Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Ajatu: Uus lastekaitseseadus – kas lapsi hakatakse massiliselt peredelt ära võtma?

25. november 2016 kell 14:42



barnehagetAvaldame kordusena vabakutselise ajakirjaniku Askur Alase kirjutatud artikli, mis ilmus algselt 16. juunil 2015.

2016. aasta 1. jaanuarist jõustuva lastekaitseseaduse üheks eeskujuks on Norra lastekaitsesüsteem, mida mõned võrdlevad Gestapoga. Samas on neid, kes näevad lastekaitseseaduse kriitikas Vene propaganda karvast kätt.

 

“Meie lastekaitsesüsteemi tõhustamisel oleks mõistlik eeskujuks tuua Norrat,“ seisab eelmise aasta lõpus riigikogus vastu võetud lastekaitseseaduse seletuskirjas. Samuti nimetatakse riikidest eeskujuna Soomet.

Eestil on ilmselt paljuski Põhjamaadest eeskuju võtta. President Toomas Hendrik Ilves on välisministrina öelnud, et “Eesti ei kuulu Baltimaade hulka, vaid on olnud ja on pigem Põhjamaa“.

 

Norra kui ohtlik eeskuju

Ometigi on just Norra lastekaitseamet Barnevernet muutunud kurikuulsaks ja pälvinud rahvusvahelist kriitikat, sest eraldab perekonnast kasuperekonda või lastekodusse erakordse hulga lapsi vähese põhjendatusega. Norrat peetakse riigiks, kus 1000 inimese kohta eraldatakse peredest kõige rohkem lapsi maailmas. Norra statistikaameti andmeil algatas lastekaitse 2013. aastal “uurimise“ 38 850 lapse osas. Perest eraldatavate laste arv on kasvuteel. Asenduskodudesse paigutatavate laste arv kasvas 2012. aastal peaaegu 13%. Lastekodudes pandi 1231 ja asendusperedesse 4096 last. Kokku oli pisut rohkem kui 5 miljoni elanikuga Norras 2013. aasta lõpus peredest eraldatud u 14 500 last, mis tähendab, et perest oli eraldatud 1 laps 100-st vanuses 0–22 (just selliselt käsitletakse seal lapsi ja andmeid).

Lastekaitsepäeva eel, 30. mail, korraldati Norra saatkondade ees üle Euroopa meeleavaldusi, millel protestiti laste röövimise vastu. Oslos kogunesid sajad inimesed, kandes loosungeid “Lapsed pole äri“ ja “Andke meie lapsed tagasi“, “Barnevernet=Gestapo“ jms. Meeleavaldused toimusid ka Eestis, Leedus, Suurbritannias, Iirimaal, Poolas, Rootsis, Türgis, Slovakkias ja Tšehhis.

Tallinnas korraldas meeleavalduse MTÜ Eesti Vanemad, mille juhatuse liige Anastassia Raja näeb uues lastekaitseseaduses kolme tähtsamat probleemi. “Esiteks hägused määratlused, mida saab mitmeti tõlgendada. Kirjutasime õiguskantslerile kirja ja ta kinnitas seda. See on väga tõsine asi,“ ütles Raja Telegramile. Teiseks on süsteem tema sõnul üles ehitatud nii, et kohtus pole vaja tõendusmaterjali. “Näeme, kuidas toimuvad kohtuprotsessid Euroopa riikides, kus selliseid seaduseid rakendatakse. Kohtus ei ole vaja tõendada, et laps on ohus, piisab mingi ametniku subjektiivsest arvamusest,“ ütles Raja. Kolmandana toob ta välja, et lastekaitseorganite üle ei ole mingit välist kontrolli ega sedastatud neile vastutust, mis loob kuritarvitamiseks soodsa pinnase.

Hulganisti leidis seaduseeelnõus puudusi ka õiguskantsler ja lasteombudsman Indrek Teder. Näiteks tegi ta ettepaneku lisada seletuskirja, et mitte kõiki hädaohus olevaid lapsi ei pea perest eraldama, sest “hädaoht ei pruugi tulla perest või isegi kui see tuleneb perest, võib see olla kõrvaldatav ilma last perest eraldamata.“

Eesti uut lastekaitseseadust on kritiseeritud, et see annab võimaluse eraldada laps perest kuni kolmeks ööpäevaks ainult lastekaitseametniku arvamuse põhjal omavalitsuse otsusega; kui laps siis peresse tagasi antakse, siis kohtusse pöörduma ei peagi; et seal ei kajastu lapse õigust vanematele, mis tähendab, et laps kuulub kõigile või riigile ja võimaldab tema hõlpsat eraldamist vanematest – mis seondub otseselt Norra lastekaitse probleemidega.

 

President ründas Norra lastekaitset

Tšehhi president Miloš Zeman võrdles Norra lastekaitseametit Barnevernet Saksa SS-i adopteerimissüsteemiga Lebensborn (tõsi küll, ta pehmendas oma ütlust). Natsid röövisid kümneid tuhandeid lapsi üle Euroopa, sh ka Eestist, oma vanematelt, et neid germaniseerida ja aaria rassi tugevdada. Norra lastekaitse võttis 2011. aastal vägisi kaks last tšehhi perelt ja paigutas nad erinevatesse (!) asendusperedesse, kahtlustades meest laste väärkohtlemises. Zeman ütles, et ema tohib lastega kohtuda kaks korda aastas 15 minutiks ega tohi seejuures oma lastega emakeeles suhelda. “Olukorras, kus ei Norra ega Tšehhi võimudel pole ühtki dokumenti, mis põhjendaks laste eraldamist vanematest, on Norra lastekaitsesüsteem nagu riik riigis,“ ütles Zeman veebruaris, esitades abipalve ka Norra kuningale. Lapsed võeti perelt, kuna üks lastest olevat lasteaias rääkinud, et isa olevat teda pidžaama seest katsunud. Algatati uurimine, ühtki süüdistust ei esitatud, kuid ema, Eva Michalakova, on lapsi pärast kolme aastat eraldatust näinud vaid mõned korrad. Ta on mehest lahutanud, kuid kõik ta taotlused saada hooldusõigus oma laste üle on Norra võimud tagasi lükanud.

Ühingu Päästke Lapsed (Redd Barna) uurija Sanne Hofmanni hinnangul seisneb üks suuremaid probleeme Barneverneti praktikas selles, et lapsed pannakse norra perekonda, uurimata, kas neid oleks võimalik panna omaenda rahvusest või sarnase kultuuritaustaga perekonna juurde. “Kui selliseid kodusid ei leidu, peaks Barnevernet korraldama lastele emakeele tunde,“ ütles Hofmann Norra ajalehele Aftenposten. Asi on selles, et mitmed emad, kellele lõpuks lubatakse korraks lastega kohtuda, avastavad, et lapsed ei räägi enam oma emakeelt. See tõik on andnud alust süüdistada Norrat ÜRO konventsiooni rikkumises, mis kohustab alla kirjutanud riikide lastekaitseteenistusi võtma laste paigutamisel asendusperedesse arvesse nende emakeelt.

Kuigi lapsi võetakse ka Norra peredelt, saavad enamasti tuntuks juhtumid, kus Barnevernet võtab lapsed Norras elavalt välismaiselt perekonnalt, nagu Oslos on 40% ulatuses. See tähendab seda, et Norra lastekaitse sisuliselt vangistab teiste riikide kodanikke. Nii on Barnevernet furoori tekitanud ka näiteks Venemaal, Leedus ja Indias.

2014. aastal võttis Barnevernet vene perelt, Natalia ja Sergei Šianokilt 5-aastase Oskari, kui too oli koolis rääkinud, et ema oli tal lahtise hamba eemaldanud. Natalya selgitas, et oli aidanud pojal tõmmata T-särki üle pea ja löönud kogemata välja hamba, mis oli juba niigi logisev. Lastekaitse käsitles seda sihiliku vägivallana ja võttis poisi vanematelt asendusperre.

Eestiski on traditsioon, et logiseva piimahamba külge seotakse niit, teine ots seotakse ukselingi külge ja hammas tõmmatakse välja. Norra lastekaitse kvalifitseerib sellise praktika vägivallaks.

 

Vene propaganda või rahvusvaheline probleem?

Postimees kirjutas 27. mail juhtkirjas, et “meie lastekaitse reeglite ründamine ning nende kujutamine ebainimlikuna on [..] Venemaa mõjutustegevuse liik“, märkides, et Venemaa lasteombudsman Pavel Astahhov on endine KGB töötaja. Lisaks on Postimehe väitel MTÜ Eesti Vanemad, kes korraldas meeleavalduse Norra lastekaitse tegevuse vastu, liikmeskonnas märkimisväärsel hulgal samu inimesi, kes osalevad Eestis ka teistes Venemaa mõjutustegevuse organisatsioonides ning sama seltskonda kasutatakse üha uute teemade hääletorudena.

MTÜ Eesti Vanemad teatasid Facebookis, et Postimees üritas “seltskonda“ välja tuua nende seast, kes neid Facebookis laikisid, kuid kõik nende tegelikud koostööpartnerid on ametlikult ja avalikult esindatud nende kodulehel. Nende seas midagi väga kahtlast ei ole.

Astahhov on tõepoolest häälekalt protestinud Barneverneti süsteemi vastu seoses Vene kodanikega, kellelt Põhjamaade lastekaitse on lapsed ära võtnud, väites, et lastekaitse “terroriseerib Vene perekondi“.

On võimalik, et lastekaitse lugusid “kasutatakse Venemaal selleks, et luua ja kinnistada Venemaa inimestes vaenlase kuvandit“, nagu Postimees väidab. Kuid mis kasu on sellest teadmisest neil tuhandetel peredel, kellelt lapsed on ära võetud?

Näiteks märgib ka mainekas väljaanne Newsweek ära Postimehe väite, et Norra lastekaitse vastane kriitika on Vene propaganda, kuid nimetab seda “fantastiliseks teooriaks“. Newsweek kirjeldab ühte 14 juhtumist Leedu kodanikega Norras. Gražina Lešcinskienelt võeti 7-aastane poeg, kuna poiss olla “käitunud seksualiseeritult“ – mida iganes see tähendab. Reutersi andmeil avaldas Leedu välisministeerium juhised oma kodanikele, kuidas vältida Barneverneti tähelepanu. Juhtum on tekitanud Leedu ühiskonnas nii palju furoori, et Norra saadik Leedus Dag Malmer Halvorsen palkas riigi mainet parandama PR-firma.

Halvorsen on selgitanud, et lapse eraldamine perest on viimane meede ning kriisi (sic!) põhjusi tuleb otsida kultuuriliste erinevustega seotud asjaoludest, näiteks, mis on lapse kasvatamisel lubatud ja mis mitte.

Paljuski tuleb sellega nõustuda, kui arvestada järgmisi näiteid.

2011. aastal võttis Barnevernet 1- ja 3-aastased lapsed ära India perekonnast. Lapsevanemate Anurup ja Sagarika Bhattacharya sõnul seisnesid süüdistused selles, et neid söödeti kätega (võrdsustades seda vägivaldse söötmisega), et nad magavad vanematega ühes voodis (mõlemad on Indias laialt levinud praktika) ning neil on liiga vähe mänguasju. Norra lastekaitse eitas sarnases juhtumis süüdistusi, põhjendades laste äravõtmist “emotsionaalse sidustamatusega“. Selle põhjal tehti Indias dokumentaalfilm pealkirjaga “Terror Norras“. Juhtum tekitas palju pahameelt, kuid alles siis, kui asjasse sekkus India välisministeerium, otsustasid Norra võimud saata lapsed nende onu juurde Indiasse.

Brasiilia kodanik Vitoria Alves Jesumary oli sunnitud põgenema koos oma 3-aastase tütrega Brasiilia saatkonda Oslos, kui Barnevernet üritas talt vägisi last ära võtta. Põhjenduseks oli tema sõnul, et “laps ei söö nii, nagu Norras kohane ja tal on kujunemas domineeriv iseloom“.

Tuleb arvestada, et kirjeldused on ühekülgsed, sest lastekaitse võimalused ja soovid juhtumeid selgitada on piiratud.

 

Lapsi röövitakse röövlitelt tagasi

Poolas tegutseb Leedu Delfi andmeil eradetektiiv Krzysztof Rutkowski, kes on spetsialiseerunud välisriikide kodanike laste “tagasiröövimisele“ Norra lastekaitselt. Tema lood on nagu seiklusfilmist. Näiteks Larvikis elanud 9-aastane Nikole, kes tema vanemate sõnul ei tulnud ühel päeval lihtsalt koolist koju. Barnevernet oli ta kinni püüdnud ja pannud asendusperre. Vanemad korraldasid salaja lapsele mobiiltelefoni. Ühel pimedal õhtul sai ta sõnumi, et ta end valmis paneks. Laps ootas akna juures. Põõsast ilmus võõras mees ja viskas teise korruse aknasse köie, mida mööda laps alla laskus. Autos kohtus ta oma vanematega. Autode kolonn saatis neid sõidul Poola. Rutkowski sõnul avastasid Norra võimud lapse kadumise, kuid oli juba hilja – ta oli õnnelikult oma kodus Poolas. Ajalehe Aftenposten andmeil on toimunud vähemalt 60 sellist lapse tagasiröövi.

Norra lastekaitset on kritiseerinud isegi teise Põhjala riigi, Rootsi tähtsaim ajaleht Dagbladet, sest Rootsi vanematel, kellelt Norra lastekaitse on lapse ära võtnud, pole mingit seaduslikku võimalust viia juhtumi arutamine üle Rootsi ametivõimude juurde. Rootsi terviseamet tunnistas, et nad ei saa midagi teha, sest Norra pole EL-i liige ning pole Haagi konventsioonile alla kirjutanud. Advokaat Dag Sverre Aamodt, kes on esindanud umbes 50 korral vanemaid Barneverneti vastu, ütles lehele, et Barnevernet võib kritiseerida täiesti normaalseid asju – näiteks ema, kes kaisutab laupäeva hommikul oma 2-aastast last voodis või vanemat, kes joob pühapäeva pärastlõunal ühe õlle.

Norra samanimeline leht Dagbladet kirjeldas äsja juhtumit, kus Barneverneti esindaja koguni valetas, et mitte anda laps tagasi oma perre. Noorelt emalt võeti ära kaks last ning kuigi kohus leidis, et eraldamise alused on ebapiisavad, jättis kohus nad kasuperre, sest Barneverneti andmeil oli vanem laps öelnud, et ei taha ema juurde tagasi. Asja ülevaatamisel selgus, et Barnevernet oli lapse jutu välja mõelnud, et hoida teda – tema tahte vastaselt – kasuperes. Kohtus rääkis psühholoog Guro Sønderland, et poisil on emotsionaalsed raskused, kuid need on pigem põhjustatud tema traumaatilisest lahutamisest oma emast kuivõrd halvast kohtlemisest ema poolt. Nüüd tagastati vanem laps emale, noorem jäi aga kohtu otsusega kasuperre, sest ta “oli vaid mõned kuud vana, kui lastekaitse sekkus ja tal ei ole arenenud tihedat sidet“. Ema avaldas Dagbladetile lootust, et tema juhtum ärgitab ka teisi Barneverneti otsuseid vaidlustama.

 

Norra minister lubab reforme

Barnevernet on pälvinud nii rahvusvaheliselt kui ka kodumaal nii palju kriitikat, et Norra lastekaitse eest vastutav minister Solveig Horne pidi selle kaitsele asuma. Alles eelmisel nädalal saatis hulk akadeemikuid, psühholooge, sotsiaaltöötajaid, juriste jt elualade esindajaid Norra parlamendile petitsiooni, milles nõutakse Barnevernetiga seotud probleemide lahendamist.

Horne avaldas ajalehes Aftenposten arvamusloo, milles tunnistab Norra lastekaitse ees seisvaid eri kultuuridest ja etnilistest taustadest tulenevaid väljakutseid, samuti puudulikku selgitustööd. Näiteks on Norras keelatud igasugune füüsiline vägivald lapse vastu, sealhulgas laksu andmine, mis mitmetes teistes kultuurides ei ole taunitav. Laks ja laps läinud?

Välismaist meediat süüdistas ta kallutatuses – Barnevernet lähtuvat alati lapse huvidest. Kuid eeltoodud näidete alusel on põhjust selles kahelda, sest võib arvata, et ei võeta arvesse lapse soovi olla perega või pere tegelikku võimekust kasvatada last.

Ent mis Eesti jaoks tähtis: minister lubas lastekaitseseadusi “mõnevõrra“ muuta ja panna paika riigi ja kohaliku omavalitsuse uued vastutusalad lastekaitsejuhtumite puhul. Samuti üritab Norra siduda end rahvusvahelise leppega (nt Haagi konventsioon), mis võimaldab võõramaalastest lapsi saata asendusperesse nende kodumaale, kui see on nende parimates huvides.

Kui Norra oma lastekaitseseadust muudab, ja meie uus seadus põhineb suuresti nende eeskujul, siis võib kriitikutel õigus olla ja parlamendil tuleks lastekaitseseadus enne jõustumist üle vaadata.

 

Massiline laste eraldamine algab?

Kuid kas Eestis hakatakse uue lastekaitseseaduse jõustumisel massiliselt peredest eemaldama? Vaevalt küll. Norra probleemid lähtuvad paljuski suurest immigrantide arvust, keda meil pole. Ajalehe Aftenposten andmeil oli Barnevernet 2015. aasta maikuu seisuga eraldanud mitte-Norra vanematest 3000 last. Sealjuures on immigrantide perekondadel erakordselt suur osakaal, näiteks Oslos 40%.

Eestis lõi laineid Heiki Treieri juhtum, kus perelt võeti lapsed üsna vastuolulistel asjaoludel. Tundub, et uue seaduse järgi ei tohiks selline juhtum korduda. Seadus nõuab nüüd selgesõnaliselt, et äravõetud lapsi ei tohi lahutada ilma väga mõjuva põhjuseta (tema lapsed lahutati üksteisest eraldi hooldusesse), ning äravõetud lastel tuleb võimaldada kohtumine vanematega kui vähegi võimalik (tal ei võimaldatud), ning lastekaitsjad peavad lapse eraldamiseks kohtusse pöörduma 72 tunni jooksul (tema puhul venis aeg pikaks). Treier on süsteemist löödud. “Meie perega on ühel pool,“ ütles ta Telegramile. Kohtult ta õigust ei saanud. Traagiline on, et üks laps, kes Treierite perest ära võeti, oli vaid mõnepäevane imik. Hoolduses olles sai ta surma. Kedagi vastutusele pole võetud.

Sotsiaalministeerium keeldus kommentaarist Telegramile, põhjendades seda väljaande “alternatiivsusega“. Ministeerium väidab oma kodulehel, et uue lastekaitseseaduse jõustumisel peab laste perekonnast eraldamiste arv vähenema ning suurenema perekonna ja eraelu kaitse. Samuti rõhutatakse perekonna tähtsust lapse kasvukeskkonnana. Tuuakse välja, et uue seadusega keelatakse rangelt igasugune lapse kehaline karistamine, hirmutamine ja alavääristamine.

 

Äri, mis avab tee korruptsioonile

Tähelepanu tuleks pöörata teisele ohule: lastekaitse paisumisel maksumaksja kulul suurejooneliseks äriks, kuhu kaasatakse üha rohkem erafirmasid ja eraisikuid (asendusperesid). Nii väljendas ka minister Horne soovi kaasata lastekaitsesse rohkem erafirmasid. Bergeni ülikooli lingvistikaprofessor Marianne Haslev Skånland väidab, et lastekaitse on Norras juba niigi muutumas tööstuseks, mis maksab muinasjutulisi summasid psühholoogidele raportite tegemise eest ja asendusperedele laste võtmise eest. Skånlandi sõnul on olemas reklaamid, milles pakutakse asendusperedele 430 000 Norra krooni (50 000 eurot) aastas, lisaks tasustatavat puhkust ja regulaarset “puhkust kasulastest“, pluss toetus maja ehitamisel või uue auto soetamisel, ning kvalifitseerub see ka pensionilisale. “See äri toob loomulikult siia raha ja loob töökohti sotsiaaltöötajatele,“ kirjutas Skånland, märkides, et laste eraldamine põhineb sageli anonüümsetel allikatel.

Aftenposteni andmeil on seitse eraettevõtet teeninud Norra lastekaitse pealt 550 miljonit Norra krooni ehk 63 miljonit eurot. Lastekaitses ringleb nii palju raha, et selles osalevad ka Londonis noteeritud investeerimisfirmad.

Internetis ringleb video Itaalia vestlussaatest, milles kohtunik Francesco Morcavallo räägib, kuidas kohtusüsteem osaleb lastekaitseäris ja kuidas kohtunikud eraldavad piisava seadusliku aluseta lapsed asendushoolduse võrku. Morcavallo sõnul suunatakse Itaalias aastas 1,5–2 miljardit eurot lastehooldusvõrku päevarahade näol, mistõttu eksisteerib lapsehooldusäri. See ei lähtu lapse huvidest, sest lastekaitsjad, psühholoogid ja kohtunikud on Morcavallo sõnul nakatatud majanduslikest huvidest. Aastas võetakse Itaalias ära 35 000 last, enamik äravõtmisi on kohtuniku sõnul alusetud.

“Meil veel ilmselt selline äri ei toimu, aga võib hakata toimuma, nii nagu ta mujal toimub, sest igal pool on see seadus enam-vähem ühe malli järgi tehtud, ja tekivad sellised huviringkonnad,“ arvab Peeter Liiv, kes on uue lastekaitseseaduse terav kriitik. Ta loodab, et selle vastu kogutakse 1000 allkirja, mistõttu riigikogu peab asja arutama.

Anonüümsust palunud sotsiaalministeeriumi lastekaitsekaitsespetsialist ütles Telegramile, et erinevalt Norrast või Itaaliast pole Eesti nii jõukas, et lastekaitsest äri teha – toetused pole nii suured. Eralasteaiad saavad näiteks ühe lapse pealt riigilt igakuist toetust üle 758 eurot, puudega lapse puhul 1173 eurot.

Siiski, maksumaksja kulud võivad paisuda koos ametnike armeega ja erateenuste osutajate kasvuga. Norra kulud lastekaitsele olid 2013. aastal kokku 10,7 miljardit Norra krooni (1,2 miljardit eurot), olles aastaga tõusnud 8%.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) võttis tänavu aprillis vastu resolutsiooni, milles öeldakse, et lastel on õigus olla kaitstud vägivalla eest, kuid neil on ka õigus mitte saada eraldatud oma vanematest oma tahte vastaselt, välja arvatud erandjuhtumitel, kui kompetentsed organid, mis on juriidilise kontrolli all, peavad seda lapse parimatest huvidest lähtuvaks. Isegi siis peaks laps saama regulaarselt oma vanematega kohtuda.

Alles maikuus ärgitas ENPA komitee ELi liikmesriike uuendama oma lastekaitseseadust ja põhiseadust, et kaitsta paremini laste õigusi. Võimalik, et Eestil kuluks lisaks lastekaitseseaduse kõpitsemisele ära ka põhiseaduse ülevaatamine.

 

Askur Alas

 

Kasutatud allikad: Eesti Päevaleht, Nancy Crow NGO veebileht, Norra statistikaamet, Ruptly TV, Õiguskantsleri veebileht, Tallinn, Wikipedia, Prague Daily Monitor, Prague Daily Monitor 2, NewsinEnglish.no, Postimees, MTÜ Eesti Vanemad, Newsweek, NDTV, The Hindu, The Nordic Page, The Local, Delfi.lt, The Local 2, Dagbladet, NewsinEnglish.no 2, NewsinEnglish.no 3, Nelli Teataja, Eesti Päevaleht 2, Sotsiaalministeerium, The Nordic Page 2, Aftenposten, Facebook (kohtunik Morcavallo video), Euroopa Nõukogu Parlamentaarne AssambleeEuroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee 2

Foto: tnp.no

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.