Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Usutlus majandusteadlasega: Ukraina kriis ja geopoliitiline malemäng

4. märts 2015 kell 19:01



Kirke 1Eelmisel aastal andis Rootsi veebiraadiole Red Ice Radio intervjuu  majandusteadlane, poliitanalüütik, ajakirjanik ja Ronald Reagani aegne USA rahandusministeeriumi ökonomist ja reaganoomika üks kaasloojaid Paul Craig Roberts, kes kõneles Ukrainas toimuvast ja tulevastest võimuvahekorra muutustest. Roberts on olnud toimetaja ja kolumnist väljaannetes Wall Street Journal, Business Week ja Trends Journal ning kirjutanud ka mitu raamatut, millest viimane kannab nime “How America Was Lost: From 9/11 to the Police/Warfare State“.

 

Oled Ukraina olukorda põhjalikult analüüsinud: mis on kõige selle suurem eesmärk?

Olukord Ukrainas põhineb ühel tuntud Ameerika välispoliitika doktriinil, mis sai nime endise asekaitseministri Paul Wolfowitzi järgi. Wolfowitzi doktriin ütleb, et USA-l on õigus ennetava sõja alustamiseks maailma mis tahes piirkonnas selleks, et vältida mõne teise rahva ülemvõimu saavutamist maailmas. Suure ohuna tuuakse eraldi välja Venemaa, keda võrreldakse endise Nõukogude Liiduga. Ukraina sündmuste siht on nõrgestada Venemaad nn tagahoovi kaudu, et tõmmata tähelepanu USA tegevuselt Süürias, Iraanis ja mujal. Samuti proovitakse nii alustada uut külma sõda.

On võimatu mitte märgata järjekindlat hukkamõistu Venemaale ja president Putinile, mille eesmärk on tekitada hirmu ja rahutust Balti riikides ning üldiselt Ida-Euroopas. Venemaa piiri äärde viiakse üha enam NATO vägesid, et veenda ameeriklasi uues tõsisemas ohus, kes ei ole enam Al Qaeda, ning jätkata sõjamasina toitmist miljardite dollarite näol.

Teine eesmärk on lõpetada Euroopa kaubandussuhted Venemaaga. USA on tegutsenud Ukrainas juba pikka aega. 2004. aastal rahastas Washington oranži revolutsiooni, mis ei täitnud küll oma lõplikku eesmärki. Järgmise 10 aasta jooksul kulutati 5 miljardit dollarit poliitikute peale, kes käpiknukkudena pooldaksid valitsusväliseid organisatsioone. Kui Ukraina valitsus keeldus liitumast Euroopa Liiduga, siis saatis Washington oma kinnimakstud käsilased tänavatele protestima. Samal ajal tulid nn ultrarahvuslased, neonatsid, kes kasutasid vägivalda ning muutsid nõudmisi liitu astumisest valitsuse kukutamisele. Parlamendis oli piisavalt käsualuseid, kes hääletasid politsei laialisaatmise poolt; niimoodi saigi USA panna praegused liikmed Ukraina valitsusse, mida pole ametlikult valitud.

Washingtoni Kiievi-käpiknukkude ülesanne oli sõnade ja tegudega mõjutada vene keelt kõnelevaid territooriume Ukrainas, eriti neid, mis kuulusid kunagi Venemaale ning liideti hiljem. Kui neile öeldi, et nad on ohuks tervele riigile ning seal kaotati vene keel ametliku keelena, siis järgnesid rahutused ja algas agitatsioon iseseisvuseks. Niimoodi juhtus Krimmi poolsaarega. Putin on kahe tule vahel: kui ta ei tee midagi, siis kaotab vene rahvuslaste toetuse ja usaldusväärsuse ning Lääs võib rohkem ettekirjutusi hakata tegema. Teisest küljest riskib ta andmaks USA-le rohkem propagandamaterjali. Euroopa ei taha kaotada majanduslikke suhteid ega puhuda lõkkele sõjalist konflikti suurriigiga, kuna on ise suurtes raskustes. Enamikus riikides on tööpuudus endiselt kõrge, Prantsusmaa ei taha kaotada tulusaid sõjakaubandustehinguid Venemaaga ning Saksamaa sõltub samuti suhete hoidmisest Venemaaga.

kirke 2

Kui miski on USA-le vajalik, siis ollakse valmis koos töötama ükskõik kellega, et täita oma eesmärk. Miks on Venemaa neile nii ohtlik?

Ilmselgelt ei ole küsimus selles, sest Putin ei ole teinud ühtegi ähvardavat avaldust USA, Ida-Euroopa ega kellegi teise suunas. Lähtutakse Wolfowitzi doktriinist, millest lähtuvalt Venemaal ei tohi lasta kontrollida Euraasia poliitikat. Ameerika Ühendriigid usuvad, et on ainukesed, kellel on õigus juhtida. Nad plaanivad seda teha, imbudes Venemaa ja Hiina majandusse Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaudu. Arvan, et alguses proovis USA võtta üle terve Ukraina, kuid see luhtus ning nüüd näitab separistide esiletõus vajadust viia enda ja NATO väed sinna “appi“. Washingtoni arvates läheb kõik plaanipäraselt: on konfliktiolukord, kus nemad juhivad ekspeditsiooni, Venemaad, Lääne meediat ja kogu propagandat siinpool. Sellepärast ongi Kiievi nukuvalitsus nii provokatiivne: nad mängivad neile antud reeglite järgi, mis tekitab Venemaal rohkem reaktsioone ning mida saab ära kasutada suhete halvendamiseks tema ja Euroopa vahel.

 

Kas on võimalik, et Wolfowitzi doktriiniga saab Ameerika Ühendriikidest järgmine Nõukogude impeerium, millel on sarnane lõpp? Kunagi ei ole juttu riigikaitsest Ameerikas, alati ollakse võõra maa pinnal. Kas pikemas perspektiivis peavad nad majanduslikult ja rahaliselt vastu?

Impeeriumi on tavaliselt kallis ülal pidada. Rooma impeerium kogus (maa)varasid enda vallutatud aladelt, et ennast toetada. USA nii ei tee, ta kogub ressursse Ameerika maksumaksjatelt, kuid need kahanevad. Suurt majanduslikku kasvu ei ole olnud juba ammu: tarbijate sissetulekud ei ole tõusnud, tööpuudus kasvab, Föderaalreserv trükib rohkem raha kui samal ajal riigivõlg suureneb. Nüüd näeme venelasi ja hiinlasi sõlmimas kaubandusleppeid väljaspool dollarit. Impeeriumi finantsalus on haavatav ning see võib saada saatuslikuks Washingtonile; teisest küljest võivad nad sellega toime tulla oma liitlasriikide abiga. Hiina on nüüd tõusuteel: neil on tehnoloogia, äri-oskusteave ja suured tootmisvõimalused. USA on võtnud positsiooni, kus tema käsib, poob ja laseb, kuid sellise suhtumisega tekib palju vaenlasi ning vastuseisu, mis ei lõpe hästi.

 

Täpselt. Teame ajaloost, et Ameerika pidi esindama mingit ideed vabadusest, kuid see on nüüdseks ainult muinasjutt. Kuidas sinu arvates selline struktuur laguneda võiks? Kindlasti mingi hetk peaksid võimule tulema sellised inimesed, kes proovivad teisi eesmärke saavutada.

See eeldab seda, et süsteemi saab korrigeerida, mis on ainult oletus. Palju tõenäolisem tulemus on süsteemi kokkukukkumine, kuna see on liiga korrumpeerinud. Inimesed Washingtonis teenivad ainult huvigruppe, mis hoiavad neid võimul. Aseministrite, finantsregulaatorite, senaatorite, presidentide ja teiste poliitikute karjäärid sõltuvad Wall Streetist, sõjaväekompleksist, agrotööstuskompleksist ja muudest huvigruppidest, kes tagavad neile kopsaka pensioni, kui ametis olles kaitsevad neid seaduste eest. See ongi põhjus, miks panku ei saa vastutusele võtta finantskriiside tekitamise eest. Keskkonnaametid on nii nõrgad, et ei suuda kaitsta loodust, rääkimata GMO-toodete sildistamisest. Terve valitsus on üdini korrumpeerunud, saadikud muretsevad ainult enda karjääri pärast. Ei ole võimalik, et võimule tuleb kolmas reforme läbiviiv erakond, sest tavaliselt ei pääse kolmas isegi ligilähedale kahele domineerivale. Arvan, et muutus tuleb dollari krahhi tõttu, siis langeb ka USA võim. See on hääbunud põhiseadusega mädaneva struktuuri tüüpiline saatus.

kirke 3

 

Selline kokkuvarisemine võtab tavaliselt kaua aega. Elame küll tehnoloogiajastul, kuid sellised asjad ei juhtu ju üleöö.

Aga võivad juhtuda! Ma ei usu, et nad jõuavad numbritega nii kiiresti manipuleerida ja varjata asjaolu, et majanduse teine kvartal on negatiivne. Näeme juba triljoneid dollareid, mis võetakse aktsiaturult ja suunatakse võlakirjadesse. Sellepärast intressimäär ei tõusegi, vaatamata rahapoliitika kvantitatiivsele lõdvendamisele. Juba 50 miljonit ameeriklast on sõltuvad toidutalongidest, kodutuid tuleb aina juurde ning on palju majade sulgemisi, mida pole veel läbi viidud, kuna pangad ei taha neid tehinguid oma raamatupidamisse. See on kriis ning valitsus on valmis protestijatega vägivalla abiga arveid klaarima. Washingtoni jaoks võivad asjad varsti väga halva pöörde võtta. Näiteks kui Saksamaa astub Euroopa Liidust ja NATO-st välja, sest on väsinud sõdimast USA tekitatud konfliktides, kust nemad mingit kasu ei saa. See tähendaks lõppu mõlemale liidule ning Ameerika Ühendriikidel poleks enam millegi taha varjuda ning oma tegevusele õigustust leida.

 

Kui kollaps aset leiaks, kas siis muutuks ka võimustruktuur? Teame, et samad inimesed nende korporatsioonide taga võivad lihtsalt minna Venemaale või Hiinasse, kuna pole seotud ühegi kindla riigiga.

Ma ei usu, sest need riigid on nii erinevad. Ameerika Ühendriigid pole kunagi olnud politseiriik, see on 21. sajandi konstruktsioon, mis viidi ellu peale 11. septembri rünnakuid. Teised mainitud riigid on mõlemad läbi elanud türanniad ning jõudnud arusaamisele, et rahvaga tuleb koostööd teha. Arvan, et kui dollar variseb, siis USA jääb isolatsiooni oma tuumarelvadega ja muutub väga ohtlikuks. Ülejäänud maailm moodustaks ühisrinde tema vastu ning sellega kaotaks enamuse oma nukuriikidest.

 

Kas näiteks Venemaa muutuks siis ohutuks kohaks, kuhu minna?

Usun, et turvalisus suureneb oluliselt, kuna USA on ainuüksi 21. sajandil hävitanud seitse riiki: Liibüa, Iraak, Somaalia, Süüria, Pakistan ning Jeemen on juba aastaid olnud droonide ja rakettide tule all. Nad destabiliseerivad riigid. Sihiks on seatud Iraan, nüüd Venemaa ja Ukraina. Räägitakse Aserbaidžaani ja Gruusia liitumisest NATO-ga, mis mõlemad on juba Ameerika käpiknukud. USA-d peetakse suureks ohuks maailmas, krahh kõrvaldaks selle ohu. Jälestan USA poliitikat, mis tahab olla maailmavalitseja. See pole tulemuslik, sest ebaõnnestumise korral oled vaenlastest ümber piiratud.

 

Kuula kogu intervjuud: Red Ice Radio

Paul Craig Robertsi kodulehekülg

Fotod: redicecreations.com, deepresource.wordpress.com, nationofchange.org

 

Toimetas Kirke Hellamaa

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.