Eile Toompeal piketeerinud apteekrid suutsid kõigest kolme tööpäevaga koguda kaks ja pool tuhat allkirja. Samas oldi nördinud, et allkirju ei tulnud vastu võtma tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ega riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof, kuigi neid oli sellest informeeritud. Seetõttu anti allkirjad üle Igor Gräzinile, kes ühena vähestest koalitsioonipoliitikutest meeleavaldajatega suhtlema tuli.

Apteekrite petitsioonis seisis: “Palume muuta ravimiseadust ning kehtestada põhimõte, et apteek peab kuuluma apteekrile. See tagab apteegiteenuse sõltumatuse, kvaliteedi ja patsiendikesksuse, millega on täna Eestis probleeme. Nimelt kontrollivad apteegiturgu suured apteegiketid, kes on omandanud üle poole Eestimaa apteekidest. Oma tegevuses juhinduvad nad ettevõtjaloogikast, olles siin märkimisväärselt edukad. Kuna iga ravim on ka mürk, siis lähenemine “müük iga hinna eest” ei ole patsiendi huvides.”

Niivõrd kiire ja massiline toetus petitsioonile näitab, et probleem on tõsine ja sellel on ühiskonnas suur kandepind. “Leiame, et suured apteegiketid on orienteeritud eelkõige ärihuvidele ja müükide suurendamisele. Sõltumatud apteegid (kelleks on ka valdav enamus maa-apteekidest), kes keskenduvad patsiendile ja tahavad lähtuda tervishoiupõhimõtetest, saaksid aga säilida üksnes juhul, kui apteeki tohiks pidada vaid proviisoriharidusega apteekrid,“ sõnas Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas.

“Palun poliitikutel lõpetada rahvale puru silma ajamine, et praegune eelnõu on koostatud maaelanike huvides ja nende jaoks ravimite kättesaadavuse parandamiseks. Praeguse eelnõu regulatsioon ei kohusta absoluutselt mitte kedagi mingeid uusi maa-apteeke asutama, samuti see ei kaitse olemasolevaid maa-apteeke, vaid täpselt vastupidi. On otsene vale, et eelnõu sätted kohustavad suurimaid apteegikette maa-apteeke asutama. Ükski apteegikett ega Eesti paikkond ei vasta seaduseelnõusse kirjutatud kriteeriumitele, seetõttu ei pea mitte keegi kuhugi mingeid maa-apteeke asutama. See kõik on avalikkuse eksitamine,” leiab Alamaa-Aas.

Apteekrite esindaja palub asju nimetada õigete nimedega:  “Praegune eelnõu on tehtud suurettevõtjate ja uute turulesoovijate – kaubanduskeskuste – huvides ning annab neile “legaalse” võimaluse proviisorid täielikult turult välja tõrjuda. Pärast sellise eelnõu vastuvõtmist näeme varsti igas suuremas kaubanduskeskuses 3–4 apteeki ja maal mõne aja pärast mitte ühtki.”

“Loodetavasti saavad otsustajad aru, et praegune poliitika suretab meie omad Eesti apteegid välja ning muudab mõttetuks proviisori eriala. Meie võitleme oma professiooni eest edasi. Kui on vaja, siis järgmise sammuna kaalume juba hoiatusstreiki,“ kinnitas Alamaa-Aas.

Ehk annab apteekrite edukas allkirjade kogumine ja südikas esinemine ka teistele julgust oma õiguste eest seista.

Allikas: Eesti Proviisorite Koja pressiteade

Loe ka: Postimees, Delfi

Foto: andreyev.com.au

Toimetas Mariann Joonas