Mida on vaja, et leevendada maailma näljahäda? Selleks piisaks vaid umbes ühe kuu USA sõjaväe eelarve vahenditest. USA sõjalistest operatsioonidest räägitakse iga päev oluliselt rohkem kui maailmas nälga kannatavatest piirkondadest. On arvutatud, et nende piirkondade olukorra leevendamiseks  piisaks ligikaudu 30 miljardist dollarist aastas. Võttes arvesse, et USA kulutused “sõjalisele kaitsele“ olid 2012. aastal 737 miljardit dollarit, moodustab maailma näljahäda leevendamiseks vajalik summa sellest väga väikese osa.

Loomulikult ei ole see tingimata USA valitsuse ja rahva “töö“ päästa kogu maailm näljahädast. Kuid samamoodi ei ole nende ülesanne mängida maailma politseid ning naeruväärsete ettekäänetega põhjendada enda sõjaväelisi sekkumisi üle terve maailma. Tohutuks paisunud sõjaväe eelarve peab muu hulgas üleval droonirünnakuid süütutele inimestele, tuhandet üleliigset sõjaväelist baasi üle terve maailma ning uusi poliitilise retoorika abil alustatud sõdu.

Mittetulundusühing The Borgen Project on välja toonud, et maailma näljahädaliste aitamine pakub suuremat kasutegurit kui ainult moraalne. Isegi Los Angeles Times on kirjutanud sel teemal, et 30 miljardi dollari kulutamine näljahädaliste abistamiseks looks uusi ärivõimalusi ning majanduslikku tõusu. Selle saaks suur hulk inimesi, kes varem ei olnud võimelised töötama, võimaluse luua maailmale juurde uusi väärtusi. Ning samuti lahendaks see lõplikult väga keeruka immigratsiooniprobleemi ning säästaks ainuüksi sellega miljardeid dollareid.

Immigratsiooniprobleem

Iseenesest on immigratsiooni küsimus väga lihtne – rohkem inimesi soovib pääseda arenenud riikidesse, kus on majanduslik ja üleüldine stabiilsus suurem. Miks nad seda soovivad? Sest nad tulevad piirkondadest, kus on elukvaliteet väga madal – puudub ligipääs elementaarsetele vajadustele nagu puhas vesi ja toit. Ainuke lahendus, mida sellises olukorras teatakse, on kolida kodumaalt kuhugi mujale, kus esmased vajadused kaetud on. Kui palju lihtsam oleks selle asemel, et võtta immigrandid vastu ja riskida enda riigi infrastruktuuri kokkukukkumisega, püüda hoopis lahendada neid probleeme, mis algselt need inimesed üldse emigreeruma sundisid. 30 miljardit dollarit võib olla piisav selleks, et kolmanda maailma rahvad jääksid oma kodumaale, hakkaksid töökohti looma ja enda riigi majandust elavdama.

Kas need ideed kannavad kunagi ka vilja? Kas korruptiivsed korporatsioonide omanduses olevad valitsused oleks kunagi valmis välja käima nii palju raha, et lahendada probleemi algpõhjus?

Mitte enne, kui inimeste aktivism neid sellele sunnib. Esimene samm sellel teel on teadmised. Ning see info, kui väikese osa moodustab maailma näljahäda leevendamiseks vajalik summa USA sõjalisest eelarvest, on juba väga võimas teadmine.

Allikad: Story Leak, Borgen Project, LA Times

Foto: pulsamerica.co.uk

Toimetas Katrin Suik