Andrese lugu: raske haiguse leevenduseks kanepit kasvatanu sai krõbeda karistuse

14. aprill 2015 kell 21:54



Texas-Marijuana-Judge-gavel1Pärast kanepiõliga inimesi ravida aidanud Janek Hiieti arreteerimise artikli ilmumist saime lugejatelt suurel hulgal tagasisidet. Oma kirjutise “Lugu haigusest, kanepikasvatusest ja süsteemi kahepalgelisusest” saatis ka Andres Graf, kellele nüüd jutujärje üle anname. Raskekujulist immuunsüsteemi häiret põdev Andres hakkas enda tarbeks kanepit kasvatama, kuna üksi arst ei nõustunud alates 2005. aastast retseptiravimina lubatud kanepit välja kirjutama…

 

Minu nimi on Andres, olen 41-aastane ja immuunsüsteemi häire tõttu on töö lõpetanud minu neerud, mille tõttu saan neeruasendusravi ehk hemodialüüsi. Välja näeb see järgmiselt: minu kätte, naha alla paigaldatud kunstsoonde torgatakse 1,6 mm diameetriga nõelad, millest viivad voolikud dialüsaatorisse; selle nelja tunni jooksul, mil ma masinaga ühendatud olen, käib kogu mu veri läbi selle seadeldise paarkümmend korda – ja nii kolm korda nädalas.

IMG_20150413_070110

Kahjulike ainete kõrval eemaldatakse verest ka kasulikke aineid ja lõhustatakse valke, mis soodustab lihasmassi vähenemist jne. See seis, mittetöötavad neerud, loob sellise olukorra, et mürkainete tase organismis on pidevalt 10 või rohkem korda kõrgem kui tervel inimesel, see aga mõjutab aju, närvisüsteemi, hormonaalsüsteemi, seedeelundkonda, tervet organismi.

Need mõjutused väljenduvad iivelduses, närvilisuses, unepuuduses, peavaludes, kõrges vererõhus, põletikes. Kuigi olen ametlikult 90% töövõimetu, ei ole ma töötamise harjumusest vabanenud, vaid üritan viie päeva töö ära teha kolme ja poole päevaga, sest poolteist tööpäeva nädalas tuleb ju aparaadi küljes olla. Kõik see tekitab tugevat stressi, mis omakorda võimendab eelkirjeldatud probleeme, ja kõike seda ravitakse suure hulga tablettidega: olen sunnitud võtma viite erinevat vererõhuravimit.

Stressi ja unepuuduse vastu väljastab meditsiin lahkekäeliselt Xanaxit (rahusti), Diazepami (rahusti) ja Imovanet (unerohi), sellest aastate jooksul neelatud tabletihulgast on mul tekkinud maohaavad, mille peale pean jälle vastavaid medikamente tarvitama.

Mingi hetk avastasin enda jaoks kanepi, õppisin seda kasvatama ja sain sellest abi. Mida head kanep mulle tegi? See andis mulle kolm väga olulist asja: une, söögiisu ja rahu – rahu leppida oma saatusega. Loomulikult langesid ära ka igasugused rahustid, unerohud ja paar sorti vererõhu ravimeid.

Paranemisvõimalust mul ei ole – neerud ei taastu kunagi, ühe siirdamise olen üle elanud, siirik pidas vastu natuke üle aasta, kuid immuunsüsteem tõukas selle ära ning siirik tuli eemaldada. Edasised siirdamised on küsimärgi all immuunsüsteemi häire tõttu, sest just kirjeldatud stsenaarium võib lihtsalt korduma hakata ja iga aasta-paari tagant küllalt rasket operatsiooni üle elada ei ole ka just meeldiv perspektiiv. Seega jääb hemodialüüs 3 korda 4 tundi nädalas.

Tarvitasin kanepit kolmel erineval viisil: aurustamine ja/või suitsetamine enne hemodialüüsi, et vältida iiveldust ja vähendada ebameeldivat tunnet, mida tekitavad jämedad nõelad, mis on su kehas 4 tundi; õhtuti kasutasin isevalmistatud õli, mis lõõgastas keha ja tagas rahuliku une ning positiivse meeleolu järgmiseks päevaks.

Kanepit kasvatama õpetas mind üks väliseestlane, kes elab riigis, kus meditsiiniline kanep on legaalne, samuti nagu Eestiski. Mingitel minule teadmata põhjustel tuli mu mentoril, keda ma ei olnud umbes pool aastat näinud, tegemist korrakaitsjatega, mis vist ajendas teda mind üles andma. Igatahes väljastati tema vihje peale minu vahistamise ning elukoha ja auto läbiotsimise orderid – Eestis käib see väga lihtsalt, piisab sõnast; taustauuringutele toetudes olen puhas leht, tavaline kodanik, kes käib kellast kellani tööl, maksab makse ja mitte millegagi tähelepanu ei ärata, mida tunnistasid ka politseiametnikud.

Mõni nädal tagasi sõlmis prokurör minuga lihtmenetluse käigus karistuskokkuleppe: 3 aastat tingimisi 3-aastase katseajaga, lisaks 5000+ eurot riigile mingite hulgaliste ekspertiiside eest ja sundraha näol. Ma kasvatasin viit taime, samuti oli mul kuivatatud kanepiõisikuid enda üheksa kuu vajaduseks.

Kokkuleppe sõlmimise ajal ei antud mulle võimalust seletada oma tervislikku seisukorda, ei tuntud huvi, miks ma seadust rikkusin; katsel viia vestlus tervise teemadele suleti mu suu vanade “heade” skisofreenia, hüppelaua narkootikumi ja ühiskonnast väljakukkumise teooriatega. Ja uskuge mind, sellises olukorras on enda veendumuste eest aktiivselt võitlemine pärsitud hirmust, mille põhjustab ametniku võim sinu saatuse üle.

Minu karistust põhjendati kui rahva tervise vastast kuritegu. Kuigi ma müügiga ei tegelenud, ei lükanud see seda väidet ümber, vaid asja põhjendati sellega, et ma olla enda tervist kahjustanud! Siinkohal küsiks juristidelt, et kui on tekitatud kahju, siis kuidas antud juhul tehakse kindlaks kahju suurus, mis määrab karistuse ranguse – ma ei räägi siin paragrahvi poolt määratud aastatest, mida tuimalt järgitakse, vaid reaalsest kahjust?

Ravikanep on aastast 2005 ravimina ametlikult saadaval. Miks ma retsepti ei ole saanud? Arstide kõrvad on kurdid, kirjadele ei vastata, dialoogi ei teki, teema tekitab neis ebamugavust. Nendes üksikutes lausetes, mida vastatakse suulises vestluses, pannakse kanep morfiiniga samale pulgale – see näitab informeerituse taset, mis on puudulik.

Ma usun, et Eestis on hulgaliselt raskelt haigeid, kellel oleks kanepitoodetest abi. Palun ärgake, suhelge oma arstidega! Kui Looja on meile kinkinud selle imelise taime, siis miks peame oma kehasid farmaatsiatoodetega koormama? Kellele me teeme halba sellega, et end taime abil normaalselt tunda saame?

 

Andres Graf

 

Fotod: erakogu, theleafonline.com