Riigikohus 1999: kuidas Siim Kallas Eesti Panga presidendina esitas audiitoritele valeandmeid

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

5. veebruar 2013 kell 11:52



Foto: Sven Tupits, Arvamusfestival 2014, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons

Delfi arvamustoimetus otsustas seoses VEB fondi iga detaili lahtikraapimisega näidata 1999. aasta riigikohtu lahendit, milles leiti Siim Kallase poolt üksikuid valesamme nn 10 miljoni dollari kaasuses.

 

Seega pole õige rääkida Kallase õigeksmõistvast otsusest, kõrgem kohtuaste ei vabastanud teda süüst audiitorite eest Eesti Panga lepingu varjamises.

Toome esmalt välja otsuse kõige olulisema osa, allpool on avaldatud ka kohtuotsuse terviktekst.

“1.2. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et S. Kallase õigeksmõistmisel KrK § 1486 lg 1 järgi on kohtud rikkunud kriminaalseadust, jättes kohaldamata kohaldamisele kuulunud seaduse. Seaduseandja on pidanud vajalikuks sätestada KrK § 1486 lg 1 järgi vastutust valeandmete esitamise eest olenemata sellest, kas ebaõigete andmete esitamine tulude, kulude, kasumi, kahjumi, võlgnevuse ja varade kohta mõjutas audiitorkontrolli tulemust või mitte. Kuritegu on lõpule viidud ebaõigete andmete esitamisega. Samuti ei ole oluline, kuidas valeandmeid esitati ning kas sealjuures pandi varem toime mõni muu kuritegu (näiteks KrK § 1485 järgi). Oluline on see, et esitatud andmed olid ebaõiged. KrK § 1486 lg 3 kohaselt vabaneb raamatupidamise eest vastutav isik karistusest samas paragrahvis ja §-des 1484 ja 1485 nimetatud tegude eest kas täielikult või osaliselt, kui ta teatab raamatupidamisandmete toimunud, teoksil olevast või kavatsetavast moonutamisest, varjamisest või hävitamisest õigeaegselt politseile või muule pädevale organile.

Linnakohus on tulnud õigele järeldusele, et S. Kallas Eesti Panga presidendina vastutas audiitorile esitatud andmete õigsuse eest.

Linnakohus on jätnud tähelepanuta, et S. Kallasele on KrK § 1486 lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et lepingu esitamata jätmine tingis selle mittekajastumise Eesti Panga 1994. aasta aruandes ning seega audiitorile ebaõigete andmete esitamise. Asjaolu, et S. Kallas ei esitanud lepingut Eesti Panga raamatupidamisele, mistõttu ei kajastunud see ka Eesti Panga 1994. a aruandes, kohtuotsustes analüüsitud ei ole.”

 

Täispikka kohtuotsust saad lugeda Delfist.

Foto: Euroopa Parlamendi fotopank

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt