Euroopa Parlament lükkas TTIP hääletuse läbikukutamise hirmus edasi

13. juuni 2015 kell 10:05



ttipTeisipäeval otsustas Euroopa Parlament napilt (2 hääle erinevusega) meil varem kajastust leidnud EL-USA vabakaubandusleppe (TTIP) üle hääletamine edasi lükata. Põhjuseks oli leppele liigsete parandusettepanekute esitamine ning kartus, et praegusel kujul oleks TTIP parlamendisaadikute poolt tagasi lükatud. Viivitamisega loodetakse mõjutada poliitikuid oma seisukohti muutma ning avalikkust küsimust unustama, kuid sellise asjade käiguga pole rahul TTIP-i vastased parlamendiliikmed ega tavakodanikud.

 

TTIP on kogunud rohkelt rahvusvahelist vastasseisu, sest tegu on salajase leppega, mis lekete kohaselt langetaks Euroopa ohutusstandardeid ning annaks korporatsioonidele võimu ka valitsuste üle. Euroopa kodanikud on häälekalt väljendanud toetust leppe tagasilükkamisele, korraldades rohkelt proteste ning kogudes üle 2,18 miljoni allkirja seda nõudvale petitsioonile. Ka Euroopa Parlamendis on kasvanud leppevastased meeleolud, eriti eelmisel aastal toimunud valimistega EL-vastaste poliitikute parlamenti saamise tõttu.

Euroopa Parlamendis oli TTIP-i kohta esitatud üle 200 parandusettepaneku ning läbirääkimistega hakkas ilmnema, et kui lepe pannakse hääletusele, ei pruugiks see saada vastuvõtmiseks piisavalt poolthääli. Seetõttu otsustati oluline hääletus edasi lükata, tekitades tõsist pahameelt TTIP-i vastastes parlamendisaadikutes, kes usuvad, et selline samm astuti, peitmaks parlamendis puuduvat üksmeelsust ning andmaks lobitöötajatele rohkem aega poliitikute mõjutamiseks. Prantsusmaa Rohelisi esindav parlamendiliige Yannick Jadot kirjeldas toimuvat kui “paanikat parlamendis“. Kuigi edasilükkamine viitab võimalusele, et parlament võib hääletada TTIP-i vastu, on ka tõenäoline, et lepe võib napilt läbi minna. Seaduseloojate sõnul otsustab selle kõige varem juulis, kuid tõenäoliselt sügisel toimuv hääletus.

Üheks suuremaks vaidluspunktiks on olnud kurikuulus investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamise mehhanism, mis võimaldaks suurfirmadel kaevata riikide valitsusi arbitraažikohtutesse, kui nad usuvad, et poliitika kahjustab (ka potentsiaalselt) nende kasumeid. Brüssel on teinud USA-le ettepaneku selliste vaidluste lahendamiseks luua eraldiseisev investeeringute kohus, kuid Ameerika seadusloojad on kindlameelselt väitnud, et see oleks ebavajalik.

Hiljuti toimunud G7 kohtumisel väljendasid suurriikide juhid oma toetust TTIP-ile, väites, et kokkulepe USA ja EL-i vahel tuleb aasta lõpuks sõlmida. Enne seda peab aga Euroopa Parlament kehtestama oma seisukoha antud küsimuses ning USA-s peab kongress otsustama, kas nad annavad president Obamale võimu “kiirendada“ kaubanduslepete läbirääkimisi. Demokraatlikke õigusi kaitsva organisatsiooni Global Justice Now direktori Nick Deardeni sõnul näitavad TTIP-i vastasele petitsioonile kogutud üle 2,18 miljoni allkirja selgelt, et Euroopa Parlamendil ei ole rahva mandaati lepingu vastuvõtmiseks.

Ta usub, et parlamendiliikmed peavad kuulama neid miljoneid hääli, mis soovivad kaitsta oma tööliste õigusi, keskkonnastandardeid ning olulisi avalikke teenuseid nagu riiklik tervishoiusüsteem TTIP-i kahjulike mõjude eest. Praeguste sündmuste valguses julgustab Global Justice Now kodanikel lisaks petitsiooni allkirjastamisele ja protestide korraldamisele avaldada survet ka oma Euroopa Parlamendi saadikutele.

 

Allikad: EurActiv, The Independent 1, 2, Ars Technica

Foto: euractiv.com

 

Toimetas Allar Pajuste