Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Euroopa Komisjonile saadeti kaebus kaugloetavate elektriarvestite 100% kohustuslikkuse kohta

9. mai 2017 kell 12:30



Smartmeter-radiation-22017. aasta märtsis saatis MTÜ Kogukonna Hüvanguks seoses kaugloetavate elektriarvestite 100% kohustuslikkusega kaebuse Euroopa Komisjonile. Teadaolevalt on ka mitmed eraisikud sama teinud, kirjutab Kiirgusinfo.ee.

 

Käesolevaks hetkeks on Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraat asunud asja läbi vaatama. Otsus, kas algatatakse ka rikkumismenetlus Eesti Vabariigi vastu, tehakse aasta jooksul.

Kaebuse esitamise tingis olukord, kus Eesti Vabariigi valitsuse võrgueeskirjaga (§ 39 lg 1 p 1 ja lg 2) on alates 2017. aastast lubatud elektritarbimist mõõta ainult kauglugemisseadmega ehk kaugloetava arvestiga (edaspidi “KLA”). Meie hinnangul on viidatud sätted vastuolus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2009/72/EÜ,  mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, ja mitmete Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätetega.

Direktiivi põhieesmärgid on sätestatud tarbijakaitsemeetmete lisas (Lisa 1) ning need on

  • võimaldada tarbijatel olla elektriturul aktiivsed osalised,
  • teha informeeritud valikuid oma energiatarbise kohta ning
  • läbi selle saavutada kokkuhoid.

Seega peaks direktiivi kohaselt olema kauglugemisseade kõikidele kättesaadav võimalus, mitte kohustus. Tarbijal peab olema teadlike valikute seas võimalus ka KLAst loobuda. Direktiiv rõhutab tarbija huvide esikohale seadmist, aga Eesti võrgueeskiri eirab seda nõuet, olles kehtestanud kaugloetavate elektriarvestite 100% kohustuslikkuse. Seega ei ole tarbijal võimalik mis tahes argumentidel KLAst keelduda ega ka valida ohutumat arvestit, kui tal on tekkinud KLA mõjul näiteks terviseprobleemid või ta soovib kaitsta oma eraelu ja privaatsust. Selliste tarbijate esmane huvi ei ole ilmselgelt aktiivne osalemine energiaturul oma tervise või privaatuse arvel.

Direktiiv ei nõua 100% üleminekut kauglugemisele, mida Eesti on teinud, rikkudes tundlikumate tarbijate (sh elektroülitundlikud) huve.
Meie hinnangul on olukord, kus inimestele ei jäeta tervisekahju vältimiseks muud võimalust kui elektrist loobuda, lubamatu. Eriti kui direktiivis on märgitud, et liikmesriigid peaksid tagama kaitsetutele klientidele energiavarustuse. Kui Eestis soovib tarbija jääda edasi kasutama kohtloetavat arvestit, lülitatakse tal elekter lihtsalt välja, nagu  mitmel korral on ka tehtud.

Mitmed on meile teada andnud, et pärast KLA paigaldamist on tekkinud unehäired ja tundlikkus muudele elektroonilistele seadmetele (näiteks arvuti, mobiiltelefon) ning tervisehädad wifi-leviga avalikes kohtades, näiteks südameprobleemid või peavalud. Teadusuuringud tõestavad, et KLAd võivad sellist terviseseisundi halvenemist põhjustada.

Seni on võrguettevõtja Elektrilevi OÜ pareerinud kõiki pöördumisi nende poole seoses tervisekaebustega, viidates kehtivale võrgueeskirjale ja sellest tulenevale kohustusele kõik kohtloevad arvestid kaugloetavate vastu vahetada. Elektrilevi ei ole tundnud huvi tervisekaebuse üksikasjade vastu, rääkimata lahenduste pakkumisest.

Elektrifirma väidab, et tegemist on arvestivahetusega, tegelikult paigaldatakse täiesti uus seade, millel on palju lisafunktsioone ja eri parameetreid. Sellise arvesti paigaldamine saab toimuda ainult uue lepingu sõlmimisega, kus tarbijat on teavitatud kõikidest võimalikest kaasnevatest riskidest ning tarbijal peab olema võimalus sellisest lepingust keelduda, säilitades siiski vastavalt Euroopa Liidu õigusele võimaluse elektrit tarbida. Tarbija peab olema võimalikest kaasnevatest riskidest teavitatud ning nende riskidega nõustuma.

KLAde tervisemõju ei ole seni piisavalt uuritud, eriti oluline on rõhutada, et puuduvad igasugused pikaajalise tervisemõju uuringud. Kättesaadavates uuringutes on välja toodud, et enamik kaugloetava arvestiga seonduvate tervisehäirete all kannatajatest ei olnud enne KLA paigaldamist elektroülitundlikud, seega on KLAdel mingid parameetrid, mis tõenäoliselt toovad tundlikkuse läve allapoole (Lamech).

Arvestades, et juba lühiajalisel kokkupuutel on mitmel inimesel tekkinud tervisekaebused, mida varem ei olnud (unehäired, elektroülitundlikkus, ärevus, keskendusmisprobleemid jms), siis on tõsine terviserisk pikemaajalisel kokkupuutel selliste väljadega väga tõenäoline. Tõsisemate mõjude ilmnemine võib võtta aega üle 10 aasta.

Osa Eestis paigaldatavaid arvesteid saadab andmeid raadioside kaudu, mis on WHO poolt tunnistatud võimalikuks kantserogeeniks. See tähendab, et tarbijad, kellele on paigaldatud selline arvesti, peavad sunduslikult leppima pideva kokkupuutega võimaliku kantserogeeniga. Olgugi et juhtmevaba arvesti tekitatava kiirguse tugevus on analoogne mobiiliga või sellest veelgi nõrgem ning me ei ole arvestile nii lähedal kui mobiilile, ei saa jätta arvestamata, et elektrijuhtmed toimivad antennina ning bioloogilisi süsteeme häiriv kiirgus on juhtmete kaudu igas seinas ja seinakontaktis ning kiirgab sealt ka kaugemale.

Andmete saatmisega (mis toimub väidetavalt üks kord ööpäevas) kaasnevast kiirgusest aga veelgi suurem probleem on juhtmevaba arvesti puhul pidev ühenduse kontrollimine (nt iga 10 minuti järel) ning kõrgsageduslikud transiendid või impulssliigpinged (nn saastelekter), mida põhjustab impulsstoiteplokk ja mis näivad olevat üks peamisi tervisemõju põhjuseid.

Väga murettekitav on asjaolu, et mitte-ioniseeriva kiirguse tõsisemaid bioloogilisi toimeid (nt vähi teke, DNA kahjustus ja mõju viljakusele) me ei tunnegi (Conrad).

Ameerika Keskkonnameditsiini Ühing (AAEM) soovitab teatud terviseseisundite korral (nt rasedus, neuroloogilised haigused, neurodegeneratiivsed haigused, lihas-skeletihaigused, südamehaigused, kopsuhaigused, nahahaigused, silma- ja kõrvahaigused, seedesüsteemihaigused, autonoomse närvisüsteemi haigused, vähk, geneetilised haigused, maksahaigused jms) vältida kaugloetavaid arvesteid ning nende paigaldamist koju või lähipiirkonda. Eestis selline võimalus puudub ja loetletud seisundiga inimestele tekitatakse täiendav terviserisk.

Paljud teadlased on seisukohal, et rasedate ja laste jaoks ei ole olemas ohutut elektromagnetkiirguse taset. Rasedate puhul võimendab lootevesi mikrolainekiirguse mitmekordseks võrreldes kiirgusega, mis on ema kehast väljaspool. Lapse ekspositsioon kiirgusele on peaaegu 4 korda suurem kui täiskasvanul.

2016. aasta novembris otsustas kohus Prantsusmaal, et elektroülitundliku naise kodust tuleb eemaldada kaugloetav veearvesti, kuna see halvendas naise tervist. Otsus laiendati ka kaugloetavatele elektri- ja gaasiarvestitele, kuna ka need tekitavad kohtu hinnangul tervisele kahjulikke välju.

Pilt: smartgridawareness.org

Elektrivõrkude operaator ja ametiasutused toetuvad sellele, et kuni kiirgused on kehtivate normide piires, siis terviseohtu ei ole, kuid see on väga paljude teadlaste poolt nimetatud aegunud seisukohaks ja ümber lükatud. Rootsi teadlaste uuring kinnitab, et mikrolainekiirgus on inimesele ohtlik isegi 1000 korda väiksemas doosis kui kehtestatud normid. Lisaks ei tohi jätta arvesse võtmata, et kehtestatud normid kehtivad lühiajalise kokkupuute kohta, seega on kaugloetavate arvestite puhul kehtivatele mitte-ioniseeriva kiirguse piirnormidele viitamine täiesti asjakohatu, kuna need ei kehti väikse võimsusega pulseeriva mikrolainekiirguse pikaajalise ekspositsiooni kohta – just selline ekspositsioon aga nende arvestitega kaasneb.

Ilmselgeks tõestuseks normide ebaadekvaatsuse kohta on asjaolu, et ka kõikidele vajalikele standarditele vastavad kaugloetavad arvestid põhjustavad tundlikele inimestele terviseprobleeme.

Kliinilised uuringud, mis on uurinud mikrolainekiirguse mikrolaine- ja raadiolainesageduste mõju organismi talitlusele ja on pikaajalised uuringud, on tuvastanud väga mitmeid kõrvalekaldeid ka juba väga väikese mikrolainereostusega.

Euroopa Ühenduste Nõukogu 2011. aasta resolutsioonis nr 1815 tunnistatakse, et elektromagnetväljad võivad olla kahjulikud ka kiirgusstandarditest madalamal tasemel, ning soovitatakse tungivalt rakendada ettevaatusprintsiipi, eriti kui puudub piisav kindlus, et kahjulik mõju puudub. Samuti soovitatakse tähelepanu pöörata elektroülitundlikele inimestele (s.o inimesed, kes kannatavad elektromagnetväljade talumatuse sündroomi all) ning rakendada erimeetmeid nende kaitseks.

Teadlased kinnitavad, et elektromagnetkiirgusfooni kasvuga elektroülitundlike hulk suureneb. Rootsis ja Prantsusmaal on elektroülitundlikkus kvalifitseeritud funktsionaalseks puudeks, see tähendab, et ametlikult tunnistatakse elektroülitundlikkuse võimalikkust ning selle puude all kannatavad inimesed saavad riigilt sotsiaaltoetust. Seega kohalduvad puuetega inimesi käsitlevad kehtivad riiklikud ja rahvusvahelised seadused ja määrused, sh ÜRO inimõiguste konventsioon ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta, see tähendab, et elektroülitundlikele kui puuetega inimestele tuleb tagada võrdne kohtlemine, samasugune juurdepääs ja samasugused võimalused nagu mittepuudega inimestele. Tal peab olema võimalus elada ja töötada elektropuhtas keskkonnas, kus ta saab normaalselt funktsioneerida.
Elektroülitundlikkuse olemasolu on amelikult tunnistanud ka Hispaania, Austria Arstide Liit ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee.

Tervisemõjusse puutuvalt rõhutame veelkord, et kaugloetavate arvestite pikaajalise ekspositsiooni tervisemõju ei ole kunagi testitud. Ka WHO kinnitab, et mitte-ioniseeriva kiirguse pikaajalised mõjud on siiani teadmata ning neid tuleb veel uurida. Seetõttu on lubamatu, et sellise tehnoloogia testimine viiakse läbi tavaliste inimeste, elektritarbijate peal, ilma nende teadmata ja informeeritud nõusolekuta.

 

Direktiivis tähtsustatakse kokkuhoiu saavutamist, seda ka tarbija jaoks, kuid sellele vastupidiselt on elektriarved hoopis tõusnud. Väga mitmed on andnud teada, et pärast KLA paigaldamist on nende elektriarved hüppeliselt suurenenud. Analüüs näitab, et saavutatav kokkuhoid võib olla kõigest 1-3% (Wilson), mis ei õigusta meie hinnangul uut tüüpi nutiarvestite pealesundimist.

Kuna kaugloetavaid arvesteid paigaldati nelja aasta jooksul, vahetati paljudel juhtudel korralikud, töötavad arvestid ümber enne nende taatlusaja lõppu ja vanad töökorras arvestid utiliseeriti. Kaugloetavate arvestite projekti finantseeriti võrgutasudest, mille maksavad kinni tarbijad – see on ilmselt üks põhjuseid, miks kaugloetavate arvestite paigaldamise perioodi algusest on enamikul tarbijatel elektriarve tõusnud.

Isegi kui kaugloetavad elektriarvestid toovad kaasa kokkuhoiu (mis Eestis pole juhtunud) või võimaldavad oma elektritarbimist paremini planeerida, siis ikkagi ei saa olla lubatav, et mis tahes majanduslikud, finantsilised või poliitilised argumendid on olulisemad kui inimese tervis. Eriti kui arvestada, et tundlikumate inimeste jaoks võib KLA põhjustada väga tõsiseid tagajärgi, sh invaliidistumist ja töövõimetust.

 

Direktiivis eeldatakse, et liikmesriik viib läbi majandusliku hindamise, et hinnata kaugloetavate arvestite kasutuselevõtu mõistlikkust. Eestis sellist hindamist ei ole läbi viidud, vähemasti ei ole selline tulu-kuluanalüüs kättesaadav. MKM väitel esitati neile analüüsi tulemused võrguettevõtjate poolt suuliselt! Kui dokumenti pole taasesitataval kujul olemas, siis võib öelda, et seda ei ole üldse olemas.

 

Lisaks ELi direktiivile rikub Eesti kaugloetavate elektriarvestite pealesurumisega ka Euroopa Liidu kodanikele kehtivaid põhiõigusi (vastavalt ELi põhiõiguste hartale), sh

  • artikkel 3: õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele

– sellise seadme paigaldamine, mis tekitab tervisekaebusi ning emotsionaalseid pingeid, on rünne kehalise ja vaimse puutumatuse vastu. Inimesed on muudetud katsejänesteks ning nende peal testitakse tehnoloogiat, mille pikaajalised mõjud on eelnevalt testimata ja teadmata.

  • artikkel 4: piinamise keeld

– kiirgava seadme kohustuslikuks muutmine ja sund elada elektrotoksilises keskkonnas on inimese, eriti elektroülitundliku jaoks piinamine. Eestis pole võimalik nõuda sellise piinamise lõpetamist, kuna seadus ei võimalda kaugloetavast arvestist keelduda.

  • artikkel 6: õigus turvalisusele ja vabadusele

– seadme puhul, mille pikaajalised mõjud pole teada, ei ole tagatud inimeste turvalisus. Lisaks tervisemõjudele on USAs olnud palju juhtumeid, kus KLAd on ise süttinud ning toonud kaasa tulekahju.
Hollandis 2008. aastal läbiviidud uuring näitas, et KLAd piiravad inimeste vabadust teha oma kodus seda, mida nad soovivad, salvestades elektritarbimise mõõtmisega paralleelselt liiga palju andmeid inimeste eraelu kohta. Sellist infot saavad tarbijate vastu ära kasutada näiteks murdvargad, politsei või kindlustusfirmad.

  • artikkel 7: era- ja perekonnaelu ning kodu austamine
  • artikkel 8: eraandmete kaitse (eraandmeid võib töödelda ainult selleks ettenähtud eesmärgil vastava inimese nõusolekul või muul seaduses lubatud juhul)

– KLAd on avatud värav igasse koju ning lubamatu tungimine tarbija eraellu. KLA tehnoloogia suurendab haavatavust küberrünnakutele – sellele on tähelepanu juhtinud paljud kübereksperdid.

  • artikkel 21: puuetega inimeste diskrimineerimise keeld

elektroülitundlikkust peetakse mitmes riigis puudeks ning inimesed, kes selle all kannatavad ning kelle teovõimet KLA vähendab, on sellise kohustusliku seadme tõttu diskrimineeritud, kuna neil ei ole võimalik elada ja töötada võrdsetel tingimustel inimestega, kellel sellist puuet ei ole. Kui muid kiirgavaid seadmeid on võimalik vältida, siis KLAd ei saa vältida muudmoodi kui elektrist loobudes.

  • artikkel 35: õigus ennetavale tervishoiule, tuleb tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse

– kohustus lasta möödapääsmatult paigaldada seade, mille pikaajalised mõjud tervisele ei ole teada, ei taga inimeste tervise kaitset.

  • artikkel 36: inimestel peab olema võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

– Eestis lülitatakse inimestel, kes ei soovi kaugloetavat arvestit, elekter välja.

  • artikkel 37: nõue tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine

– pidevalt kiirgavate seadmete paigaldamine igasse kodusse üle Eesti ei paranda keskkonna kvaliteeti, vaid suurendab elektrosaaste fooni, millel Austria Arstide Liidu kinnitusel on inimeste tervist halvendavad tagajärjed.

  • artikkel 38: tuleb tagada tarbijakaitse kõrge tase

– elektritarbijate kaebusi ignoreeritakse ning ei võimaldata mitte mingeid järeleandmisi, olenemata kaebustest ja argumentidest.

 

 

 

 

MTÜ Kogukonna Hüvanguks on kõnealusel teemal pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Õiguskantsleri, Terviseameti, Justiitsministeeriumi, Tarbijakaitseameti, Tehnilise Järelevalve Ameti poole, samuti korduvalt OÜ Elektrilevi kui kaugloetavate elektriarvestite paigaldaja poole. Tulemusi paraku pole.

 

Igaühel, kes soovib kaasa aidata, on võimalus saata oma kaebus: https://ec.europa.eu/assets/sg/report-a-breach/complaints_et/

Kellel soovi ühineda hagiga kaugloetavate arvestite kohustuslikkuse tühistamiseks, võtke meiega ühendust! Koos oleme tugevamad!

 

Viiteid:

AAEM (Ameerika Keskkonnameditsiini Ühing), üleskutse viivitamatule ettevaatusele kaugloetavate arvestite paigaldamisel seoses võimaliku kahjuliku raadiosagedusliku kiirgusega (“Call for an immediate caution on smart meter installation due to potentially harmful RF exposure”)
https://www.aaemonline.org/emf_rf_position.php

Austria Arstide Liit, kiri Austria majanduse, perekonna ja noorte föderaalministeeriumile (“Letter to the Austrian Federal Ministry for Economics, Family and Youth, the Austrian Chamber of Physicians”)
http://thepowerfilm.org/wp-content/uploads/2012/04/Aust.-Phys.-Chamber-fed-letter-Engl-trans.pdf

Conrad, R., kaugloetavate arvestite tervisemõjude uuring ja aruanne (“Exhibit D Smart Meter Health Effects Survey and Report”)
http://www.mainecoalitiontostopsmartmeters.org/wp-content/uploads/2013/01/Exhibit-10-Smart-Meter-Health-Effects-Report-Survey2.pdf

Conrad, R., üheksa põhjust, miks tänapäeva kaugloetavad süsteemid on viga(“Nine reasons why today’s smart meter systems are a mistake”)
http://www.conradbiologic.com/articles/nine-reasons-why-todays-smart-meter-systems-are-a-mistake.html

Halteman, E.,  uuring mõju kohta juhtmevabade kaugloetavate arvestite ohutusele (“Wireless Utility Meter Safety Impact Survey”)
http://emfsafetynetwork.org/wp-content/uploads/2011/09/Wireless-Utility-Meter-Safety-Impacts-Survey-Results-Final.pdf

Hardell, L. ja Carlberg, M. seisukoht, et raadiosageduslikud elektromagnetväljad tuleks klassifitseerida kindlaks kantserogeeniks (“Using the Hill viewpoints from 1965 for evaluating strengths of evidence of the risk for brain tumors associated with use of mobile and cordless phones”)
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24192496

Johansson, O., elektroülitundlikkuse kui funktsionaalse puude uuringute aspektid (“Aspects of studies on the functional impairment electrohypersensitivity”)
http://iopscience.iop.org/1755-1315/10/1/012005/pdf/1755-1315_10_1_012005.pdf

Johansson, O., elektroülitundlikkusest kui keskkonnast põhjustatud funktsionaalsest puudest (“Electrohypersensitivity: a functional impairment due to an inaccessible environment”)
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26613327

Lamech, F., juhtmevabade kaugloetavate arvestite raadiosageduslike väljade ekspositsiooni mõjul tekkinud sümptomitest teada andmine Victorias, Austraalias(“Self-Reporting of Symptom Development from Exposure to Radiofrequency Fields of Wireless Smart Meters in Victoria, Australia: A Case Series”)
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25478801

National Institute of Standards and Technology (riiklik standardite ja tehnoloogia instituut), seisukoht kaugloetavate arvestite turvalisuse teemal
https://www.federalregister.gov/articles/2009/10/09/E9-24430/draft-nist-interagency-report-nistir-7628-smart-grid-cyber-security-strategy-and-requirements

Powell, R. M., nõrga raadiosagedusliku kiirguse ekspositsiooni bioloogilised mõjud, tuginedes aruandele BioInitiative 2012, ning järeldused kaugloetavate arvestite ja nutiseadmete kohta (“Biological Effects from RF Radiation at Low-Intensity Exposure, based on the BioInitiative 2012 Report, and the Implications for Smart Meters and Smart Appliances”)
https://skyvisionsolutions.files.wordpress.com/2013/06/powell-report-bioinitiative-report-2012-applied-to-smart-meters-and-smart-appliances_june_11_2013.pdf

Powell, R. M., sümptomid pärast kaugloetavate arvestite kiirguse ekspositsiooni(“Symptoms after Exposure to Smart Meter Radiation”)
https://stopsmartmetersau.files.wordpress.com/2015/03/symptoms-after-exposure-to-smart-meter-radiation.pdf

Wilson, A., nutikatest elektrivõrkudest ja arvestitest ELi liikmesriikides (“Smart electricity grids and meters in the EU Member States”)
http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2015/568318/EPRS_BRI(2015)568318_EN.pdf

Euroopa Parlamentaarse Assamblee resolutsioon 1815 elektromagnetväljade võimaliku ohtlikkuse ja keskkonnamõju kohta (“The potential dangers of electromagnetic fields and their effect on the environment”)
http://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=17994&lang=EN

Prantsusmaa kohtu otsus (Tribunal d’Instance de Grenoble, Ordonnance de Référé du 17/11/2016)
http://www.kiirgusinfo.ee/prantsusmaa-kohus-kaugloetav-arvesti-tuleb-eemaldada/ ja http://www.kiirgusinfo.ee/grenoble/

Hollandi uuring kaugloetavate arvestite kohta, mis näitas, et need rikuvad tarbijate vabadusi ja õigust privaatsusele
https://www.metering.com/smart-meters-not-to-be-compulsory-in-netherlands/

Kübereksperdid juhivad tähelepanu kaugloetavate arvestite haavatavusele
http://blog.trendmicro.com/trendlabs-security-intelligence/smart-grid-attack-scenarios/ https://www.bloomberg.com/news/articles/2014-07-01/renewable-energy-s-expansion-exposing-grids-to-hacking

 

Allikas: Kiirgusinfo

Foto: wakingtimes.com

 

Toimetas Liis Ellert / Kiirgusinfo.ee