Vastupidiselt paljudele teistele seadustele, ettekirjutustele ja veendumustele, mis viimasel ajal on rahvast omavahel vaenujalale ajanud, näib kütuseaktsiisi tõstmise ideel olevat üks positiivne omadus – inimeste ühendamine. Nõnda on üle 66 000 inimese Facebooki vahendusel lubanud osa võtta kütuseaktsiisi tõstmise vastastest meeleavaldustest nii 26. aprillil Tallinnas ja Helsingis kui ka 1. mail Tartus. Ja seda mitte ainult sotsiaalmeedias: TV3 uudistesaates möödunud nädalal läbi viidud küsitlusele vastas tervelt 82% inimesi, et nemad on valmis tänavale protestima minema.

Aastal 2008, kui eestlased olid vaikides kütusehinna tõusu alla neelanud, toimusid üle Euroopa paljud protestiaktsioonid, eriti aktiivselt aeti asja ka meie põhjanaabrite juures Soomes.

Mõni nädal enne 2008. aasta jaanipäeva teatasid sealsed rekkajuhid, kelle seljataga oli ka transpordifirmade ametiliit SKAL, et kavatsevad protestiks kütuse hinnatõusu vastu üks päev enne jaanilaupäeva alates kella 12-st sõita maanteedel kiirusega 20 km/h. Kuigi tagantjärele ajakirjanduses avaldatut lugedes selgub, et enamik suuremaid väljaandeid jäävad seisukoha võtmisel tagasihoidlikuks, siis üks allakirjutanu viibis ise tol aastal terve suve Soomes ja mäletab väga hästi, kuidas isegi raadios räägiti sellest kui väga vajalikust meeleavaldusest, millega peale rekkajuhtide võiksid liituda ka tavaliiklejatest autojuhid.

Kuna protestimeelsus levis kulutulena, ei jäänud võimudel üle muud kui reageerida. Ja mitte nii, nagu praegu ennastõigustavalt reageerivad meie valitsuse liikmed (nt Jürgen Ligi, kelle arvates plaanitavaid meeleavaldusi isegi häbenema peaks), vaid esialgu kuulutas kriisikoosoleku välja politsei ja hiljem ka valitsus.

Politseiga nõupidamine enne meeleavaldust päädis SKAL-i taganemisega protestiaktsioonidest, ajakirjanduses toodi välja kolm põhjust: 1) mõned autojuhid võivad rahumeelset meeleavaldust agressiivselt võtta ja seetõttu liiklust ohustada, 2) SKAL ei soovinud enda peale miljoni soomlase viha, kelle jaoks 20 km/h kiirusega liiklus rikuks ära jaanipäevaeelse suvilatesse sõidu, 3) meeleavalduse eestvedajatega nõustus kohtuma ka valitsus, seega loeti protest juba enne toimumist õnnestunuks ja jäeti ära. Tookordne majandusminister Mauri Pekkarinen ütles juba enne nn kriisiolukorra tekkimist, et toetab raskeveokite kütuseaktsiisi alandamist, rahandusminister Jyrki Katainen ei olnud kiirete muuduste osas aga eriti positiivne.

Selle juhtumi puhul võib võtmeteguriks olla tõik, et meeleavaldus toimus PÄRAST kütusehindade tõusu, kui selle mõju oli lisaks kütusele tunda kõikide kaupade hinnatõusu näol ka mujal. Mis aga oleks võinud juhtuda siis, kui meelt oleks avaldatud ENNE?

Mis oleks, kui 1. mail “teeksime soomlasi”?

Kõigil meil ei ole võimalust osaleda Toompeal või Tartus korraldatavatel protestidel, seetõttu võime oma meelsust näidata üle Eesti. Iga autoomanik, keda vähegi huvitab, et kütusehinnad ei tõuseks, võiks 1. mail sõita linnas kiirusega 20 km/h ja maanteel 50 km/h. Sealjuures tasub muidugi tähele panna, et seda tehes ei ohustataks liiklust ning oldaks ise rahumeelne. Meil on vabadus öelda, mida me asjast arvame, aga vabadusega kaasneb ka vastutus – vastutus iseenda ja meie ümber olijate turvalisuse eest.

Kuigi 1. mai on riigipüha ja vaba päev, leidub kindlasti inimesi, kes peavad ka sel päeval tööl olema. Kui otsustame sellise protestipäeva ette võtta, siis peaksid ka tööandjad olema paindlikud ja mõistvad, kui töötajad kas tööle hilinevad või otsustavad meelt avaldama minna. Kõik kiirustamised ja tähtsad sõidud peaks mõne teise päeva peale ümber tõstma. Kütuseaktsiisi tõus puudutab meid kõiki!

Kuna kütuseaktsiisi tõus ei puuduta mitte ainult autoomanikke, vaid kütuse hinnatõus tõstaks ka kõiki teisi hindu, võivad aegluubis liikumisega liituda ka jalakäijad.

Kütuseaktsiisi tõusuga seoses on naiivne oodata, et paraneks teede seisukord või suureneks keskkonnaprobleemidega tegelemine, sest see on praegu tingitud siiski olukorrast, kus valitsuses ei ole millegagi katta suure suuga lubatud sotsiaaltoetusi. Me ju maksame kütuseaktsiisi ka täna ja selle varasem tõstmine ei ole veel teede olukorda paremaks muutnud! Valitsus võiks siinkohal kütuseaktsiisi asemel tõsta näiteks telekamaksu või millegi muu sellise arvelt, mida oma propaganda levitamiseks ära kasutatakse. Samuti tuleks üle vaadata, kuidas paremini maksustada Rootsi pankasid, kes eestlaste pealt teenitud kasumi siit välja viivad. Üle võib vaadata ka kaitsekulutused – jah, see on vastuoluline ja tundlik teema, kuid praegu on siiski lõpuni selgusetu, kelle või mille vastu sõda käib. Kui vaadata, et nii Venemaa kui ka USA teenivad sõja pealt hiigelkasumeid ja pidev konflikti õhus hoidmine on nende huvides, siis on ka meie kaitsekulutused panus sõjatööstuse kasumisse.

Valitsus ei arvesta kütuseaktsiisi tõstmise tagajärgede ega mõjudega, vaid vaadatakse, kust saab kõige kiiremini raha juurde. Näiteks öeldi, et alkoholiaktsiisi ei ole mõtet tõsta, sest selle pealt saab nad raha alles pikema perioodi jooksul, kütuseaktsiisi tõstmise puhul aga koheselt. Hea valitsus, kui te muud viisi puuduoleva raha leidmiseks tõesti välja ei suuda mõelda, ei teeks paha alustada ka iseenda vöö koomale tõmbamisest ja rakendada poliitikuks või käpiknukuks olemise aktsiisi vms või siis lihtsalt kõik valitsuse ja valitsusametite kulukad uued autod keskkonnasõbralike elektriautode vastu välja vahetada.

Mis maksudesse puutub, siis tegelikult on meil veel üks kana kitkuda. 2008 tõsteti seoses majanduskriisiga “ajutiselt” käibemaks 20% peale, nüüd on see ajutine möödas, kuid 18% ei ole tagasi tulnud. Me võiksime tegelikult valitsuselt nõuda ka selle 2% tagasivõtmist. Millal möödub demagoogia ajastu ja hakatakse päriselt lubadustest kinni pidama?

Oluline on aru saada, et riik, see on rahvas ja et valitsus peab meid kuulama – meie maksame makse, see tähendab, et meie oleme bossid. Meie peaksime ütlema valitsusele, mida nad tegema peavad, mitte vastupidi. Kui asjad on juba lastud niikaugele, et tuleb protest, siis järelikult juhid ei tee oma tööd hästi. Ja kui valitsus jätkab praegust üleolevat käitumist inimestega, kes nad võimule valisid, siis tänane rahulolematus kütuseaktsiisi tõusuga on alles algus.

Juhul, kui 1. mail “aegluubi” protestiaktsioon ette võtta, tasub veel kord üle korrata, et kõik selles osalejad peavad olema selgelt rahumeelsed. Kui vaadata läbi ajaloo erinevaid rahumeelseid meeleavaldusi, siis on neid tihti püütud šantažeerida nn kinnimakstud agressorite abiga…

Eesti kodanik: Ma ei soovi sellist valitsust järgmiseks neljaks aastaks, kes oma kaasmaalasi lollideks peab ning neile läbi meedia näkku irvitab

Praegune olukord aitab selgemalt aru saada, kes poliitikutest tõesti oma rahvast esindab ja kes mitte. Võib-olla valisid ka sina, hea lugeja, mõne neist poliitikutest, kes praegu kütuseaktsiisi tõusu õigustab ja püüad nüüd ehk alateadlikult tema tegusid õigustada, aga proovi unustada, keda sa valisid ja mida seni oled arvanud. Vaata olukorda värske pilguga.

Pakume teile lõpetuseks autori loal lugemiseks ka mõned Facebookis avaldatud read, mille kirjutas üks Reformierakonda valinud Eesti Vabariigi kodanik:

“Kütuseaktsiisi tõstmine ei olnud Reformierakonna programmist otseselt väljaloetav. Valijalt ei tohiks eeldada võimekust ega tahet lugeda peidetud vihjeid ridade vahelt, et siis hiljem valija enda pihta näpuga näidata – ise tahtsite! See on demagoogia, see on pettus, see ei ole demokraatia, millesse mina usun.

Pärast kütuseaktsiisi tõstmise avaldust meediaorbiiti sattunud valitsuskoalitsioon eesotsas Reformierakonnaga ei ole pidanud vajalikuks antud pettust või trikki sügavamalt selgitada ning selle asemel otsustati rahvale hoopistükkis seletada, et kui kütusehind tõuseb, jääb inimestele ikkagi rohkem raha kätte.

Ma ei hakka siinkohal pikemalt peatuma peaministri soovitusel osta säästlikum auto või teistel piinlikel avaldustel, vaid neid avaldusi läbival ideel justkui kütuseaktsiisi tõusu ainus mõju oleks lisakulu oma isikliku sõiduauto tankimisel. On ilmselge, et kütuse hinnast on otseselt või kaudselt sõltuvuses kõik teenused ja tooted.

Ma mõistan, et iga toetus ja lubadus saab tulla millegi arvelt. Kuid ma olen sügavalt pettunud viisis, kuidas seda soovitakse teha. Ma olen sügavalt pettunud seni jagatud selgitustes. Ma olen pettunud, et ma toetasin Reformierakonda. Ma ei soovi sellist valitsust järgmiseks neljaks aastaks, kes oma kaasmaalasi lollipähe võtab ning läbi meedia näkku irvitab.”

Vaata lisaks: “Ei” kütuseaktsiisi tõusule meeleavalduste infot Facebookis.

Loe ka: “Nopri talu peremees: kütuseaktsiisi tõus on selge signaal – maalt ära!”

Aastal 2008 Soomes toimunust veel: Iltasanomat, Wikiuutiset, Helsingin Sanomat, Eduskunnan puheenvuorot, YLE, Uusi Suomi

Foto: spensersauto.com

Toimetasid Mariann Joonas ja Hando Tõnumaa

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.