Üks rumal küsimus seadusloome kohta

30. oktoober 2013 kell 17:30



kysimusErinevaid poliitika-, majandus- ja teadusuudiseid lugedes käib jutust läbi palju mõisteid, mis meile justkui tuttavad on, kuid ometigi ei oska me neid tihti lahti seletada. Et täiendada uudiste lugemise ja mõistmise oskust, alustasime eelmisel nädalal uue rubriigiga “Üks rumal küsimus”. Sellel korral on küsimus suunatud Riigikogule.

 

 

Küsimus: Kuidas on võimalik, et võetakse vastu seaduseid, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas?

 

Vastas Riigikogu Kantselei pressinõunik Martin Vallimäe:

“Riigikogu eesmärk on võtta vastu põhiseadusega kooskõlas olevaid seaduseid. Seaduse eelnõu vastavust põhiseadusele hindavad nii eelnõu algataja kui ka Riigikogu eelnõud menetledes.

Kui seadus on Riigikogus vastu võetud, hindab selle vastavust põhiseadusele president. President võib jätta Riigikogus vastu võetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.

Kui seadus on jõustunud, saab selle vastavust põhiseadusele hinnata Riigikohus. Taotluse õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks saavad Riigikohtule esitada õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ning esimese, teise ja kolmanda astme kohtud.

Igaühel, kes leiab, et õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole selle õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Teiseks on isikul võimalik tõstatada õigustloova akti põhiseadusele vastavuse küsimus hariliku kohtumenetluse käigus ehk tema asja menetlemisel esimese, teise või kolmanda astme kohtus.

Seaduse põhiseaduspärasuse hindamine on erinevate hüvede kaalumine (näiteks ettevõtlusvabadus vs keskkonnakaitse) ning eelnõu menetlejad jälgivad, et erinevate hüvede kaitse oleks proportsionaalselt tagatud. Kuna nimetatud otsustus on aga hinnanguline, võivad tulevikus antavad tõlgendused olla Riigikogu hinnangust erinevad. Lõpliku otsuse seaduse vastavusest põhiseadusele teeb tulenevalt võimude lahususe põhimõttest riigikohus.”

 

 

Kui sul on mõni küsimus, mida ametnikelt, teadlastelt või teistelt spetsialistidelt küsida, saada see aadressile info@telegram.ee pealkirjaga “Üks rumal küsimus”.

 

Foto: sciencebuzz.org

 

Toimetas Mariann Joonas