Kodanikud väljendavad presidendi tegevuse suhtes rahulolematust

5. juuli 2017 kell 15:20



metsEelmisel nädalal kuulutas president Kersti Kaljulaid välja suurt avalikkuse vastuseisu tekitanud metsaseaduse muudatuse, eksides sellega nii teaduslike faktide, ühiskonna õiglustunde kui järeltulevate põlvede tulevikuväljavaadete vastu. Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) edastas presidendile järgmisel päeval avaliku pöördumise, milles tuletati meelde praeguse metsanduspoliitika ohtusid nii meie maa liigirikkusele kui kliimale ning täheldati, et president eksis metsaseadusele rohelist tuld andes teaduslike faktide vastu.

 

Ehkki Tartu Ülikooli teadlaste poolt avaldatud uuringud on näidanud, et intensiivne raie ohustab järjest enam meie metsade, eriti kuusikute elustikku, andis Kaljulaid kuuskede raievanuse alandamisele rohelise tule. Seadust välja kuulutades selgitas president, et nüüd on vastutavate asutuste ülesanne läbi mõelda ja planeerida oma tegevusi nii, et me ei oleks 50 või 60 aasta pärast jälle olukorras, kus meil on ühekorraga proportsionaalselt väga palju raieküpset metsa nagu täna.

Kodanikuühenduse hinnangul pole sellist arutluskäiku võimalik ratsionaalselt põhjendada, sest metsade raieküpsus pole mitte bioloogiline, vaid juriidiline termin. Kui erinevate puuliikide raievanuseid pidevalt alandada, siis tuleb näiliselt juurde ka nn raieküpset metsa. Jääb arusaamatuks, kuidas peaksid spetsialistid seda probleemi 50 või 60 aasta pärast lahendama, kui nn küpsed metsad praegu maha võetakse ning istandustega asendatakse. „Paistab, nagu sooviks riik veeretada järeltuleva põlve kaela probleemi, mida käesoleva tegutsemisega veelgi süvendatakse,“ leiab üks ühenduse koordinaatoritest Linda-Mari Väli.

Eriti rängaks muudab sellise perspektiivi Väli hinnangul tõsiasi, et vaid mõned päevad tagasi ilmus ühes maailma mõjukaimas teadusajakirjas Nature juhtivate teadlaste ja majandusspetsialistide hoiatus, mille kohaselt on inimkonnal kliimamuutustele reageerimiseks aega vaid kolm aastat, hoidmaks ära mastaapseid kataklüsme ja näljahädasid. Ka Saksamaa kantsler Angela Merkel andis eile teada, et kliimamuutused on inimkonnale eksistentsiaalseks väljakutseks ning nende peatamisega tuleb kiiremas korras tegeleda. „Säästvale metsandusmudelile üleminek oleks üks oluline hoob, millega kliimamuutuste hoogustumist peatada,“ selgitab Väli.

Metsakaitsjaid toetab hiljaaegu enam kui kuuekümne väljapaistva Soome teadlase tehtud pöördumine, milles juhiti samuti tähelepanu pideva metsauuenduse kahjulikele mõjudele nii looduse kui kliima seisukohalt. Pöördumise üle andnud teadlased selgitavad, et metsade uuendamine ehk raiutud aladele uute puuistanduste rajamine ei aita peatada kliimamuutusi, nagu väidavad intensiivse metsanduse pooldajad, vaid hoogustavad neid veelgi. Lisaks sellele juhivad teadlased tähelepanu intensiivse metsanduse hävitavale mõjule looduse liigirikkuse suhtes, kuna selle tulemusel on praegu Soomes hävimisohus üle 800 liigi. Kokkuvõttes leiavad keskkonnaspetsialistid, et uuringute tulemused metsade majandamise mõjust kliimale ja liigirikkusele tuleb metsi ja keskkonda puudutavate otsuste tegemisel ning strateegiate loomisel aluseks võtta.

 

emaKodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) avalik pöördumine    

Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi poole

30.06.2017    

 

Lugupeetud Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid

Eile hommikul kuulutasite välja kaheksa uut seadust. Teiste hulgas sai allkirja metsaseadus, mis on ühiskonnas suurt vastuseisu tekitanud. Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) liikmed väljendavad sellega seoses oma sügavat kurbust, sest juba möödunud aasta lõpus saatsime Teie poole palvekirja, milles selgitasime, et kasvav osa kodanikkonnast on meie metsade pärast tõsiselt mures. Palusime metsaseaduse muudatuse sellisel kujul tagasi lükata, sest tegemist ei ole jätkusuutliku ning kõiki ühiskonna huvigruppe võrdselt arvestava seadusega. Toona vastasite kodanike pöördumisele, et olete sellega tutvunud ning selle ka teadmiseks võtnud. Lisasite, et mõistate allakirjutanute muret keskkonna pärast. Seda ootamatumalt mõjus meie ühenduse liikmetele Teie eilne seisukohavõtt ning seaduse väljakuulutamine.

Eesti metsades rakendatava intensiivse metsanduspoliitika vastu on juba üle viieteistkümne aasta avalikult häält tõstetud. Sellele vaatamata on olukord vaid halvenenud ning intensiivse metsauuenduse tõttu muutuvad meie metsad aina nooremaks ja eluvaesemaks. EMA liikmed leiavad, et praegune metsanduspoliitika on tugevalt puidutööstuse huvide suunas kaldu ning metsaseaduse muudatus vaid süvendab seda kriisi, millele oleme pakkunud alternatiivi nii püsimetsanduse kui loodusturismi arengu näol, et praeguselt metsandusmudelilt säästvale mudelile üle minna. Kodanikuühenduse kahtlusi massiliste lageraiete keskkonnaohtlikkuse ning kuusikute üleraie osas kinnitavad ka värsked teaduslikud andmed.

Hiljaaegu Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogide poolt avaldatud uuring näitas, et intensiivne raie ohustab järjest enam meie metsade elustikku (Metsade intensiivsem raie ohustab haruldasi puiduseeni, Maaleht, 08. november 2016). Teadlaste tööst selgus, et kõige ohustatumad on vanades kuusikutes elunevad puiduseened, kellest mitmed kalduvad juba Eestiski haruldased olema. Paraku on puitu lagundavatel seentel täita metsa ökosüsteemis oluline roll, sest eelkõige nende tegevuse tulemusena jõuab puit taas mulla aineringesse.

Samal ajal, kui kodanikuühenduse liikmed on üritanud Keskkonnaministeeriumile ja Riigikogule selgitada vana metsa olulisust ning põhjamaade eeskujul rakendatava intensiivmetsandusmudeli ohtusid, avaldasid enam kui kuuskümmend väljapaistvat soome teadlast pöördumise, milles juhtisid samuti tähelepanu pideva metsauuenduse kahjulikele mõjudele nii looduse kui kliima seisukohalt. Pöördumise üle andnud teadlased selgitavad, et metsade uuendamine ehk raiutud aladele uute puuistanduste rajamine ei aita peatada kliimamuutusi, nagu väidavad intensiivse metsanduse pooldajad, vaid hoogustavad neid veelgi. Lisaks sellele juhivad teadlased tähelepanu intensiivse metsanduse hävitavale mõjule looduse liigirikkusele. Kokkuvõttes leiavad keskkonnaspetsialistid, et uuringute tulemused metsade majandamise mõjudest kliimale ja liigirikkusele tuleb metsi ja keskkonda puudutavate otsuste tegemisel ning strateegiate loomisel aluseks võtta.

Spetsialistide seisukohavõttudele vaatamata peavad kodanikud kurbusega nentima, et ehkki teaduslikud uuringud kinnitavad praegu rakendatava intensiivse metsandusmudeli ohtusid meie kuusikute elurikkusele, siis jäeti metsaseaduse muudatuse suurimat vastuseisu äratanud punkt – kuuskede raievanuse alandamine 60-le ja 70-le aastale boniteediklassidel I ja IA – sellegipoolest sisse. Kodanikuühenduse liikmed leiavad, et uute salu- ja laanemetsade kaitsealade loomine ei kompenseeri raievanusega kaasnevat kahjulikku mõju kuusikute elurikkusele ning suutlikkusele kohaneda klimaatiliste muutustega. Salu- ja laanemetsade range kaitse vajakute täitmine on praegu kehtivas metsanduse arengukavaga riigile pandud kohustus, millega on viimase piirini venitatud. Aasta alguses Tartu Ülikooli teadlaste poolt avalikustatud uuringust selgus, et Riigimetsa Majandamise Keskus on viimastel aastakümnetel raiunud maha ligi 40% salumetsi (RMK aladel on viimastel aastakümnetel maha raiutud ligi 40 protsenti salumetsi, Delfi, 12. jaanuar 2017).

Seega on Teie poolt eile välja kuulutatud metsaseadus ära teeninud nii teadlaste- kui kodanikepoolse pahameele. Oma pöördumises väitsite, et nüüd on vastutavate asutuste ülesanne läbi mõelda ja planeerida oma tegevusi nii, et me ei oleks 50 või 60 aasta pärast jälle olukorras, kus meil on ühe korraga proportsionaalselt väga palju raieküpset metsa nagu täna. Ometi pole sellist arutluskäiku võimalik ratsionaalselt põhjendada, sest metsade raieküpsus pole mitte bioloogiline, vaid juriidiline termin. Kui erinevate puuliikide raievanuseid pidevalt alandada, siis tuleb näiliselt juurde ka nn raieküpset metsa. Jääb arusaamatuks, kuidas peaksid spetsialistid seda probleemi 50 või 60 aasta pärast lahendama, kui nn küpsed metsad praegu maha võetakse ning istandustega asendatakse. Kodanikele paistab, nagu sooviks riik veeretada järeltuleva põlve kaela probleemi, mida käesoleva tegutsemisega veelgi süvendatakse. Eriti rängaks muudab sellise perspektiivi tõsiasi, et vaid mõned päevad tagasi ilmus ühes maailma mõjukaimas teadusajakirjas Nature juhtivate teadlaste ja majandusspetsialistide hoiatus, mille kohaselt on inimkonnal kliimamuutustele reageerimiseks aega vaid kolm aastat, hoidmaks ära mastaapseid kataklüsme ja näljahädasid. Säästvale metsandusmudelile üleminek oleks üks oluline hoob, mille abil sedavõrd tumedat väljavaadet ära hoida. Seepärast leiame, et Teie kui Eesti Vabariigi presidendi otsus on meie maale ja rahvale tõsiseks ohuks.

Lugupidamisega

kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks liikmed

 

Allikad: EMA presiteade, EMA Facebook

Foto: Urmas Kesa / Eesti Metsa Abiks Facebook

 

Toimetas Sander Soomaa