küll on aga väga raske taimetoitlasel hakata liha sööma. See tähendab, et inimese seedekulgla peab lapsest saati olema treenitud, et üldse liha süüa.

 

Aga ma olen ju elus

Jah. Tõepoolest sa oled elus, kui sa sööd liha, aga see, et sa oled elus, ei tähenda veel, et sa oled terve. Me arvame, et see on normaalne, et meeste keskmine eluiga on 66 aastat ja vaid kuus Eesti meest kümnest saab nautida pensionipõlve. Üle maailma on lääneriikides probleemiks ülekaalulisus. Surrakse massiliselt vähki, südamehaigustesse, insulti, veresoonte lupjumisse, mis uuringute kohaselt on seotud just ülekaalulisuse ja lihasöömisega. Me arvame, et see on normaalne, et kui keskmine inimene teeb Shanka Praksalanat (indias pärit seedekulgla puhastamine soolveega), siis tuleb tal urruaugust välja rattakummile sarnanevaid toksilisi plönne.

W6

Globaalne lihadieedist loobumine lõpetaks kõik näljahädad maailmas igaveseks

Kui nüüd keegi olenemata tuhandetest uuringutest arvab, et liha on tema tervisele kasulik, siis on oluline avada silmad veel rohkem. Miks ei ole hea maailma olukorda vaadates süüa liha isegi siis, kui see oleks meie tervisele kasulik.

Maailmas valitseb olukord, kus arengumaad müüvad oma vilja lääneriikide lehmadele ja sigadele toiduks samal ajal, kui nende enda lapsed nälgivad, seda on näha nii Aasias kui ka Aafrikas. Viimase neljakümne aastaga on maha võetud 40% kogu maailma vihmametsadest karjakasvatuse tarbeks. Miks? Peale mõnda aastat muutub loomagenotsiidilaagrite jaoks kasutatud maa kasutuskõlbmatuks kõrbeks, mille taastumine võtab aega sajandi või rohkem.

Praegu on üks miljard inimest maailmas, kes on näljas ja janus. Kas siis tõesti kõigile ei jätku? Ühe kilo tomati tootmiseks kulub 200 liitrit vett; kartuli, porgandi ja sarnaste juurviljade tootmiseks ca 300 liitrit vett. Ühe kilo veiseliha tootmiseks kulub rohkem kui 15 000 liitrit vett, pluss seitse kuni kuusteist kilogrammi teravilju, mida loom ära sööb. Ühe kilo liha tootmiseks kuluvat maad ja vett kasutades saaks toota vähemalt 200 kg tomateid pluss 160 kg kartuleid. Kui sa võtad iga päev kodus korralikku dušši, siis kulub selleks aasta jooksul sama palju vett kui kulus supermarketi letil vedelevale ühekilosele lihakäntsakale. Kuna lehmadele ei söödeta mitte ainult juurvilju, vaid ka kalu, siis valitseb praegu inimgeeniuste tulemusel olukord, kus meie ookeanide kõige jõhkramateks kiskjateks on taimetoitlasest lehmad.

 

Loomade peer on kahjulikum kui lennukite heitgaasid

Teadlased väidavad, et karjakasvatusest tekkinud kasvuhoonegaaside (metaanide) hulk on poole suurem ja seega poole kahjulikum kui kogu maailma masinatest (autod, rongid, lennukid jne) tekkinud heitgaasid. Kasvuhoonegaasidest tekivad kogu maailma keskkonnale ohtlikud osooniaugud, mis teeb maa asukad UV-kiirguse ees kaitsetuks ja on peamine nahavähi põhjus.

Kui osoonikiht kaob, siis me sõna otseses mõttes saame tunda end nagu sead grilli peal, ainult elusalt. Selles mõttes on liha söömine planeedile kõvasti kahjulikum kui autoga sõitmine. Asi pole mitte selles, et lehm või siga on loomult paha, et kõhtu kergendab, vaid selles, et inimene kasvatab loomi ebaloomulikult ja kunstlikult viljastades miljardite kaupa, mille tulemuseks on suured osooniauke tekitavad röhatsite- ja peerutehased.

W7

 

Kas porgand siis valu ei tunne?

Mis on siis vahet kalal ja loomal? Kas sul porgandist siis kahju pole, tehakse nalja! Tõepoolest, ilma kellelegi liiga tegemata me elada ei saa. Sügades oma tagumikku siin Tai rannamajas, tapan ma ka tuhandeid mikroobe ja baktereid, vahel astun peale sipelgale, teinekord tapan sääse, aga siililegi on selge, et kinglooma ega porgandi tapmine ei võrdu koera, lehma ega inimese tapmisega.

India õpetused kirjeldavad olukorra karmaliselt lahti: mida madalama teadvusega organismile me liiga teeme, seda vähem halba karmat endale loome. Kuna taimed asuvad meist evolutsioonis sadu kordi kaugemal kui loomad, võiks india õpetuste ja evolutsiooni kestuse kohaselt teha arvutuse, et ühe looma tapmine võrdub karmaliselt umbes tuhande või kuni kümne tuhande kala tapmisega, mis omakorda võrdub miljoni porgandi tapmisega.

W12

 

Inimene ei tohi tappa mitte ühtegi olendit lõbu pärast

Seda ütlevad kõik pühakirjad omal moel, tegu on vägivallatuse printsiibiga. Joogaõpetustes on vägivallatuse printsiip esimene ja peamine, mille vastu eksimine on kõige karmim. Kuna vägivallatus on olulisem kui ausus, siis võib näiteks vabalt valetada, kui sa päästad sellega kellegi elu.

Maailmas on küll paar paika, kus lihasöömine on moraalselt õigustatud. Näiteks alad, kus oma elu hoidmiseks peab n-ö ohverdama evolutsiooni mõttes madalama olendi elu. Aga kas keegi selle lehe lugejaist elab Tiibeti mägedes, Gröönimaal, Arktikas või Antarktikas, kus peaaegu ühtegi söödavat taime ei kasva ja ainus söök hüppab kitsena ringi või ujub hülgena meres?

Üks põhjus, miks inimene on nõnda julm ja oma mõnutunde pärast teisi olendeid kotib, on arvamus, et meie oleme evolutsiooni tipp, kõige olulisemad, kõige tähtsamad! Näiteks putukad kindlasti pole nii tähtsad kui meie, eks?

“Kui putukad maalt kaovad, siis 50 aasta jooksul kogu elu maal sureb. Kui inimesed maalt kaovad, siis 50 aasta pärast kogu elu maal vohab külluses,” on öelnud bioloog Jonas Salk. Ja Einstein lisab:  “Kui mesilased surevad välja, jääb inimestel elada neli aastat.”

 

Hitler oli taimetoitlane!

Oluline on mõista, et taimetoitluse viljelemine ei tee kedagi veel automaatselt vaimseks ja eluterveks inimeseks. Olles taimetoitlane, võid sa olla täielik jobu, ja olles lihatoitlane, võid sa ikkagi olla kingituseks paljudele. Kindlasti pole liha söömine eluohtlik ja pole mõtet end süüdi tunda ning peita oma vorstivõileibu, nagu teeb seda vahel minu isa. Pole aga pärast mõtet ka haliseda, et miks mul see vähk või too südamehaigus on, see on lihtsa põhjus-tagajärg seose tulemus. See, mis sa suhu pistad, saab osaks sinust, ja kui see on mürk, siis sa saad pika aja jooksul mürgitatud.

Seda, et me oleme tarbimisühiskond, me paugupealt ei muuda, küll aga saame paugupealt igaüks muuta seda, mida me tarbime. Maailma muutmine käib tarbimisvalikute kaudu, sest kogu globaalne tööstus toodab seda, mida meie oleme valmis ostma. Kui kriitiline mass inimesi pole enam valmis tarbima keemilist tervisele kahjulikku liha, siis suunavad suured ettevõtjad oma raha lihtsalt muude asjade tootmisele, sest enamikku ettevõtjaid ei huvita, kuidas raha sisse tuleb, peaasi, et tuleb.

W8

Lihavaba maailm

Milline oleks maailm ilma lihatoiduta? Järjekorrad haiglates kaoksid, sest inimesed saaksid terveks. Farmatseutiliste ravimite ja antibiootikumide tarbimine langeks märkimisväärselt. Põllumehed peaksid tootma mitu korda vähem massi ja saaksid keskenduda kvaliteedile, sest pole enam vaja geneetiliselt muundatud halva kvaliteediga teravilja ja juurvilja loomasöödaks, vaid vähem, aga hea kvaliteediga mahetoodangut inimestele. Lõppeks massiline vihmametsade mahavõtmine karjamaadeks. Osooniaukude tekkimine vähemalt aeglustuks. Lõppeks nälja- ja veehäda, sest loomadele söödetud tervaviljadest, juurviljast ja veest saaks söönuks ja janu kustutada mitu meie planeeditäit inimesi.

Maailmas oleks vähem vägivalda ja me saaksime elada kerge südamega, teades, et kedagi ei piinata ega tapeta meie maitseelamuse pärast. Inimesed oleksid produktiivsemad ja motiveeritumad, sest me ei tegeleks suure osa päevast raske toidu seedimise ehk leiva luusse laskmisega. Me oleksime nii terved kogu rahva ja inimkonnana ja me elaksime nii kaua, et uue surnuaia avamiseks peaks spetsiaalselt kellegi maha lööma!

Positiivne on see, et maailmas on 600 miljonit taimetoitlast ja kui taimetoitlased elaksid ühes riigis, siis oleksid nad rahvaarvult suuremad kui kogu Euroopa Liit. Positiivne on see, et järjest enam tuleb uuringuid teaduslikest allikatest, mis toob konkreetseid põhjus-tagajärg seoseid paljude haiguste, maailma reostuse ja lihavabrikute vahel, mis paneb inimesi tõsisemalt mõtlema. Võiks oma pisikesest maitseelamuse tripist korraks pea välja pista ja vaadata olukorda maailmas: kui kogu maailma inimesed oleksid karnivoorid, siis oleks meil vaja vähemalt kahe planeedi jagu ressursse, et kõiki ära toita. Meil on aga praegu ainult üks emake maa!

 

Kui tapamajade seinad oleksid klaasist, siis ei oleks selle artikli all tatti pritsivaid kommentaare

Meelega ei käsitlenud ma siin tekstis üldse loomade piinamise teemat, sest seda teavad juba kõik, lihtsalt sellest vaadatakse mööda. Ega maini ka seda, et Jaapanis aretati hiljuti neljajalgsed kanad, kes püsti seista ega lennata ei suuda, küll aga saab ühest kanast neli korralikku koiba. Loomade väärkohtlemise kohta leiab piisavalt materjali, vaadates näiteks filme “Earthlings”, “Home” ja “Meet your meat” ning kui te arvate, et Eesti poelettide liha on kuidagi ilusamalt kasvatatud ja vägivallatumalt tapetud, siis te eksite rängalt.

Mis nüüd eesti rahvas sellest asjast arvab? Taimetoitlus? Loomulikult ajab närvi ja loomulikult arvab lihasööja, et Tom on peast soe, sest uskuda seda artiklit siin tähendab, justkui kõik lihasööjad oleksid elanud oma elu valesti. Ei! Me kõik õpime ja ajad muutuvad. Lihtsalt see aeg, kus me sööme liha ja tapame loomi, on läbi saamas. Meie südamed on avanemas ja me saame aru, et kui me peame kiisusid ja kutsusid koduloomadena ja nutame, kui nad surevad, on täiesti ajuvaba tappa ja piinata kana, siga või lehma, kelle teadvuse tase ja võime valu tunda on täpselt sama mis meie kiisul. Nüüd on aeg see holokaust lõpetada, sest muidu saab planeet otsa.

W10

 

Ei pea end süüdi tundma, vaid tasub ise teemat uurida ja järele proovida. Kui kohe 100% taimetoitu ei julge, siis söö kuu aega lisaks taimedele ka kala, muna ja piima ning vaata, mis tunne on. Juba sellest on tohutu kasu su tervisele ja kogu maailmale.

Vaidlushuvilised võivad sellel teemal vabalt vaielda Einsteiniga, kes väitis, et inimese taimetoidu dieedile minek on evolutsiooni järgmine etapp ja hädavaljalik meie ellujäämiseks siin planeedil. Vaielge Dave Scottiga, kes taimetoitlasena võitis kuus korda Hawaii Raudmehe võistlused. Vaielge Carl Lewisega, kes veganina võitis üheksa olümpiakulda. Vaielda polegi mõtet, parem vastake ainult ühele küsimusele. Teades, et tuhanded sertifitseeritud uuringud on tõestanud, et lihasöömine tekitab massiliselt vähki, veresoonte haigusi, ülekaalulisust, suhkruhaigust, liigeste lupjumist ja südamehaigusi, ning on oma produktsiooniga loonud MRSA bakterite liigi, mis on antibiootikumidele resistente: palun nimetage haigused, mida tekitab mitmekülgne taimetoidu dieet?

 

Tom Valsberg

 
Tom Valsberg on muusik, maailmarändur ja raamatu “Kuidas rännata ilma hirmuta” autor.

Valsbergi koduleht.

Allikad: Politfact, Free From Harm, Vegetarian, Rodale News, World Watch

 

Fotod: arhiiv