Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Hoaxmap aitab ümber lükata pagulastega seotud kuulujutte

26. veebruar 2016 kell 18:35



hoax-map-1024Tundub, et pagulaskriis lõhestab Euroopa rahvast enam, kui miski muu seda viimase 60 aasta jooksul teinud on. Läbi Türgi ja Kreeka voolab Euroopasse miljoneid inimesi, kelle kodu on kas puruks pommitatud või seal elamine äärmusrühmituste tõttu ebaturvaline. Põgenike kohta levivad kulutulena kuulujutud, millest väga suur osa ei vasta tõele (jah, kindlasti on ka nende hulgas kriminaale, kuid millise rahva/ühiskonna hulgas poleks?). Saksamaal tuldi avalikkuse ette interaktiivse veebiplatvormiga, mis neid kuulujutte koondab ja ümber lükkab.

 

Juba eesti vanarahvas ütles, et hirmul on suured silmad ning Euroopa on tõsiselt hirmunud. Lähis-Idasse ja Aafrikasse sõjalise sekkumise tagajärjed on koju kätte tulnud ning üle Euroopa tulvab sõjapõgenike vool. Mida nende inimestega peale hakata, seda ei tea keegi. Ühed räägivad vajadusest targalt integreerida, teised soovitavad põletada ja uputada. Samal ajal on aga paljud põgenikud kahe tule vahel – kodu enam ei ole ja Euroopas ootavad neid teiste hulgas ka paremäärmuslikud rühmitused “tõrvikute ja hangudega”.

Suur hulk põgenikke on Kreeka põhjapiiril lihtsalt lõksus. Türgist pannakse nad paadi peale, Lesvosel päästetakse uppumisest, kuid Kreekast edasi ei pääse – piirid on kinni. Peale tuhandeid kilomeetreid kurnavat rändamist ning eluohtlikku mereületust kipakas kummipaadis, on need inimesed määramata ajani lõksus riigis, mis on juba viimased kuus aastat pankrotis ega suuda isegi oma kodanikele tagada elustandardit, mida mujal Euroopas peetakse iseenesestmõistetavaks.

 

Kuidas eristada fakte väljamõeldistest

Samamoodi lõhestunud ja otsustusvõimetud, nagu on praeguses olukorras poliitikud, on ka tavakodanikud üle terve Euroopa. Ning ebakindluse ja hirmu viljakal pinnasel vohavad kuulujutud ja propaganda. Pagulaste kohta võib kuulda igasuguseid jutte. Alates sellest, et Malmös ei julge isegi politsei ringi liikuda – selle on Malmö politsei korduvalt ümber lükanud –, kuni juttudeni, et Eestisse veetakse salaja sisse pagulasi ja majutatakse neid TTÜ ühiselamusse. Enamasti levivad kuulujutud sotsiaalmeedias ning nendega ei kaasne mitte mingit faktide kontrolli.

Üks söakas sakslanna Karolin Schwartz jälgis seda kuulujuttude trendi jätkuva murelikkusega, kuni otsustas, et tuleb midagi ette võtta. Schwarz otsustas, et püüab leida viisi, kuidas inimesed saaksid kuulujuttude tõelevastavust lihtsa vaevaga kontrollida. Nii sündis Hoaxmapi idee. Koos tarkvaraarendaja Lutz Helmiga toodi hiljuti avalikkuse ette veebiplatvorm, mis aitab inimestel eristada fakte väljamõeldistest ning ümber lükata ebatõeseid kuulujutte põgenike väidetavatest kuritegudest. Kaardil on interaktiivne märgistuste süsteem, mis dokumenteerib väidetavate kuritegude toimumiskohad. Lisaks on seal ametlik info kohalikult politseilt ning ametnikelt ning uudised, mis kuulujuttude tõele mittevastavust näitavad.

 

Absurdist tõsise diplomaatilise lahingumoonani

Kõigest esimese nädalaga on Hoaxmap kajastanud ligi 240 kuulujutuks osutunud intsidenti, peamiselt Saksamaalt, kuid ka Austriast ja Šveitsist. Mõne puhul on tegemist reaalsete faktide “sääsest elevandiks puhumisega”, teistel juhtudel on leviv info lausvale. Mõned absurdsemad kuulujutud, mis on Schwarzini jõudnud, kirjeldavad näiteks seda, nagu varastaks ja tapaks pagulased oma elukoha lähedasel järvel luiki, või lugu Aafrikast pärit naisest, kes lasi endale religioossetel põhjustel panna juuksepikendused ning väidetavalt nõudis kohalikult valitsuselt selle jaoks 720 eurot.

Ümber lükatud kuulujutud varieeruvad röövidest rünnakute ja isegi tapmiseni, kuid kõige sagedamini räägitakse vägistamisjuhtudest. Schwarts kommenteerib kõige enam kõlapinda leidnud kuulujuttu, milles 13-aastast Berliini tüdrukut väidetavalt hoiti pantvangis ja vägistati. See kuulujutt viis isegi Venemaa ja Saksamaa diplomaatiliste suhete jahenemiseni, kuna tüdruk pärines Vene ümberasujate perekonnast. Moskva kasutas seda juhtumit tõhusalt poliitilise propaganda vankri ees. Kui aga tüdrukut tõsisemalt küsitlema hakati, selgus, et lugu oli probleemse teismelise poolt välja mõeldud.

 

Suur osa pagulastega seotud eelarvamustest on ebaõiglased

Hoaxmapi kriitikud leiavad, et see on kallutatud ning sinna tuleks lisada ka need juhtumid, kui jutud pagulaste kuritegudest on tõeks osutunud. Schwarts leiab, et see oleks projektiga põhimõtteliselt vastuolus, kuna tema eesmärk on näidata seda, kui palju absurdseid kuulujutte ringleb. Saksamaa politsei statistika kinnitab, et pagulastega seotud eelarvamused on suures osas ebaõiglased. Näiteks Kölnis registreeritud enam kui 1100 süürlasest on politseiga pahuksisse sattunud alla 0,5%. Põhja-Aafrikast ja Balkanimaadest pärit pagulaste statistika on oluliselt kõrgem. Kölni politsei esindaja Martin Lülsdorf on kommenteerinud, et seadusega satuvad pahuksisse eelkõige noored mehed, kellel ei ole mitte mingeid tulevikuväljavaateid ei kohapeal ega kodumaal, seetõttu püüavad nad teenida elatist kuritegevusega. Nagu kõikjal, on ka Saksamaal väikese hulga tegelike kurjategijate tõttu määritud tuhandete ausate inimeste maine.

 

Põgenikekriisi kasutamine poliitilistel eesmärkidel

Eelmisel aastal põgenes sõja ja tagakiusamise eest Lähis-Idast, Aasiast ja Aafrikast Euroopasse enam kui 1,1 miljonit inimest, kellest suurem osa suundus Saksamaale ja Inglismaale. Samal ajal, kui suur hulk inimesi on asunud vabatahtlikult põgenikke saabumisel aitama, on järsult suurenenud ka nende vastaste ja vihakuritegude hulk. Põgenike majutusasutuste kallal vandaalitsetakse, neid rünnataks nii füüsiliselt kui ka sõnadega ning nende kohta levitatavad laimujutud külvavad veelgi enam hirmu ja viha.

2015. aasta detsembris kritiseeris Inglismaa organisatsioon Ethical Journalism Network globaalset meediat selle eest, et need on võimaldanud paremäärmuslikel populistidel põgenikekriisi ära kasutada oma poliitiliste huvide edendamiseks. Inglismaal on mitmed juhtivad üleriigilised meediaväljaanded kasutanud põgenikekriisi kirjeldades väljendeid nagu “tänamatud kaanid” ja “eksistentsiaalne oht riiklikele väärtustele”. Ungaris on valitsus väidetavalt keelanud meedias avaldada fotosid põgenevatest naistest ja lastest, et mitte levitada kaasatundmist Süüria põgenikele. Videoklipid põgenike kokkupõrgetest politseiga ning ülerahvastatud piiridest müüvad uudistena paremini kui tegelik olukord põgenikelaagrites. See aga tugevdab põgenike negatiivset stereotüüpi, mida Hoaxmapi meeskond loodab veidi parandada.

“Oleme saanud palju tänukirju inimestelt, kes on saanud infot meie kaardi abil kerge vaevaga kontrollida,” sõnas Schwartz. Eelkõige on nende eesmärgiks luua arutelu selle üle, kuidas kuulujutte levitatakse ja kasutatakse ära poliitilistel eesmärkidel hirmu ja usaldamatuse õhkkonna tekitamiseks. Schwarz leiab, et kindlasti on inimesi, kes on nii veendunud kuulujuttude õigsuses, et peab neid ümber lükkavat meediat lihtsalt valetamiseks, kuid mitte kõik ei ole oma veendumustes nii kinni ning loodetavasti on mõne inimese hirme võimalik tegelike faktide abil leevendada.

Mida arvad Hoaxmapist sina, hea lugeja?

 

Allikad: Al Jazeera, Deutsche Welle, DW2, DW3, Hoaxmap

Foto: revolution-news.com

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.