X

10 eurot =

Kodanikud vaidlustavad Harku järve äärsete metsamassiivide raieload

28. juuli 2017 kell 10:53



Harku_järve_lääne_poolne_metsamassiivTäna hommikul saatis kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) Keskkonnaametile Harku järve äärsete metsamassiivide raielubasid vaidlustava pöördumise, kuna ühenduse hinnangul on amet lubasid väljastades puudulikult hinnanud Harku valla üldplaneeringus sätestatud raiepiiranguid.

 

Üldplaneeringu järgi tuleb Harku järvest läänes asuvad metsad säilitada puutumatuna ja majandada neid lageraiest erinevate majandamisvõtetega, ometi on Keskkonnaamet väljastanud kahele katastriüksusele pea 4 ha ulatuses lageraielubasid.

“Harku järvest läänes asuvad metsad – omavad olulist rolli eelkõige Harku järve jõudvate vete puhveraladena ning aladest läände kerkiva tiheasustusala ja järve vahelise puhvrina. Suuremad alad omavad rolli ka linnustiku ja väikeimetajate liikumiskoridorina. Antud metsamassiivide pindala tuleb säilitada puutumatuna ja majandada metsa edaspidi lageraiest erinevate majandamisvõtetega,“ seisab üldplaneeringus (Harku valla üldplaneering – Seletuskiri – 2013.10.17 lk 13).

EMA päringu peale, miks on Keskkonnaamet väljastanud lageraieload Harku järvest läänes asuvatele metsadele, kui Harku valla üldplaneeringus kehtestatakse, et “antud metsamassiivide pindala tuleb säilitada puutumatuna ja majandada metsa edaspidi lageraiest erinevate majandamisvõtetega,“ vastas Keskkonnaameti metsaosakonna metsanduse juhtivspetsialist Ivar Omler, et tema hinnangul on tegemist üldistatud põhimõttega, kuna puudub selgitus, millises ulatuses vahetult Harku järvest tuleb metsa majandada lageraietest erinevate majandamisvõtetega. “Eeltoodust lähtuvalt ei ole Keskkonnaameti hinnangul Harku valla üldplaneeringu sisu Harku järve läheduses kavandatavate lageraiete keelamiseks õiguspärane põhjendus ning Keskkonnaametil puudub alus raiete keelamiseks,“ selgitas Omler.

Kodanikuühenduse hinnangul ei ole Keskkonnaameti selgitus ammendav, sest Harku järvest läänes asuvad metsad, millele on praegusel hetkel Keskkonnaameti poolt väljastatud valdavalt lageraieload, moodustavad ühtse pindalaga metsamassiivi, millele on viidatud ka üldplaneeringu dokumendis. Kodanikuühenduse hinnangul tuleb tellida täpsustavad uuringud, et määratleda kõnealuste metsamassiivide pindala ja ulatus. Praegusel hetkel on Keskkonnaameti otsus vaieldav, sest üldplaneeringut on võimalik tõlgendada nii raiet lubavate otsuste kasuks kui kahjuks. EMA hinnangul kaldub tõlgendus pigem raiet lubavate otsuste kahjuks, sest lageraieks määratud maaüksused moodustavad selgelt Harku järvest läänesuunda jääva ühtse metsamassiivi.

 

Linda-Mari Väli

Kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks koordinaator

 

Vaata lisaks: EMA Facebook

Foto: EMA