Ilves: väikesed riigid sattuksid raskustesse, kui nad reegleid ei järgiks

4. mai 2013 kell 15:30



8994_medium

Kanadas riigivisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves esines eile Torontos mainekas majandusklubis Economic Club of Canada, kus ta kõneles Euroopa Liidu majandusest ja Eesti majanduse ennustusi trotsinud eduloost.

 

 

Vastates korduvalt tõstatatud küsimusele kasinuspoliitika ja kasvupoliitika vahelisest valikust rõhutas Eesti riigipea, et kasinuse ja kasvu vahel ei ole tegelikult vastuolu, sest riikide valikud ja teed on erinevad – meie oleme kasinuspoliitika tulemusena riigi majanduse tagasi kasvuteele saanud, samas võib mõni riik end ülekuumenenud kasvuga pankrotti ajada.

 

President Ilves tutvustas Kanada kuulajaile Torontos Eesti majanduse valikuid ja olukorda – muuhulgas on Eesti riigivõlg Euroopa madalaim, nagu ka eelarve defitsiit. Samas kõneles Ilves ka Eesti IKT arengust kui ühest olulisest kasvu mootorist. Eesti X-tee, mis on meie e-teenuste ja e-allkirjade tehniliseks aluseks, on endiselt Euroopas ja ka maailmas ainulaadne. Tänu turvalisele kasutaja autentimsele võimaldab Eesti e-riik teenuseid, mida kuskil mujal veel ei kasutata.

 

President Ilves kutsus kanadalasi meie e-valitsemise süsteemiga tutvuma ning Eestisse kui unikaalsesse, elavasse ja ärksasse Euroopa majanduskeskkonda investeerima. Samuti kutsus ta kanada noori, ja eriti sealseid eesti noori, Eestisse õppima.

 

Eesti on ainus riik, mis täidab kõiki Eurotsooni ja ühtlasi NATO eelarvelisi kohustusi, milliseid me kõik oleme ometi vabatahtlikult endale võtnud, kõneles Eesti riigipea. Ta rõhutas, et ehkki mõnel pool püütakse endiselt Euroopa probleemidele süüdlasi leida “vaesest ja räpasest Ida-Euroopast”, on tegelikult praegu majandusraskustesse rigid kõik “vanad” lääneriigid ning nad kõik on rahvusvahelise korruptsiooni-indeksi tabelis Eestist tagapool. Ida-Euroopa pole enam Euroopa murelaps, rõhutas president Ilves.

 

Ta esines eile ka Toronto lähedal Waterloos asuvas tehnoloogia- ja innovatsionikeskuses Communitech. Seal tutvustas president Ilves põhjalikumalt Eesti e-riigi lahendusi ning kõneles küberturvalisusest ja digimaailmas tekkinud filosoofilistest probleemidest seoses privaatsuse ja identiteediga.

 

Kübermaailm on praegu kui kahtlase mainega elamupiirkond: seal ei ava inimene oma korteri ust ükskõik kellele, kes väidab end olevat elaniku pereliige või sober, tõdes Eesti riigipea. Ka küberruumis vajame kindlust selles, kellega me suhtleme, olgu selleks üksikisik, organisatsioon või firma. Ehkki maailmas ollakse senini pelglikud riigi kui “suure venna” kätte usaldatud andmete pärast, on Eesti riik osutunud tõhusaks turvalise identiteedi tagajaks. Enam tuleks privaatsuse pärast muretseda seoses erafirmadele loovutatud, ja kaubanduslikult kasutatud, tundlike isikuandmete saatusega, või ka pahatahtlikult küberruumis liikuvate inimeste tegevusega. Eestis on valitsusest saanud hoopis digimaailma turvalisuse tagaja, millel on IKT edasise arengu võimaldajana ka majanduse kasvu soosiv mõju, rääkis president Ilves.

 

President Ilves tutvustas muuhulgas Rahvakogu tegevust online-demokraatiafoorumina ja Tallinna Tehnikaülikoolis sügisel tööd alustavat e-valitsemise magistriprogrammi. Ta julgustas Kanada tehnoloogiaettevõtjaid eestlastega koostööd tegema ja Kanada noori Eestisse õppima tulema.

 

 

Allikas ja pilt: Presidendi kantselei

 

Toimetas: Meeli Seermaa