Costa Rica on tänavu töötanud vaid taastuvenergial

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

27. märts 2015 kell 17:07



volflrKesk-Ameerika riik Costa Rica on uuest aastast alates varustanud oma elanikke vaid taastuvenergiast saadud elektriga. Enamik riigi “rohelisest“ energiast tuleb mitmest hüdroelektrijaamast, aga ka päikesepaneelidest, tuuleparkidest, biomassi- ja geotermilistest jaamadest. Kuigi üksnes taastuvenergiaga hakkamasaamine  on eelkõige võimalik tänu soodsale ilmale, on riik võtnud eesmärgiks olla “süsinikuneutraalne“ aastaks 2021.

 

Costa Rica on 51 000-ruutkilomeetrise pindalaga riik Kesk-Ameerikas ning seal elab ligi 4,6 miljonit inimest. Riik on juba pikk aega olnud hea eeskuju oma rohelise energia poliitikaga, kuid tänavune rekordiline taastuvenergia tootmine on näidanud, et nende soov saada süsinikuneutraalseks pole kuigi kauge unistus. Riikliku elektrifirma Costa Rica Elektriinstituudi (ICE) sõnul on riik 2015. aasta esimesed kolm kuud suutnud varustada end vaid taastuvenergiaga, sest tänu erakordselt suurele sademetehulgale on sealsed hüdroelektrijaamad tootnud varasemast rohkem elektrit. See on võimaldanud riigil hoiduda fossiilkütustest elektri tootmisest ning langetada elektri hinda 12% võrra.

Costa Rica asub taastuvenergia tootmiseks igati soodsas kohas: riik paikneb vulkaanirohkes piirkonnas, mis võimaldab toota elektrit geotermilistes jaamades ning troopiline kliima pakub rohkelt sademeid hüdroelektrijaamade efektiivsuse suurendamiseks. Lisaks on riigis võrdlemisi väike rahvastikuarv ning väike rasketööstuse osakaal – Costa Rica majandus tugineb ennekõike turismile ning põllumajandusele, mis hoiab elektritarbimise suhteliselt väikesena.

Eelmisel aastal suudeti Costa Ricas toota 94% elektrist taastuvenergia abiga ning lootuste kohaselt peaks see protsent veelgi suurenema tänu uutele geotermilistele projektidele. Praegu toodab riik pisut üle 10% oma elektrist geotermiliste jaamade abil ning spetsialistide sõnul on väga mõistlik sellesse investeerida, arvestades seda, et hüdroelektrijaamadega kaasneb omajagu probleeme. Näiteks võivad hooajalised muutused tugevalt mõjutada jaama tootmismahtu ning tammide rajamine hävitab ümbritsevat keskkonda, häirides kalade, loomade ning taimede loomulikku elu ja rikkudes nende elupaiku.

 

Allikad: The Telegraph, Techly, RenewEconomy

Foto: higherperspectives.com

 

Toimetas Allar Pajuste

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.