Petitsioon: Aita lõpetada veelindude tapatalgud

25. oktoober 2017 kell 13:09



ducks“Igal sügisel võtavad tuhanded jahituristid Eestis osa legaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosivad Eesti liberaalsed jahiseadused, mille muutmisest pole enamik seotud osapooli huvitatud. Arutu tapmise lõpetamiseks tuleb paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir jahiloa alusel küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta. Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et lindude masstapmist lubavad seadused ei sobi tänasesse Eestisse. Aita meil seda olukorda parandada,” seisab Rahvaalgatus.ee lehel.

 

Ettepanekud

Lindude tapatalgute lõpetamiseks tuleb muuta jahiseadust ja jahieeskirja järgnevalt:
1.    Kustutada jahilinnud väikeulukite nimekirjast ning luua jahilindudele eraldi ulukikategooria. Praegu kuuluvad jahilinnud väikeulukite nimekirja. Mõõdutundetu lindude tapmine hakkas pihta 2013. aastal, kui jahiseaduse muudatusega anti maaomanikele õigus  küttida oma maal piiramatul arvul jahilinde ja teisi väikeulukeid. Selline piiramatu voli pole meie hinnangul õigustatud.
2.     Määrata Keskkonnaameti poolt kindlaks rändveelinnuliikide küttimise mahud Eesti territooriumil ning tagada e-lahendustega selle ajakohane jälgimine. Praegu ei ole jahilindude küttimisele piirmäärasid seatud ning kui palju jahilinde sel hooajal lasti, saadakse teada alles tükk aega pärast jahihooaja lõppu.
3.     Määrata iga jahiloaga lindude arv, mida on võimalik konkreetse loa alusel küttida. Praegu on see arv piiramatu, mis meelitabki siia selliseid jahituriste, kelle eesmärgiks on lasta Eestis viibitud aja jooksul võimalikult palju linde. Kuna see on meil lubatud, siis puudub Keskkonnainspektsioonilgi alus lindude arutu tapmise peatamiseks.
4.    Määrata maksimaalne jahilindude arv, mille üks jahipidaja võib küttida ühe jahipäeva jooksul. Praegu on see arv piiramatu. Piirmäära seadmine aitab talitseda mõõdutundetuid jahituriste, kuid ei mõjuta neid Eesti kohalikke jahimehi, kes lähtuvad Eesti jahinduse heast tavast ning ei küti ebamõistlikke koguseid.
5.          Muuta efektiivsemaks rändveelindude jahi nõuete järgimise kontroll, rakendada senisest rangemaid sanktsioone ning vajadusel suurendada rikkumiste eest ette nähtud karistusmäärasid. See on vajalik ülaltoodud seadusemuudatuste rakendamise tagamiseks, seniste praktikate muutmiseks ja järelevalve tulemuslikkuse tõstmiseks.

Põhjendus

Tuhanded jahituristid suunduvad sügiseti Eestisse, kuna siin, rändeteede ristumiskohas, saab osa võtta nii legaalsetest kui ka illegaalsetest veelindude tapatalgutest. Antud rahvaalgatusega tahame lõpetada legaalsed masstapmised, mida võimaldavad Eesti liberaalsed õigusnormid. Nimelt annab tänane jahiseadus võimaluse eirata Eesti jahinduse head tava (http://www.ejs.ee/eesti-jahinduse-hea-tava/) ning küttida arutul hulgal linde, mille arv selgub pärast jahihooaja lõppu.

Jahinduse hea tava kohaselt tuleb küttida säästlikult ning ainult nii palju kui jahimees ja tema lähikondsed toiduks vajavad. Kuna enamik Eesti jahimehi järgivad jahinduse head tava ja tapatalgutes ei osale, siis jahiseaduse ja jahieeskirja muudatused nende tegevust ei mõjuta.

Probleem on valdavalt jahituristides. Nagu meediaski avaldatud fotodelt on näha, ei tule jahituristid Eestisse paari pardi laskmiseks jõululauale, vaid nende eduka jahipäeva tulemust iseloomustavad laibakuhjad.

Teine osa probleemist seisneb selles, et maaomanikele on jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osad neist kasutavad seda õigust jahiturismi pakkujana täiel määral. See võtab jahirentnikult, kelleks on tavaliselt jahiselts, igasuguse võimaluse tegevust suunata ja seda ohjata.

Mõõdutundetu, ebaeetiline ning kohati illegaalne linnujaht toimub Eestis juba mitmendat hooaega, seejuures näitamata selgeid märke vähenemisest. Seetõttu võib üheselt järeldada, et praegused jahiseaduse sätted probleemide lahendamist ei võimalda. Eesti Ornitoloogiaühing on juba kolm aastat osalenud läbirääkimistes ja aruteludes seaduseparanduste tegemiseks, kuid see ei ole paraku lahendusele lähemale viinud.

Keskkonnaõiguse Keskuse poolt koostatud analüüs veelinnujahi kohta (http://bit.ly/2w8onUu) tõi selgelt välja, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada jätkusuutlik ja avalikkusele vastuvõetav veelindude jaht. Lahenduseks on viia jahilinnud eraldi ulukikategooriasse ning seada hooajaline limiit jahilinnuliikidele ja kütitavate lindude päevalimiit jahipidajale.

Ebaeetiline jaht ei ole ainult linnukaitsjate mure. Selle lahendamist peavad vajalikuks mitmed huvirühmad alates kohalikest kogukondadest ja turismiettevõtjatest kuni keskkonnaametnike ja jahimeeste endini.

Riigil on võimalik linnujahti reguleerida nii, et see oleks säästlik, vastaks jahinduse heale tavale ning oleks ühiskondlikult aktsepteeritav. Selleks taotlemegi seadusemuudatusi, mis probleemi lõpuks lahendaks.
Anna allkiri veelindude tapatalgute lõpetamiseks!

 

Allikas ja allkirjastamine: Rahvaalgatus.ee

Foto: Pinterest

 

Toimetas Sander Soomaa