Keskendumisharjutused tulemuste parandamiseks: Vaikuseminutid koolidesse ja lasteaedadesse

12. mai 2015 kell 10:04



Vaikuseminutid_koolidesse_ja_lasteaedadesseMis juhtuks, kui koolis veedetud ajast oleks tunduvalt rohkem kasu? Mis juhtuks, kui iga laps oskaks ise parandada enda enesetunnet, keskendumisvõimet, olla tähelepanelikum ja vähem stressis? Selleks ei ole vaja muud, kui lühikesi tähelepanu ja meelerahu harjutusi, mille abil saab iga laps ise muuta enda meeleolu ja õppida paremini ennast juhtima. Läbi selle muutub ka kogu haridussüsteem. Eesti saab siin olla maailmas esimene ja kõike seda aitaks saavutada Vaikuseminutite algatus, kirjutab Arenguideede konkursi raames Vaikuseminutite üks eestvedajatest, karjääriõpetuse õpetaja ja koolitaja Edvard Ljulko. 
 

Laste tulemused sõltuvad eelkõige keskendumisest. Iga nädal toob uusi teadusuuringuid, mis kinnitavad lihtsate keskendumisharjutuste positiivset mõju nii lastele kui täiskasvanutele. Näiteks on leitud, et selliste harjutuste õpetamine kasvatab loovust, võimet mõelda nupukalt ja paindlikult, õpitut mällu salvestada ning omandatud informatsiooni hiljem rakendada (Napoli jt., 2005).

Vaikuseminutite harjutused on lihtsad ja lühikesed, mille jaoks piisab mõnest minutist – näiteks mõne tunni alguses, et kõik saaksid rahulikult õppetööle häälestuda. Harjutused parandavad koheselt keskendumisvõimet ja enesetunnet, kuid sellega asi ei piirdu. Tähelepanu ja meelerahu harjutusi kasutades kujunevad oskused aitavad vabaneda paljudest sisemistest takistustest, mis pärsivad tegutsemisvõimet – olgu selleks siis liigne murelikkus, enesehaletsus, võimetus keskenduda, pessimism, võimendatud enesekriitika või ka ükskõiksus. Sellistest oskustest on kasu nii koolis kui ka peale kooli.

Kui lapsed õpivad olema tähelepanelikumad nii enda ja ümbritseva suhtes ning enda meeleolusid juhtima, siis on igal tegevusel paremad tulemused. Uuringutest tasub eraldi välja tuua loovuse ja paindliku lähenemise kasvu (Ritchhart & Perkins, 2000), samuti enesekindluse ja optimismi suurenemise (Schonert-Reichl & Lawlor, 2010). Neist kahest tuleneb suurem julgus ja ettevõtlikkus. Seetõttu suureneb läbi harjutuste kasutamise nii koolirõõm, akadeemilised tulemused kui ka suhtlemisega seotud oskused, mis aitavad teha paremini koostööd.

Lastel on rohkem tegutsemisrõõmu, vähem ärevust ning nad suudavad ka stressirohketes olukordades olla loovamad ja tulemuslikud.

Ennast sihiteadlikult juhtida suutvad inimesed – nii lapsed kui täiskasvanud – saavad rohkem ise ära teha nii enda ja lähedaste elukvaliteedi, kui ka terve ühiskonna ja majanduse arenguks. Nad on töös efektiivsemad, lahenduste leidmisel uuenduslikumad ning suudavad ise vastutada oma elukvaliteedi ja töövõimekuse eest.

Selle tõttu tehakse selliseid harjutusi juba rohkem kui 60 riigi koolides, aga mitte üheski riigis pole see veel jõudnud kogu riiki haarava liikumise või programmini. Eestil on reaalne võimalus olla siin esimene.

Vaikuseminutite algatuse ümber on koondunud õpetajad, eksperdid ja lapsevanemad, kes soovivad selle unistuse reaalseks teha. Meil on tugev koostöö ekspertidega Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja paljudest teistest organisatsioonidest.

Me oleme viimase 9 kuuga teinud juba päris palju, aga me ei ole teinud viimase poole aasta jooksul endale palju reklaami. Reaalne nõudlus koolide, lasteaedade ja lapsevanemate poolt ületab mitmekordselt seda, mida me suudame vabatahtliku töö ja praeguste ressurssidega pakkuda.

Meie eesmärk on ehitada ülesse tugev võrgustik ja sotsiaalne ettevõtte, mille abil saaks mõne aasta perspektiivis jõuda tähelepanu ja meelerahu harjutused iga Eesti lapse ning täiskasvanuni, kellel on selleks soov.

Tulevikus on vaikuseminutid normaalne osa Eesti haridussüsteemist, mis võimaldab väikese riigi ressursse oluliselt efektiivsemalt kasutada. Vaikuseminutid on kõige kiirem ja praktilisem tööriist, mis toetab läbi inimeste üldise võimekuse kasvatamise ka kõigi teiste vajalike haridusreformide elluviimist.

Meie eesmärk on luua töötav kodanikualgatusel, ettevõtlusel ja koostööl põhinev mudel, mis võimaldab meil seda kõike saavutada ja on üle kantav teistesse riikidesse nii Euroopa Liidus kui väljaspool – järgmine “Teeme Ära”.

Külastades kodulehte www.vaikuseminutid.ee saad Sa kiirelt ja põhjalikult tundma:
– Vaikuseminutite tausta
– harjutusi
– teadusuuringute tulemusi
– meie seniseid tegemisi, plaane, meeskonda ja unistusi.

Tähelepanu ja meelerahu harjutused kuuluvad positiivse psühholoogia teadusvaldkonda, mille eesmärgiks on nõrkustele keskendumise asemel ehitada ülesse inimeste loomulikke ja õpitavaid tugevusi. Selle tõttu on harjutustel lisaks saavutusvõime tugevdamisele ka tugev ennetav mõju väga paljudele psühholoogilistele ja sotsiaalsetele probleemidele (antisotsiaalne käitumine, koolist väljalangevus jne).

Erinevatel vaimset laadi muredel on otsene hind nii majandusele kui inimeste elukvaliteedile. Täna on kolmandik töövõimetuse juhtudest seotud vaimset laadi probleemidega. WHO ennustab, et aastal 2030. tuleneb kõige suurem haiguskoormus (otsene ühiskondlik kulu ja kadu) vaimsetest häiretest, eestkätt depressioonist ja ärevushäiretest.

Põhiliseks riskiteguriks on siin ülemäärane stress (stress, millega inimene pole võimeline tervislikul viisil toime tulema). Uuringud näitavad, et harjutuste tulemusena vähenevad just üleliigsest stressist tulenevad probleemid, sest lapsed saavad endaga paremini hakkama, suudavad ennast ise rahustada ja teistega paremini läbi saada (Mendelson jt, 2010). Harjutuste abil õpitakse ka oma tervise vastu huvi tundma ja panustama nii enda füüsilise kui vaimse vormi hoidmisesse. See on ennetava iseloomuga lähenemine, mis aitab inimestel endil oma tervist ja elukvaliteeti parandada.

Viimase 9 kuuga oleme me teinud ära väga olulise osa Vaikuseminutite elluviimiseks vajalikust eeltööst. Eelmise aastaga jõudsime me läbi võrgustiku liikmete ühel või teisel viisil rohkem kui 2000 lapseni. Vabatahtlike aeg on aga muude töö- ja perekohustuste tõttu piiratud. Peamiseks arengutakistuseks on see, et muude töökohustuste tõttu on raske algatuse arengule pühenduda. See annaks meie tegevusele olulise tõuke, kui meil oleks võimalik tagada rahaline sissetulek inimes(t)ele, kes vabatahtlikke juhivad ja toetavad.

Huvi meie tegemiste vastu koolide ja lasteaedade seas on olnud väga suur. Juba praegu on Vaikuseminutite harjutusi katsetavaid õpetajaid kokku mitmekümnes koolis ja lasteaias. Me võiksime rahumeeli aastaid väikese pundiga mõnusalt koolitusi tehes raha teenida, aga see pole meie eesmärk.

Meie unistuseks on ehitada aasta jooksul üles tõeliselt tugev organisatsioon ja teha kõik vajalik selleks, et meil oleks võimekus jõuda kõigi laste ja lastega seotud täiskasvanuteni, kes seda vajavad. Lisaks sellele:

– Anda välja käsiraamat, CD ja muud toetavad materjalid
– Koolitada veel spetsialiste ja koolitajaid
– Laiendada harjutuste ringi
– Laiendada oluliselt koolituse saanud õpetajate ringi ning võtta fookusesse organisatsioone tervikuna (alustades õppeastmetest).

Me oleme valmis tegema koos Arengufondiga meie unistuse elluviimiseks vajaliku arenguhüppe.
Kui soovid panustada kasvavate põlvkondade enesejuhtimisvõimekusse, mis loob omakorda eeldused paremaks töövõimeks ja koostööks, siis toeta meid Arenguidee konkursil.

Vaata ka videot:

 

 

 

Edvard Ljulko

 

Allikad: Vaikuseminutid, Arenguidee konkurss

Foto: vaikuseminutid.ee

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.