X

10 eurot =

Uudiseid kodanikupalga rindelt: põhisissetuleku debatist Euroopas

11. mai 2015 kell 16:17



kodanikupalk 2Kodanikupalga idee ehk tingimusteta põhisissetulek igale inimesele, on kogumas aina hoogsamaid tuure. Näiteks Soomes toetas põhisissetuleku ideed 65% parlamenti kandideerijatest. Eestis põhisissetuleku idee eest seisev Vahur Luhtsalu kirjutas väikese kokkuvõte kodanikupalga teemalistest arengutest Euroopas, samuti teeb ta ülevaate Sloveenias toimunud UBIE (Unconditional Basic Income Europe) konverentsist.

 

Poolteist aastat tagasi, 4. oktoobril 2013, leidis Šveitsi pealinnas Bernis parlamendi esisel väljakul aset ootamatu, kuid samas vaatemänguline ja lõbus sündmus – suure hulga pealtvaatajate ja ajakirjanike silme all lähenes platsile kallurauto ning juubeldavate hõisete saatel valgus väljakusillutisele 15 tonni kullakarvalisi kohalikke münte, mida oli kokku 8 miljonit ehk üks iga Šveitsi elaniku kohta.

penni

Selle sündmusega tähistasid Šveitsi kodanikuühiskonna aktivistid rahvaalgatuse korras kogutud allkirjade üleandmist Šveitsi ametivõimudele rahvahääletuse korraldamiseks. Rahvahääletuse eesmärk – täiendada Šveitsi põhiseadust, mis annaks igale Šveitsi kodanikule õiguse põhisissetulekule ehk riigi poolt tagatud perioodilisele tingimusteta rahasummale, mis katab iga kodaniku elulised põhivajadused (ennekõike toit, kehakate, peavari) ilma igasuguse töökohustuseta. Šveitsi olusid ja elukallidust arvestades on igakuiseks põhisissetulekuks välja pakutud 2500 Šveitsi franki inimese kohta ehk ca 2400 eurot tänases vääringus. Rahvahääletus on šveitslastel plaanis sel teemal läbi viia 2016. a. jooksul.

Fotoülesvõtted ja videokaadrid Berni parlamendi esist väljakut katnud müntidest levisid veel samal päeval kulutulena üle kogu maailma, pakkudes järgnevatel päevadel, nädalatel kõneainet majandusteoreetikutele, poliitikutele ennekõike Põhja-Ameerika ja Euroopa telekanalites.

Samal ajal, Šveitsi rahvaalgatuse tuules, kogus jõudu ka üle-euroopaline ametlikult registreeritud kodanikualgatus – European Citizens´ Initiative – Unconditional Basic Income (ECI-UBI) – Euroopa kodanikualgatus – tingimusteta põhisissetulek, mille eesmärgiks oli koguda üle Euroopa Liidu miljon toetusallkirja selleks, et kutsuda Euroopa Komisjoni üles tegema seadusandlikku ettepanekut põhisissetuleku kehtestamiseks üle Euroopa Liidu. Kuigi Bulgaarias, Sloveenias, Horvaatias, Belgias, Eestis ja Hollandis õnnestus põhisissetuleku aktivistidel saavutada riigikvoodi täitumine (Eesti riigikvoot 4500 allkirja, koguti aga 4884 allkirja), siis üle-euroopaliselt jäi allkirjade hulk kasinaks – oma toetusallkirja andis “vaid“ ligi 300 000 inimest).

Kuigi kodanikualgatuse korras allkirjade kogumine ei pälvinud üle Euroopa vajalikku toetust, pole see siiski olnud asjata. Kampaania käigus sai paljudele inimestele selgemaks arusaam põhisissetulekust ning argumendid selle kehtestamise vajalikkuse kohta tänases Euroopa Liidus. Seda eriti olukorras, kus pea iga neljas eurooplane ehk enam kui 120 miljonit inimest elab täna vaesusriskis või allpool vaesuspiiri. Üsna pea pärast üle-euroopalise kodanikualgatuse lõppemist kogunesid 2014. a. veebruaris ja aprillis Brüsselis allkirjade kogumist koordineerinud kodanikuaktivistid selleks, et asutada üle-euroopaline organisatsioon – UBIE (Tingimusteta Põhisissetulek Euroopa), eesmärgiga saavutada põhisissetuleku kehtestamine kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Tänaseks on organisatsiooni loomisega seotud ametlikud formaalsused praktiliselt lõpusirgel ning tõenäoliselt loetud nädalate sees saab üle-euroopaline organisatsioon peakorteriga Brüsselis, Belgia Kuningriigis ka ametliku kinnituse.

 

UBIE konverents Sloveenias – kodanikupalk kui vastus ebavõrdsusele Euroopas

Vaatamata sellele, et UBIE-l pole veel ametlikku staatust, toimuvad põhisissetuleku aktivistide kokkusaamised ja konverentsid regulaarselt üle kogu Euroopa. 18. – 22. märtsini leidis Mariboris, Sloveenias aset UBIE konverents pealkirjaga “Unconditional Basic Income as a Response to Inequalities in Europe“ (“Tingimusteta põhisissetulek kui vastus ebavõrdsusele Euroopas“) ligi 100 osavõtjaga 17 riigist. Konverentsil esinesid majandusteadlased, kodanikuaktivistid ning keskenduti ennekõike tänase sotsiaal-majandusliku olukorra kirjeldamisele erinevates Euroopa Liidu riikides ning sellele milliseid põhisissetuleku mudeleid võiks neis rakendada.

Üha enam räägitakse Euroopas n-ö eurodividendist, ettepanek, mis käis läbi mitmetest ettekannetest ning mille käis mõned aastad tagasi välja professor Philippe Van Parijs Leuveni ülikoolist. Ettepaneku sisuks on ca 200 euro suuruse põhisissetuleku kehtestamine inimese kohta üle Euroopa Liidu, milleks vajalik rahasumma kogutaks üle-euroopalisest käibemaksust. Kuigi 200 eurot pole piisav toimetulekuks rikkamates Euroopa Liidu liikmesriikides, võimaldaks see inimestel Ida-Euroopa riikides märksa paremini eluga toime tulla ning tõenäoliselt väheneks migratsioonisurve Euroopa jõukamatele riikidele ja linnadele EL-i idapoolsetest liikmesriikidest. Üle-euroopaline eurodividend moodustaks samas ka vundamendi, mille peale saaksid EL liikmesriigid oma vajadustest, elukallidusest lähtuvaid põhisissetuleku mudeleid ehitada.

Poliitilise filosoofia professor Karl Widerquist USA-st andis põhjaliku ülevaate põhisissetulekuga seotud filosoofilistest küsimustest. Tema ettekande kandis juhtmõtet, et ühelgi inimesel ei ole voli piirata teiste inimeste juurdepääsu eluliselt vajalike ressursside juurde. Widerquisti sõnul on tänaseks kujunenud ebaloomulik olukord, kus ühtede inimeste eraõigused blokeerivad teiste juurdepääsu eluks vajalikele ressurssidele olgu selleks vesi, maa jpm. Tulemuseks on kaasaegne orjus, mis viib absurdsete ja julmade olukordadeni, kus igasuguse esmavajaliku eest ja miks ka mitte sissehingatava puhta õhu eest, tuleb maksta. Karl Widerquist: “Kujutagem ette et peame viibima ruumis, kust õhk on välja pumbatud ja selleks et õhku sisse hingata tuleb kellelegi maksta. Inimesed kes seda teevad võivad ju oma õigustuseks öelda, et parandavad ruumist väljapumbatud õhu kvaliteeti, aga tulemuseks on siiski üsna ebanormaalne olukord.“ (Vahemärkusena olgu öeldud, et arvestades Hiina ja paljude teiste maailma suurlinnade olukorda puhta linnaõhu osas, ei pruugi selline stsenaarium – puhas õhk muutub äriks, olla sugugi ulmeline).

Widerquist rõhutas, et tänaste majanduslike ja tehniliste võimekuste juures, ei pea üksikisiku majanduslik põhi algama tingimata nullist vaid märksa kõrgemalt. Riigi majanduse esmaseks eesmärgiks peaks olema igale inimesele eluks vajaliku tagamine. Oleme aga tänapäeval olukorras, kus tööna mõistetakse enamasti aega, mis on kulutatud kitsalt rahategemisele (ettevõtjad) või -teenimisele (palgatöötajad). Põhisissetulek võimaldaks töötamise mõistet märgatavalt laiendada ja lisada töötegemise hulka ka need tegevused, mis aitavad märgatavalt tõsta inimeste elukvaliteeti, kuid mis tänase majandusliku mõtlemise seisukohast on ebarentaablid tegevused (kodutööd, laste kasvatamine, loominguline töö jpm.)

Allakirjutanu keskendus oma ettekandes ühiskonnas enimlevinud inimpsüühika tüüpide kirjeldamisele ja sellele kuidas tänases vaatemänguühiskonnas (termin pärineb Prantsuse filosoofilt ja kultuuriteoreetikult Guy Debordilt), mille inforuumis on meelelahutuslikud või sensatsioonilised teemad suures ülekaalus, jõuda oma sõnumiga (sh. põhisissetuleku teemadega) laiade inimhulkadeni. On selge, et põhisissetulek ja sellega seonduv peab saama tulevikus samuti peavoolumeedia teemaks, enne kui üldse saame rääkida selle kehtestamisest Eestis või Euroopa Liidus tervikuna.

 

Veel üks idee inimeste elukvaliteedi parandamiseks – lühem töönädal

Lisaks põhisissetuleku teemadele tõstatus konverentsil ka üldise töönädala pikkuse vähendamise teema, mis on Euroopas, ennekõike aga Saksamaal järjest enam kandepinda saavutamas. Töönädala vähendamise pooldajad on võtnud esialgu eesmärgiks 30-tunnise töönädala kehtestamise Euroopas. Inglise majandusteadlane John Maynard Keynes oli juba 1930-ndate aastate alguses, ülemaailmse majanduskriisi päevil kindel selles, et tulevikus – järgmise 100 aasta jooksul – väheneb üldine töönädal “progressiivsetes riikides“ 15 tunnile, tänu masinate kasutuselevõtule ja üldise efektiivsuse kasvule majanduses. Täna on tihtipeale aga nii, et need kel on töökoht, töötavad rohkemgi kui peaks. Järjest enam on aga kõrgelt kvalifitseeritud inimesi, kes seisavad lihtsalt jõude, sest täiskohaga, rahuldavat teenistust pakkuvat tööd pole saadaval.

Lisaks oleme  olukorras, kus tänu robotite ja arvutite kasutusele paljud töökohad kaovad jäädavalt. Seda kinnitab USA tööjõuturu tulevikuarengute osas läbiviidud uurimus, mille kohaselt võib järjest enam robotiseeruvas USA-s lähema 10-20 aasta jooksul kaduda kuni 50% töökohtadest (Frey, Osborne 2013). Selliste arengute puhul on selge, et on vaja püüelda parema tööjaotuse saavutamise poole ühiskonnas. Isegi siis, kui inimestel on olemas põhisissetulek mis katab põhivajadused, on kindlasti paljudel soov teenida midagi sellele ka lisaks, lubamaks endale kõrgemat elustandardit, viljelemaks hobisid jne. Kui töönädal aga jääb endiselt 40-tunniseks,  piirab see paljude inimeste juurdepääsu järjest vähenevatele töökohadele. Töönädala vähendamine on teema, millele hakatakse tulevikus kindlasti järjest enam tähelepanu pöörama.

Konverentsile järgnenud päevadel toimusid UBIE töökohtumised, kus otsustati ära organisatsiooni strateegia lähiaastateks ning valiti ka 6-liikmeline juhatus, mille üheks liikmeks on ka allakirjutanu. UBIE strateegia näeb ette saavutada põhisissetuleku kehtestamine ühes Euroopa liikmesriigis aastaks 2020 ja ühe üle-euroopalise sammu, mis viib põhisissetuleku laiema levikuni Euroopas. Lisaks on plaanis intensiivistada põhisissetuleku temaatikat tutvustavaid tegevusi, muutmaks põhisissetulek peavooluteemaks Euroopas, hoogustada lobitööd EL poliitikakujundajate hulgas ja edendada nendevahelist koostööd. UBIE eesmärgiks on laiaulatuslik rohujuure tasandi liikumine Euroopas põhisissetuleku vallas.

Allakirjutanu osavõtt UBIE konverentsist sai võimalikuks tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusele.

 

Vahur Luhtsalu

Unconditional Basic Income Europe (UBIE) juhatuse aseesimees

 

Loe lähemalt UBIE tegemistest ja Sloveenias toimunud konverentsist siit.

Vaata ka: Kodanikupalk Euroopasse Facebook

Fotod: www.facebook.com/KodanikupalkEuroopasse, exposingtruth.com

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.