Ajalugu kui tõlgendus: kes ja millal ikkagi Ameerika “avastas”?

4. jaanuar 2016 kell 16:21



Romans-628827Kas Kolumbus avastas 1492. aastal Ameerika? Koolis õpetati meile, et selle Itaalia päritolu mehe merereisid Hispaania lipu all on olulise tähtsusega, kuna ta algatas Ameerika mandrite koloniseerimise hispaanlaste poolt. Kas ta üldse midagi avastas ja kas ta oli esimene, kes laevaga Ameerikasse jõudis, selles ei ole teadlased tänapäeval aga enam kindlad. Kanada ranniku lähedal Oak Islandil tehtud avastused tõestavad, et iidsed meresõitjad külastasid “uut mandrit” enam kui tuhat aastat enne Kolumbust. 

 

Kolumbusest kirjutades ei saa jätta tähelepanuta seda, et ajalugu on alati subjektiivne. Hispaanlased kiitsid seda meest kui kangelast ning tänapäeval tähistatakse USA-s isegi Kolumbuse päeva. Põlisameeriklaste järeltulijate jaoks aga seostub selle mehe nimi hoopis vastupidisega. Nende jaoks tähendab nimi Christopher Kolumbus kurjust, sissetungi, valu ja genotsiidi. Põlisameeriklased leiavad, et on vale pidada kangelaseks meest, kes lihtsalt eksis Aasiasse uut teed otsides ära ning arvas uues kohas maabudes, et on jõudnud Indiasse (nimetades põliselanikke indiaanlasteks).

Kolumbust nimetatakse Ameerika avastajaks hoolimata sellest, et mees tegelikult ei tõstnud kordagi jalga Põhja-Ameerika mandrile, kus elas sel ajal juba hinnanguliselt 50100 miljonit inimest. 12. oktoobril 1492 maabus ta piirkonnas, mida tänapäeval teatakse Bahama saartena ning hiljem seilas ringi Kesk- ja Lõuna-Ameerika rannikupiirkondades, tänapäeval Kuuba, Haiti ja Dominikaani vabariigi aladel. Esimeseks eurooplaseks, kes külastas Põhja-Ameerikat, peetakse Islandilt pärit meremeest Leif Eriksoni, kes jõudis sinna 11. sajandil, 500 aastat enne Christopher Kolumbust. Teadlaste meeskond, kes viivad Oak Islandil läbi väljakaevamisi, väidavad aga, et Rooma impeeriumi laevad külastasid Ameerika mandreid 1. sajandil või isegi varem.

 

Aarete saare põnevad leiud

Oak Island on eraomanduses olev saar Kanadas Nova Scotia provintsi lõunaranniku lähedal. Seda metsaga kaetud saarekest on peetud “aardelaekaks”, kuna seal on juba 200 aastat viidud läbi erinevaid ekspeditsioone ja uurimusi, leidmaks “peidetud aardeid”. Kõige enam tähelepanu on saarel pälvinud Rahaaugu nime kandev käik maa alla, mis avastati 1795.

Üsna hiljuti on aga ajaloolane J. Hutton Pulitzer tulnud avalikkuse ette uue hämmastava leiuga, mis on tema sõnul kindel tõendus sellele, et roomlased külastasid Ameerika mandrit juba mitu tuhat aastat enne Columbust. Selleks on tseremoniaalne Rooma mõõk, mis leiti saare lähedalt uppunud laeva vrakilt. Mõõga leidis juba mitukümmend aastat tagasi üks kohalik elanik, kes pärandas selle oma peres edasi, kuni leidja väimees otsustas näidata leidu ajaloolastele ning selgitada, kust see pärineb.

Pulitzer analüüsis leidu röntgenfluorestsents-analüsaatoriga, mis on arheoloogide hulgas üks moodsamaid metallide analüüsimise vahendeid. Sel moel leiti mõõga sepistamisel kasutatud metallide täpne koostis, mida omakorda võrreldi varem leitud sarnaste esemete koostisega. Pulitzer on veendunud, et tegemist on autentse Vana-Rooma mõõgaga ning see leid võib potentsiaalselt kogu meile teadaoleva ajaloo ümber kirjutada.

 

“Kokkusattumused“, mis esitavad väljakutse kehtivale ajalookäsitlusele

Seda konkreetset laevavrakki, kust mõõk pärineb, ei ole veel põhjalikult uuritud, nagu ka teisi tuhandeid laevavrakke Nova Scotia ranniku piirkonnas. Enamik neist arvatakse pärinevat 18. ja 19. sajandist, kuid selle vraki puhul on Pulitzer enam kui kindel, et tegemist on Rooma laevaga. Ta toob välja ka, et suurem osa ajaloolasi jätab tähelepanuta leiud, mis ei sobi kehtiva ajalookäsitlusega, väites, et need leiud on sinna hiljem kohale toodud. Pulitzer küsib aga, et kui sa pillaksid äärmiselt haruldase Rooma mõõga kogemata vette, kas sa siis ei sukelduks sellele kohe järele.

Selleks, et välistada, et Rooma mõõk ja laevavrakk on lihtsalt kokkusattumused, uurisid Pulitzer ja tema meeskond seda Nova Scotia rannikupiirkonda, et leida veel sarnaseid “kokkusattumusi“. Nad uurisid ka kohalikke põliselanikke, Mi’kmaqi hõimu, kes usuvad, et on selles piirkonnas elanud üle 8000 aasta. “Mi’kmaqi hõimu esindajad kannavad maailmas väga haruldast DNA markerit, mis pärineb iidse Levanti (Vahemere idakalda) aladelt. Sa ei saa võltsida DNA-d,“ kommenteerib Pulitzer. Tema ettekandes kirjeldatakse ka mitmeid Mi’kmaqi kaljujooniseid, milles arvatakse kirjeldatavat Rooma leegionäre ja nende laevu. Endine Lõuna-Dakota osariigi ülikooli professor Myron Paine kinnitab samuti, et selles piirkonnas on leitud palju iidseid kaljujooniseid, mis annavad edasi teadmisi merereiside, kõrgeltarenenud teadmiste, võõramaiste sümbolite ning iidsete meresõitjate kohta. Mi’kmaqi keeles on ikka veel kasutusel 50 sõna, mis on iidsed meresõiduterminid Rooma aegadest, hoolimata sellest, et hõim ise ei ole olnud meresõitjad.

Veel üks huvitav “kokkusattumus“ on Oak Islandil ja osaliselt ka Kanada maismaal kasvav põõsas – harilik kukerpuu – mis on Kanadas klassifitseeritud võõrliigina. Selle põõsa marju kasutasid iidsed meresõitjad, sealhulgas ka roomlased, toidu maitsestamiseks ja skorbuudi ennetamiseks. Oak Islandilt on leitud mitmeid sümbolite ja maalingutega kive, millel figureerib “iidses Levantis“ kasutatud kirjaviis. Pulitzeri raportis kirjeldatakse lisaks neile leidudele ka mitmeid teisi selgelt Vana-Rooma päritolu leide nii Oak Islandilt, Nova Scotiast kui isegi Mexico Cityst. See teadlaste grupp usub, et Oak Islandi lääneranniku lähedal madalas vees asuvad künkad on iidsed matusekalmud ning seda arvamust jagab ka Wisconsini ülikooli professor James P. Scherz. Scherz on kommenteerinud: “Olen nõus, et vee-alused kalmukünkad on pigem võõramaist stiili, mitte Nova Scotia põlisameeriklastele omased.“ Ta hindab nende loomise ajaks 1500 eKr kuni 180 pKr.

 

“Siinpool lompi on ajalugu poliitiline“

Pulitzeri meeskond ei ole esimene, kes tuleb avalikkuse ette ideega, et iidsed eurooplased külastasid Ameerika mandrit kaua enne Kolumbust. Sinna on seilanud nii Minoa kultuuri inimesed kui ka foiniiklased. Pulitzer leiab, et kuna väiteid Vana-Rooma meresõitude kohta “uuele mandrile” saab tänapäeval kinnitada ka moodsa teaduse meetodite abiga, oleks aeg neid tõsisemalt võtma hakata. Seda infot on liiga kaua kõrvale jäetud, kuna see ei sobi peavoolu ajalookäsitlusega. Idee, et enne 15. sajandit ei toimunud tõsiseltvõetavaid reise üle ookeani, on kiriku poolt algatatud ja poliitilistel põhjustel tugevdatud. Pulitzer sõnab: “Siinpool lompi on ajalugu poliitiline.“ Paljud vanad kirjutised ja arheoloogilised leiud viitavad aga sellele, et on aeg need sajandeid levitatud valeväited ümber lükata – merd sõideti edukalt üle terve maailma ammu enne Kolumbust ning see mees ei avastanud mitte midagi, vaid algatas Ameerika mandri orjastamise usu nimel ning kasumlikel eesmärkidel.

Pulitzer tunnistab, et ajaloo ümberkirjutamine on väga keeruline, mahukas ja isegi ohtlik tegevus. See tähendab kooliõpikute ja ülikoolikursuste ümberkirjutamist ning selle poliitilised tagajärjed on veel keerukamad. Kuid ta usub, et maailm on selleks küps. Tema meeskond koosneb ekspertidest ja akadeemikutest, kellest paljud tegutsevad väljaspool “süsteemi” ning neil ei ole ebapopulaarse teooria toetamisega mitte midagi kaotada. Pulitzeri sõnul on oluline, et inimesed mõtlevad oma peaga ning võitlevad selle eest, et tõde päevavalgele tuleks. Tänu Oak Islandi kohta filmitud telesarjale on paljudes inimestes äratatud huvi selle saare leidude vastu. Kahjuks aga näitab telesari peamiselt vaid seda, mis sobib senise Ameerika avastamise ideega ning kajastab väga põgusalt teisi teooriaid. Pulitzer loodab, et tema raport avab dialoogi ning aitab algatada ajalookäsitluse muutmist ning Kolumbuse-teooriast vabanemist. “Usun, et oleme inimestena piisavalt arenenud, et suudaksime nüüd tõega toime tulla. On aeg, et teooriat peegeldaks ka käegakatsutav teadus.“

 

 

Loe lisaks:
Columbus, ahnus, orjus ja genotsiid: mis juhtus tegelikult Ameerika indiaanlastega

Ajaloo- ja arheoloogiaalased uudised H.Pulitzerilt: investigatinghistory.org

 

Allikad: Boston Standard, Biography.com, TechTimes.com

Foto: express.co.uk

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.