Meie igapäevane elu koosneb suuresti firmadest, kes meile oma teenuseid pakuvad. Keegi on ehitanud katuse meie pea kohal, keegi teine korjanud kohvioad ja kolmas õmmelnud seljas olevad rõivad. Iga ettevõtte taga on valikud ja põhimõtted, mida nad järgivad. Mõni neist tahab pakkuda hea kvaliteediga tooteid, luua töökohti või… teenida kasumit, ükskõik mis hinnaga. Ärimaailmas liikuv raha võib muuta kunagi heade kavatsustega alustanud firmad julmadeks ärihaideks. Ka Eesti kaubanduses on esindatud lugematud ettevõtted, kes teenivad oma kasumi teiste inimese heaolu, tervise ja elukvaliteedi arvelt. Selles osas on üks maailma kirutumaid ettevõtteid Nestlé, kes suurkorporatsioonina on vallutanud meie poeletid ja kapiriiulid, vahendab Gorilla blogi.

Nestlé on Šveitsi päritolu firma, mis alustas oma tööd juba 1867. aastal. Firma alustas oma tööd vägagi ülla tooteliiniga. Asutaja Henri Nestlé lõi ühe esimestest kaubanduslikest piimasegudest imikutele, mida imetamisraskustega naised said oma beebidele anda. Mõne aastaga levis toode üle Euroopa ning firma jätkas uute toodete loomisega. Peagi tulid brändi nime all turule kondenspiim, seejärel šokolaad ja sõja ajal ka tavaline piim ning muud piimatooted. Firma oli juba 20. sajandi alguseks levinud üle Euroopa, Aasia ja USA. Tänase seisuga on Nestlé maailma kõige suurem toidufirma, omades enam kui 8500 brändi enam kui 80 riigis. Lisaks omab Nestlé ka ligi 30% hiiglaslikust kosmeetikakorporatsioonist L’Oréal.

Nestle väidab, et seisab tervislike eluviiside, kogukondade elatustaseme ja keskkonnasäästliku tootmise eest. Kahjuks on ajalugu näidanud, et korporatsiooni kavatsused on tihtipeale teistsugused olnud. Viimaste aastakümnete jooksul on Nestlé oma tegevusega haaranud korduvalt meedia globaalselt tähelepanu ja olnud seotud kümnete tõsiste skandaalidega.

Joogivee monopoliseerimine

Joogivee puudumine ja suur veepõud puudutab maailmas miljardeid inimesi.Puhta vee puudumine võtab igapäevaselt 5000 lapse elu. Nestlé seevastu on globaalselt joogivee kriisist juba pikalt kasu lõiganud. Vaid loetud aastad tagasi teatas firma seoses California suure põuaga, et joogivesi ei peagi olema inimestele tasuta kättesaadav. Firma tegevjuht tegi selgeks, et nende nägemuse järgi peaksid suurfirmad omama kõiki maailma veevarusid ning müüma vett vaid neile, kellel selle jaoks raha on. Nimelt omab korporatsioon ligikaudu 50 erinevat pudeliveebrändi üle terve maailma.

Brändide teenindamiseks on firma ostnud kokku väärtuslikke maalappe kõikjal, kaasa arvatud veepuuduse all kannatavates regioonides, ning sisuliselt territooriumid tühjaks pumbanud. Näiteks Californias pakendas firma ebaseaduslikult osariigi veevarusid ja müüs selle raha eest kohalikele tagasi; Brasiilias pumpas välja nii suurel määral mineraalvett, et see ökosüsteemi loomulikku kulgu häiris; Pakistani tehases on nii palju põhjavett kasutatud, et ümberkaudsed külades vett enam pole.

Need on vaid mõned näited firmast, mis on otsustanud joogivee enda omandiks muuta (kusjuures tihti veel ebaseaduslikult!) ja selle eest janu kannatavate inimeste käest raha küsida. Intensiivne põhjavee kasutus vähendab igas regioonis kohalike elanike ligipääsu puhtale joogiveele, jättes neile valiku: kas juua reostunud pinnavett või maksta pudelivee eest. Miljonid inimesed on sunnitud finantsolukorra tõttu reostunud vett jooma, mis kannab tihti kahjuks ka eluohtlikke haigusi. Samal ajal teenib Nestlé ligi 10% oma iga-aastasest kasumist tuleb pudelivee pealt. Täpsemat infot võib leida dokumentaalfilmist Bottled Life.

Piimasegu kampaania

Veeskandaalid pole aga ainsad, mis Nestlé tegevusele tähelepanu on tõmmanud. 1970ndate lõpul jõudis päevavalgusele korporatsiooni piimasegu müügikampaania, mis oli suunatud arenguriikides äsjasünnitanud naistele. Värsketele emadele pakuti tasuta piimasegu ning arstid kinnitasid vaesuses elavatele naistele Nestlé tellimusel, et tegu on tervislikuma alternatiiviga rinnapiimale. Mõned nädalad said naised piimasegu beebidele anda tasuta, kuni nende enda keha rinnapiima enam ei tootnud. Ent haiglad andsid piimasegusid tasuta vaid kuni beebi kuu aja vanuseks saamiseni, mistõttu pidid vaesuses elavad naised peagi leidma uue lahenduse oma laste toitmiseks.

Kahjuks paljud naised seda siiski ei suutnud ja nende lapsed surid alatoitumise tõttu. Nestlé piimasegu sai külge hüüdnime „Baby killer“ ehk lapsetapja. Kampaaniast tõusis globaalne skandaal, Maailma Terviseorganisatsioon korraldas Nestlé’le senati juures ülekuulamised ning karmistas seejärel turundusseaduseid. Nestlé poolt oli tegu teadilku strateegiaga mõjutada ühiskonna kõige nõrgemaid liikmeid ning tekitada eluohtlik sundolukord sinna, kus seda loomulikul moel ei oleks tekkinud.

Lapstööjõud ja orjatöö

Mitmetes riikides on Nestlé olnud seotud lapstööjõu ja orjatöö kasutamisega. Näiteks Purina kassitoidus kasutab firma toorainena kala, mis on püütud Tais immigrantidest tööjõu poolt, keda sunniviisiliselt tööl hoitakse. Kohalikud firmad aitavad põgenikel Taisse tulla ja pakuvad neile tasuvat tööd, reaalsuses aga võetakse nad sisuliselt orjadeks, kes teevad pikki tööpäevi ilma töötasuta. Põhjenduseks tuuakse, et töötajate Taisse toomine oli niivõrd kulukas, et töötajad peavad sunnitööga selle võla tagasi maksma. Reaalsuses on selline tööjõu kasutamine ja sunnitööl pidamine igati ebaseaduslik ja inimõigustega vastuolus.

Kritiseeritud on ka Nestlé’i šokolaaditööstust, mis on ostnud kakaoube Elevandiluuranniku ja Ghana firmadelt, kes tootmises lapsorjasid kasutavad. Nestlé ei ole kriitikat kuigi tõsiselt võtnud — orjade ja lapstööjõu kasutamine hoiab kokku tootmiskulusid, mis omakorda lubab šokolaadi hinda all hoida ning olla kaubanduses konkurentsivõimeline. Nestlé’i šokolaadide alla kuuluvad ka paljud eestlaste armastatud maiused, näiteks Aero, After Eight, KitKat, Lion ja Mars šokolaadid, Häagen-Dazs jäätised, Cini Minis hommikuhelbed, Nescafé kohvid ja Nesquick kakaod ja paljud muud tooted.

Kuna Eesti kaupluste poeletid on täis head ja paremat erinevate brändide poolt, siis pole mingit põhjust, miks peaksime oma ostudega toetama nii julma korporatsiooni nagu Nestlé. Firma kaupu tarbides edastaksime justkui ise sõnumit, et inimeste kuritarvitamine, orjastamine ja nende tervise ning heaoluga manipuleerimine on aktsepteeritav. Meie seda vastuvõetavaks ei pea ning toetame hea meelega alternatiivseid ettevõtteid.