Intervjuu: Eetiline pangandus?!?

13. veebruar 2017 kell 13:24



ethical-banking-part-3Aastal 1991 kohtus Tiit Urva Eestis Ernst Barkhoffiga, kes oli Saksamaal käivitanud uut tüüpi panga. Nüüd on eesmärgiks ühe sarnase sotsiaalse pangainitsiatiivi käivitamine Eestis, mis oma tegevusega toetaks meie riigi ja ühiskonna kestlikku arengut. Hea Koostöö Hoiu-laenuühistu juhatuse liige Tiit Urva räägib allolevas intervjuus vaba ettevõtluse edendamisest assotsiatsiooniprintsiibil põhineva sotsiaal-eetilise panganduse abil. Mitte enda jaoks, vaid kõigi jaoks, kes usuvad vabadusse. Hea Koostöö HLÜ on ellu kutsutud elu edendavate tegevuste toetamiseks. Elu edendavate tegevustena nähakse ettevõtmisi, mis teadlikult hoolivad inimesest, kogukondadest ja loodusest ning püüavad ressursse õiglaselt jagada.

Tiit Urva on õppinud majandusküberneetikat Tartu Ülikoolis ja otsinud vastust küsimustele, kuidas inimesed ja organisatsioonid peaksid toimima, et kujuneks ühiskond, mis toimib, muutub ja areneb nii, et oleks kooskõlas loodusseadustega ja tagaks jätkusuutliku arengu meile kõigile.

 

“Idee, et inimesed peavad end juhtima mitte ainult valitseja omavoliliste käskude abil, vaid enda arukate otsuste abil, on vahend, millega kaos asendatakse korraga, vägivald rahuliku erimeelsuste lahendamisega ning türannia vabadusega.”

(M.Thatcher, 7.12, 1999)

Margaret Thatcher on öelnud, et majandus on abinõu. Eesmärk on muuta  südant ja hinge. Mil moel ja milleks teeb seda  sotsiaalne-eetiline pangandus?

4. juulil 2016 ilmus Ärilehes artikkel „Inimesi peaks huvitama, et nende raha teeb maailma paremaks“. Mõned olulised mõtted sealt. Sotsiaalse Panganduse Instituudi juht Euroopas Julian Kühn on öeldud, et „raha ei ole hea ega halb, kuid oluline on, mida sellega tehakse“.

Majanduse põhifunktsioon seisneb erinevate vajaduste rahuldamises, kasutades erinevaid võimeid selliselt, et ühe inimese võimeid kasutatakse teise inimese vajaduse rahuldamiseks.

Jah, nii see ongi, et majandus on selleks abinõuks, kuidas riigis ja ühiskonnas elu paremini korraldada. See tähendab, et iga panga põhiülesandeks on vahendada inimeste rahalisi vahendeid ja see, kuidas nad seda siiamaani teinud, ei rahulda meid enam, sest suurtes pankades me ei näe ja ei saa aru, kuhu meie raha liigub, mida sellega tehakse.

 

Mille poolest erineb sotsiaal-eetiline pangandus olemasolevast?

Olete kunagi mõelnud sellele, mida pank teeb teie rahaga, mis on kantud teie pangakontole teie koduses kommertspangas, ja mida tehakse kõikide era- ja juriidiliste isikute rahaga kui need on kantud arvelduskontole? Üheltpoolt me ei tea. Aga teiselt poolt võetakse ka meie käest erinevaid lisatasusid, selleks et me oma raha hoiame kommertspangas. Me ei näe, kui suured on seal panga opereerimiskulud ja millised on juhtkonna palgad ning omanike dividendid. Tegelikult klassikaline pank investeerib, laenab ja paigutab need edasi. Aga kuhu, seda me tavaliselt ei tea, või äkki teie teate!

Üldjuhul paigutatakse need tekkivad finantsressursid sinna, kus on kasulik eelkõige pangale, ehk kus need teenivad kõige rohkem intressi. Millised on need projektid, kuhu pangad oma raha paigutavad, on`s need on eetilised või sotsiaalsed, seda me ei tea. Teame, et raha, mis läheb relvatööstusse, on kindlasti üks suund, samuti võib raha liikuda kuritegevusse jne. Seda me enam kontrollida ei saa. Pank ei küsi kunagi teie käest, kuhu peaks need paigutama, sest neis küsimustes otsustab pank ise, et ta on kõige targem. Kui midagi valesti peaks minema, saame alles siis sellest teada, kui pankrot kohal on.

Väga sageli selgub, et suures kasumi teenimise ihaluses on pank osalenud finantsspekulatsioonides (eriti suured pangad), mis on viinud kriisi nii pangad kui terve majanduse ja tekitanud olukorda, kus loodetud investeeringud ei ole end tagasi teeninud ja saamata jäänud tagasimaksed suurklientide tehingutelt on viinud pangad seisundini, kus nad peavad teada andma oma maksejõuetusest ka kõigi ülejäänud klientide ees ja peavad uksed sulgema (Vt. näiteks 21. juuli Postimeest, mis toimub Itaalia pankades ja viimaseid uudiseid, Deutsche Bank.).

 

Mis on selle kasutegur ühiskonnale ning kuidas see aitab kaasa heaolu loomisele?

Lähtudes eelmise küsimuse vastusest, liigume edasi ja mõtleme laiemalt, et milliseid pankasid me tegelikult tahame oma koostöö partneriteks? Kas selliseid, kellede puhul me ei tea, kuhu meie raha läheb või pigem usaldame selliseid pankasid, kellede tegevus on läbipaistev ja toetab elu edendavaid projekte ja ettevõtmisi.

Kahjuks sageli valdavalt mõtlevad inimesed lihtsalt oma kasust lähtuvalt, et loomulikult paigutan ma raha sinna, kes mulle rohkem intressi minu raha hoiustamise eest maksab. See oli nii varem. Peale viimast finantskriisi on aga olukord selline, et kommertspankade intressid jäävad järjest väiksemaks, kuna tegemist on kriisijärgselt rahatähtede katteta juurde trükkimisega ja raha väärtus sellest tulenevalt on järjest langenud, see avaldub ka poodides märgatava hiiliva hinnatõusuga. Raha tähtede juurde trükkimisel ollakse muidugi riigi esindajatega sageli ühes paadis, kui otsitakse ja leitakse põhjendusi järjekordseteks trükipartiideks.

Üks murekoht, mida me sageli ei teadvusta, on see, et pangad, kes peavad hoolitsema majanduse ja eriti globaalse majanduse vereringe eest, ei tee seda üldsegi mitte. Pigem võime tähele panna läbi erinevate paljastuste ja afääride pangatöötajate tohutuid kasumeid ja dividende, mida juhtkond ja omanikud endile välja maksavad.

Kas ja kuidas sotsiaal-eetiline pangandus suudab neid probleeme lahendada? Aus vastus on, et ega kohe ja kiirelt ei suudagi, kuid nagu me Euroopas ja maailma erinevate riikide põhjal võime kogeda, algus on tehtud juba ja on suudetud käivitada tervendavad protsessid, mis viivad kindlama uue tuleviku suunas.

 

Kuidas aitab sotsiaal-eetiline pangandus kaasa majandusvabaduse saavutamisele, ilma milleta vabadust ei ole?

Sellele küsimusele vastamist peaks alustama viitega Joseph E. Stiglitzi 2010. aastal ilmunud raamatule „Vaba langemine. Ameerika, vabaturg ja maailmamajanduse langus“ (e.k 2011 Tänapäev). „Moodne majandusteadus, milles valitses usk vabaturumajandusse ja globaliseerumisse, lubas õitsengut kõigile“ … kuid nagu me teame ja oleme kogenud, sellised ideed, mis propageerisid seda, et „vabad ja kammitsemata turud toimivad tõhusalt; kui turud eksivad, siis korrigeerivad nad end kiiresti“. See kõik ei leidnud kinnitust, vaid tõi kaasa tõsise kriisi. „2008 a järeldustest tulenevalt on võimalik uut moodi vaadelda kauaaegseid lahkarvamusi selle kohta, millist tüüpi majandussüsteem on parim. Kapitalismi ja kommunismi vaheline lahing on küll lõppenud, aga turumajanduse variante on palju ning nende vahel kestab võitlus edasi.“ (J. E., Stiglitž, „Vaba langemine“, lk. 10).

Nüüd kui tulla sotsiaal-eetilise panganduse juurde, siis on selge, et see idee ja liikumine ei ole tekkinud tühjalt kohalt. Siin on tagaplaanil reaalsed arusaamad ja ideed, mis põhinevad majanduselu seaduspärasustel ja  põhimõtteil, mille kaudu seda kirjeldatakse.

Üheks allikaks on siin Rudolf Steineri loengute tsükkel „Rahvamajanduse kursus“, mille ta pidas majandustudengitel 1922. aastal Dornachis Šveitsis. Rudolf Steineri keskne mõte seadis eesmärgiks traditsioonilise konkurentsiprintsiibi, nn. vaba turu ülima põhimõtte, ületamise juba siis peale esimest maailmasõda. Selle asemel kirjeldab ta assotsiatsiooniprintsiipi, mis hõlmab tootjate vahelist koostööd, kuid samuti koostööd tootjate, turustajate ja tarbijate vahel. Selliste koostöö ühenduste abil oleks võimalik tänapäeval rahulda maailma nõudlust realistlikult. See on julge seisukoht, millest tänapäeval ollakse veel kaugel. Nii on ka tänapäeval majanduse ja ettevõtluse põhiprobleemiks inimeste ja ettevõtjate vähene omavaheline usaldus. Samas, kui siin ongi just võimalus selleni jõuda ja selle tulemusi kasutada.

Ühe koostöö võimaluse kohana tuleb kindlasti lisada, et olemas Euroopa sotsiaal-eetiliste pankade võrgustik, millega saab tutvuda ka meie kodulehe www.heapank.ee kaudu ja mis annab tegelikult meile teatud tugeva argumendi, et siin Eestis kirjeldatud sihil tegutseda.

 

Teada on, et püsivat turvalisust laenatud raha abil luua ei saa ning iseloomu ja julgust ei saa kasvatada, võttes inimeselt initsiatiivi ja iseseisvuse?

Kui eelneva väite osas veidi selgitust tuua, siis võiks see olla järgnev. Kui inimesel on ettevõtlik idee või lahendus ja tal selleks endal jääb puudu teatud raha summa või vajab ta nõuandeid, siis kindlasti vajab ta usaldusväärset partnerit nii rahaasjades kui ka ettevõtlusega nõustamises, mida saame pakkuda meie HLÜ poolt. Eesmärgiks ei ole mitte iga hinna eest laenu anda, vaid julgustada teda ellu viima oma ettevõtlikku ideed, millest on kasu toote teenuse näol kogukonnale ja töö ja sissetuleku mõttes iseendale. Siin ei tohi eesmärgiks olla inimese meelitamine laenuorjusesse, vaid tähtsam on talle võimaluse andmine ettevõtliku idee realiseerimiseks (toote, teenuse ettevalmistamiseks) ja kogukonnale pakkumiseks. Laenu riski maandamiseks on meil kasutusel personaalne käendus ja esialgu on laenusummad samuti pigem tagasihoidlikud.

 

Õitsengut ei saa luua, soodustamata säästlikkust. Kuidas see põhimõte teie tegevuspõhimõtetes esindatud on?

Säästlikkus on meie üks põhiprintsiipe, sest HLÜ haldus- ja juhtimiskulud on nii madalad, kui võimalik ja kõigil liikmetel on vähemalt kord aastas üldkoosolekul õigus sellest täpselt teada saada. Kuid mitte ainult see ei ole tähtis, veel on oluline, et liikmed, kes oma rahaga meie HLÜ tegemistes osalevad, on samuti kursis sellega, et kuidas nende paigutatud hoiused töötavad, kellele need lähevad, millistes projektides osalevad – sõnaga, mida nende raha parasjagu teeb, millises projektis töötab?

 

Kellele Hea Koostöö Hoiu-ja Laenuühistu suunatud on?

Kuna me oleme erinevate valdkondadega seotud HLÜ, siis esmajärjekorras meie liikmetele, aga mitte ainult. Meie kaugem eesmärk on kasvada nii suureks, et me saaksime luua Eestis sotsiaal-eetilise panga, kuna meil on tõsisemad ja suuremad ideed ning iseseisva panga vormini jõudmisel oleks meil rohkem võimalusi oma klientide rahatoimingute eest hoolitseda. Me oleme suunatud kõigile neile, kes soovivad mõelda globaalset ja areneda sotsiaalselt, ökoloogilist, energiasäästlikult –  kokkuvõttes, kes vaatavad jätkusuutlikuma tuleviku suunas.

 

Pole mõtet filosofeerida, toomata kasu inimkonnale. Mis on selle kasutegur ühiskonnale ning kuidas see aitab kaasa meie endi heaolu loomisele?

Kuna Eestis meie HLÜ on alles üsna alguses, siis võrdluseks toon näiteid Euroopast. Seal näitab sotsiaal-eetilisest pangandus viimastel aastatel keskmist kasvu 20-30% aastas ja tänaseks ulatub pangandusettevõtete sektori käive enam kui 100 miljardi euroni. Ja siin ei ole oluline mitte pakutavad intressid, vaid pigem pankade läbipaistvus raha edasi investeerimisel. Eriti suur kasvuhüpe oli jälgitav peale finantskriisi. Ühe rohkem on neid inimesi, kellel pole ükskõik,  kas tema raha reinvesteeritakse läbipaistmatutesse võlakirjadesse või näevad nad reaalselt, kuidas ehitatakse koole? Hoiustajaid on näiteks Saksamaal juba umbes pool miljonit inimest. Samas oleme meie siin läbi ühise katusorganisatsiooni Sotsiaalse Panganduse Instituudi koostöös teiste Euroopa sotsiaal-eetilise pankadega. Eemisel suvel toimus Tallinnas meie ühine suve-seminar, kus oli teemaks panganduse digitaliseerimine ja kus Hea Koostöö HLÜ oli üheks ürituse organiseerijaks koos meie katusorganisatsiooniga.

 

Teie toetuse on pälvinud nt Hundiallika enesearengu keskus. Miks?

Kuna esialgselt HLÜ loomisel oli meil kohe üle 40 liikme ja seal olid esindajad erinevatest eluvaldkondadest, siis ühe meie liikme kaudu liikus info laenu saamise võimalusest sedalaadi tegevuste toetamiseks ja kuna oli reaalne vajadus, kliendi tegevusvaldkond kattus meie sihtgrupi omaga, siis sai kaks poolt kokku viidud ja varsti on esimene projekt valmis ning kõigile vaatamiseks olemas.

 

Õitsengut ei saa luua, soodustamata säästlikkust. Kuidas see põhimõte teie tegevuspõhimõtetes esindatud on? 

Tegelikult ongi see meie eesmärk, hoiustada meie liikmete vahendeid võimalikult väikeste kuludega ja läbinähtavalt ning teiselt poolt luua võimalusi neile, kellel on küll väikesed, aga  huvitavad ettevõtlikud ideed, neid toetada ja kokkuvõttes teha head läbi koostöö – see on meie eesmärk nii praegu kui ka tulevikus.

 

Ühistegevus on päike, nagu on sedastanud ühistegevuse rajaja Eestis Artur Ekbaum. Mil moel võimaldab Hea Koostöö Hoiu-ja Laenuühistu kogukondlikkust edendades kogukondadel häält teha, loomaks eeldusi majanduskeskkonna tekkimisele, selleks et luua majandus, raharingluse näol ühiskonnas hädavajalik vereringe, omamata seejuures püüet kontrollida inimeste elu?

Me teeme koostööd ka Eesti HLÜ Liiduga, kus on ühendatud antud valdkonna tõsisemad tegijad Eestis eesotsas Tartu Hoiu-Laenuühinguga, kes ongi hetkel üheks suuremaks Eestis. Kohtusime just hiljuti HLÜ Liidu juhatuse esimehe Andrus Ristkokiga, kellega arutasime võimalikke koostöö suundi. Teemaks olid probleemid, kuidas ühiselt koostöös kindlamalt edasi liikuda ja kuidas oma sõnumit paremini meie klientidele viia Eestis. Ühiseks eesmärgiks on anda vastav  panus Eestis ühistegevuse arengule.

 

Enamik inimesi ei jaga põhimõtet “laenata, laenata, laenata”, soovimata tulevikku pantida ning jätta arvet lastele maksta. Kuidas te selle skepsise murrate?

Vabandame juba ette, aga kõikide skepsist ei olegi võimalik murda. Seda me kindlasti ei suuda ja ei plaanigi. Aga need, kes saavad teadlikuks meie võimalustest ja keda see motiveerib, innustab või kellel on hea idee ja vajab abi, nende jaoks me tahame olemas olla ja pakkuda võimalusi, mis meil on.

 

Kuis vältida saamaks rahvaks, kelle hulgas takistatakse oma kodanike arengut, sest väikeste inimestega ei saa saavutada suuri asju?

Meie HLÜ juhatuse ja liikmeskonna inimesed on väga erinevate teadmiste ning kogemustega ja olen kindel, ühtlasi suurema julguse ning initsiatiiviga. Meie hulgas on inimesed, kes on loonud era – ja alternatiivharidusele tuginevaid initsiatiive. Samuti on meie hulgas põllumajanduse esindajad mahe- ja ökopõllundusest, ka ettevõtjaid, finantsinimesi jne.. Ühest küljest hindame meie ajalugu ja selle traditsioone, kuid samas oleme avatud uutele arengutele. Võib nii öelda, et meie Hea Koostöö HLÜ-l on täiesti pedagoogiline tähendus. See on toetada ja kaasa aidata meie kodanike eneseteadlikule arengule kõige otsesemas mõttes. Luua vabadus läbi ühise tegutsemise ja  läbi selle, et õpetada meid kõiki rahaga teistmoodi, inimlikumalt ümberkäima ja koos luua taolist kogukondlikku arengumudelit, mis oleks jätkusuutlik nii täna kui ka aastasadade pärast. Teadlik koostöö loob inimestele võimaluse sihiteadlikuks arenguks!

 

Te olete kursis rohujuure tasandi inimeste mõtetega. Kellele Hea Koostöö Hoiu-ja Laenuühistu suunatud on?

Keda me peame täpsemalt silmas, kui räägime rohujuure tasandist? See on alati küsimus. Praegu meie HK HLÜ-ga liitunud inimesed on pärit üle Eesti, nii Tallinnast kui Tartust aga ka Räpinast, Põlvast ja Viljandist. Meie liikmete hulgas on erinevate rahvuste esindajaid, soomlanna, belglane, sakslane, austerlanna jne., kuigi enamuses on nad eestlased, samas esindavad väga erinevaid elukutseid ja erialasid. Meie tegevus on suunatud kõigepealt erksatele inimetele, kes julgevad, tahavad ja suudavad midagi uut elus ette võtta, kellele on võõras ainult teiste pilli järgi tantsimine, kes tahavad ise olla ja tegutseda. Oleme suunatud meie waldorfkoolidele ja nende vanematele, põllu- ja talumeestele kes kasvatavad puhtas looduses puhast toitu meie inimestele, oleme samuti orienteeritud ettevõtjaile, kes suudavad toota kvaliteetseid, tarbijasõbralikke tooteid, mida meie inimesed reaalselt vajavad ja me käivitame nendega koos meie kõigi jaoks sellise majanduse vereringe, mis võimaldab meil ellu jääda ka suuremate vapustuste korral, mis töötab vastu globaalsetele finantskriisidele.

Sellised on need mõned mõtted, millest lähtudes tahame tegutseda!

 

Intervjueeris: Margit-Mariann Koppel, ajaloolane ja ajakirjanik

 

Lisainfot: Hea Koostöö HLÜ

Foto: intelligenthq.com