Terviseamet ja valitsus saavad hädaolukordadeks suuremad õigused

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

30. aprill 2020 kell 11:52



Kui kavandatavad seadusemuudatused rohelise tule saavad, antakse terviseametile tulevasteks epideemiajuhtudeks suuremad õigused võtta kiiresti kasutusele erimeetmeid, ilma et riigis peaks välja kuulutama eriolukorra. Ka valitsuse võimalused hädaolukorras laienevad, vahendab ERR.

 

Sotsiaalkomisjoni liikmed said kolmapäeva õhtuks erakorralise koosolekukutse, et arutada eelnõu, mis annaks terviseametile ja valitsusele edaspidi laiemad volitused hädaolukorras, ilma et selleks peaks riigis enne eriolukorda välja kuulutama.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et seadusemuudatused loovad hädaolukordade juhtimisel suurema õigusselguse ja annavad valitsusele tõhusamad võimalused hädaolukorra juhtimiseks pärast eriolukorra lõppu.

Praegu räägib nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus üksnes eriti ohtlikest nakkushaigustest, mille korral saab kasutada karantiini ja teisi piiranguid nagu COVID-19 puhul, kuid see uus haigus ei ole praegu eriti ohtlike nakkushaiguste nimekirjas. Seetõttu soovitakse lisada seadusesse ka mõiste uudne ohtlik nakkushaigus, mis võrdsustataks juba nimekirja kantud eriti ohtlike nakkushaigustega.

Mõiste on vajalik selleks, et uudse ohtliku nakkushaiguse puhul oleks selge, milliseid nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmeid võib selle puhul kohaldada. See, kas uudne ohtlik haigus leiab oma koha ka eriti ohtlike nakkushaiguste loetelus, selgub aja möödudes.

 

Mida seadusemuudatus lubab?

Terviseametil tekib õigus nii eriti ohtliku nakkushaiguse kui ka uudse ohtliku nakkushaiguse puhul sulgeda asutusi ja ettevõtteid, keelata avalike koosolekute ja ürituste pidamise ning kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid, nagu näiteks 2+2 nõue.

Samuti saab terviseamet edaspidi ise karantiini kehtestada – praegu näeb seadus ette vaid võimalust terviseametil omavalitsusele selleks ettepanek teha.

Täpsustub ka karantiini mõiste. Näiteks võib selle abil piirata inimeste hulka poe müügisaalis. Karantiininõuete rikkumisest saab karistatav väärtegu, mis aitaks inimesi seadusekuulekalt käituma suunata.

Eelnõu peaks riigikogu suurde saali jõudma esimesele lugemisele 6. mail ja vastu võetama hiljemalt 17. maiks, et järgmisest päevast, mil eriolukord lõppeb, ei tekiks riigiasutustel ja omavalitsustel peataolekut.

Seaduseelnõu muudab hädaolukorra seadust, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, tervishoiuteenuste korraldamise seadust ning ravikindlustuse seaduse muutmise seadust.

Telegram tuletab siinkohal meelde, et lihtne on oma vabadust ära anda, aga vabaduste tagasisaamine on ajaloos alati nõudnud suuremat või väiksemat võitlust.

 

Loe pikemalt: ERR

Foto: Aivar Kullamaa / PERH

 

Toimetas Mariann Joonas



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.