President Toomas Hendrik Ilves ütles intervjuus ERR-i uudisteportaalile, et USA veebivõitlus terrorismiga on läinud liiga kaugele, kahjustades liigselt tavakodanike privaatsust. Samas leiab ta, et Suurest Vennast enam tuleks muretseda Suure Andmekoguja pärast.

“Olen tõesti mures, lugedes väiteid, mis lubavad järeldada, et Eesti ja teiste Euroopa Liidu kodanike privaatsus võiks olla riivatud. Tahame kõik saada selle kohta rohkem teavet,” ütles Ilves. Ta lisas, et küsimus on kavas tõstatada EL-i ja USA sise- ja justiitsvaldkonna ministrite kohtumisel 14. juunil.

Ilves nentis, et vaja on leida tasakaal rahvusliku julgeoleku ja kodanike privaatsuse vahel. “Mulle näib, et praegu on pendel liikunud veebikasutajate osalt ühte serva, privaatsuse kahjuks. Ja ka Euroopa Liidu kodanike kahjuks,” sõnas riigipea. “Eesti lähtub oma seadusandluses põhimõttest, et kodanik peab teadma, millised andmed riigil on tema kohta olemas ja kes neid kasutab. See on suhteliselt unikaalne olukord ja see on ka meie X-tee aluseks. Kahjuks ei jälgi seda põhimõtet kõik firmad, otsingumootorid, sotsiaalvõrgustikud ja e-teenused, mida me kasutame ja mille andmestik on väidetavalt olnud jälgitud,” ütles president.

“Terrorikahtlustuse puhul ja rünnakute tõkestamiseks on ligipääs kahtlustatava andmetele mõistetav, aga andmete kogumist iga veebis tegutseva üksikisiku kohta ei saa kuidagi õigustada,” ütles riigipea. Isikuandmete kuritarvitamine on vesi eelkõige nende veskile, kes tahaksid internetivabadust piirata ning neid riike ja valitsusi on palju. See ei saa aga olla Eesti, Euroopa ega ka USA huvides.

“Seni mulle teada oleva info valguses näib, et nn PRISM-i programmi on kasutatud eelkõige kahtlusaluste suhtlusvõrgustike kaardistamiseks,” ütles Ilves. “Kuid neile siin Eestis, kes muretsevad, et keegi võiks jälgida meie elektrooniliste sõnumite sisu, toonitan: Eesti on ainus riik Euroopas ja tõenäoliselt ka maailmas, mis pakub kõigile üle 16-aastastele elanikele võimalust suhelda omavahel krüpteeritult,” sõnas president, viidates  Eesti ID-kaardiga X-tee andmevahetussüsteemi kaudu pakutud teenusele.

Ilves sõnas, et Suurest Vennast enam tuleks muretseda Suure Andmekoguja ehk Big Data pärast. Presidendi sõnul annavad kasutajad EL-i seadustele allumatute suhtluskanalite ja veebirakenduste kaudu endast vabatahtlikult välja kordades rohkem infot kui ükski riigiamet suudaks koguda. “Iga kord, kui me midagi “laigime”, on see ka informatsioon meie enda kohta, mille anname mõnele sotsiaalvõrgustiku firmale kasutamiseks,” sõnas ta.

“Seejuures pean aga loomulikuks, et riigi koostöö andmeid talletavate erafirmadega ei tohiks ohustada kasutajate põhiseaduslikke õigusi,” ütles Ilves.

USA-s lahvatas eelmisel nädalal skandaal valitsuse jälgimis- ja infokogumisprogrammide pärast. Kui kolmapäeval teatas Guardian, et Ühendriikides kuulatakse salaja pealt miljoneid telefonikõnesid, siis neljapäeval kirjutas Washington Post, et USA eriteenistused käivitasid 2007. aastal ülisalajase programmi  PRISM, mis tagab neile ligipääsu üheksa suure IT-firma serverite andmetele. Kindlalt on lehe väitel agente oma serveritesse lubanud Apple, Facebook, Google ja Microsoft ning tõenäoliselt ka Yahoo, AOL, Paltalk, Skype ja Youtube.

Nii Apple, Google kui ka Facebook on seda eitanud. Apple väidab, et ei ole kunagi programmist kuulnud. USA president Barack Obama kaitses reedel programme, kinnitades, et need on seaduslikud, oma kodanike kaitseks ja mingisuguseid kuritarvitamisi ei esine.

Peaminister Andrus Ansip kinnitas kolmapäeval riigikogu liikmete küsimustele vastates, et teadaolevalt ei ole Eesti riik kuidagi olnud seotud väidetavalt USA eriteenistustele suurte IT-ettevõtete kasutajate andmetele juurdepääsu andva PRISM -projektiga.

Allikad: BNS, ERR

Foto: www.greenbookblog.org

Toimetas Ksenia Kask