Islandi parlament tappis rahvaalgatuse

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

8. aprill 2013 kell 18:45



2008. aasta lõpus olid tuhanded islandlased tänavatel, et avaldada meelt suurte pankade kokkukukkumise pärast. Aktiviseernud kodanikud asusid kokku kirjutama ka uut põhiseadust, mis valmis sügisel ja sai referendumil väga suure (67%) toetuse. Kõik sujus väga hästi, kuni ettepanek lõpuks parlamenti jõudis. Parlament rikkus kõiki häid tavasid ega pannud ettepanekut isegi mitte hääletusele, nii et põhiseadusreformi võib pidada läbikukkunuks.

 

Põhiseaduse eelnõu valmimisprotsess oli aga väga uudne ning võimaldab tõmmata paralleele ka hetkel Eestis toimuvaga. Kõik sai alguse sellest, et suure kriisi ajal tundis rahvas, et neid ei võeta piisavalt kuulda. Pärast aktiivset arutelu toimusid 2010. aastal omamoodi valimised, kus üle 500 inimese põhiseaduse koostajateks kandideeris. Ülemkohus tunnistas selle ettevõtmise tehniliste vigade pärast ebaseaduslikuks, kuid lõpuks valiti 25 inimest, kes moodustasid komitee, mille eesmärgiks oli muudatusettepanekute koostamine. Komitee kaasas oma tegevusse ka erinevate elualade spetsialiste ja uue seaduseteksti koostamine oli internetis pidevalt avalikkuse silma all, kusjuures täiendusi ja parandusi võisid kõik inimesed jooksvalt pakkuda.

Lisaks väga aktiivsele ideedevahetusele veebikeskkonnas toimusid ka mõttetalgud, kust võtsid üle 1000 inimese, kes moodustasid esindusliku valimi (sama põhimõte oli ka meie rahvakogul). Seaduseloomest võttis kokku osa üle 3000 inimese, mis on umbes 1% Islandi elanikest.

Selle põhjaliku ja rahvast kaasava protsessi lõpptulemusena valmis tõeliselt uuenduslik dokument, mis algas sõnadega: “Meie, Islandi rahvas, tahame luua õiglase ühiskonna, kus igaühel on võrdne koht sama laua ümber”.

Kuid valitsevatele poliitikutele ning mitmele teisele huvigrupile on rahva poolt toimunud ohjade haaramine vastukarva, ning seepärast väärt algatus parlamendis sumbuski. Kuid sellest polnud veel küll – rahvasaadikud võtsid vastu hoopis seaduse, mis teeb edasised seadusemuudatused raskemaks.

Poliitikute selline käitumine annab ilmselt suure tõuke piraadipartei (Piratar) populaarsuse tõusule. Partei juht loodab, et Islandist saab nüüd esimene riik, kus piraadipartei on rahvuslikus parlamendis esindatud.

 

 

Allikad: Intellihub, Huffington Post, Eesti Ekspress

Pilt: flagmeanings.blogspot.com

 

Toimetas Maarja Aljas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt