Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Muutused ühiskonnas: kapitalism on suremas, mis saab edasi?

21. detsember 2015 kell 15:39



capitalism-crashKas sina järgid oma unistusi ja elad oma elu nii, nagu soovid? Kas kapitalism annab meile kõigile võimaluse selleni jõuda? Või on hoopis aeg küps uue sotsiaalse infrastruktuuri jaoks, mis ootab, et piisav hulk inimesi üles ärkaks? Nii küsib portaali Waking Times kaasautor Alex Pietrowski. Sõnum, et kapitalism ei toimi, kõlab aina valjemini ja selgemalt. Sarnaselt sellega, kuidas feodaalsüsteem enam kui 500 aastat tagasi läbi sai, on aeg ka kapitalism asendada uut tüüpi sotsiaalse infrastruktuuriga ning uue mõttelaadiga inimestega.

 

Monopolidele, industriaalhiidudele, pankadele ja valitsustele keskendunud süsteem on erastamise ja kasumlikkusele suunatud käitumise kaudu toonud kaasa ressursside nappuse ning ebavõrdse jaotumise. Selles olukorras puudub igasugune realistlik visioon tõelisest vabadusest ja küllusest.

Kapitalistlikus maailmas oleme jõudnud olukorda, kus igal aastal sureb 18 miljonit inimest vaesusest tingitud põhjuste tõttu. Globaalne põllumajandustööstus suudaks ära toita 1,18 globaalset populatsiooni, kuid ometi kannatab 868 miljonit inimest nälja käes. USA-s on iga kodutu kohta viis tühjalt seisvat kodu ning 77,5% majapidamistest on võlgades. Kunagi õitsvas suurlinnas Detroidis on kõigest viimase aasta jooksul piiratud ligipääs inimeste põhivajaduste hulka kuuluvale ressursile – puhtale veele. Detroidis on veehinnad pidevalt tõusnud, samas kui väga suur osa linna rahvastikust elab allpool vaesusepiiri. Võimetuse tõttu veearveid maksta on 21. sajandil olukord, kui suurlinnas elavad inimesed peavad koguma vihmavett majapidamise jaoks ja pesema pesu kord paari kuu jooksul, kui suudavad pesumaja jaoks raha kokku hoida.

Mida enam kapitalistliku süsteemi puudujääke avalikkuse ette tuleb, seda enam inimesi mõistavad selle süsteemi läbikukkumist. Kapitalism ei suuda tagada kõigi inimeste baasvajaduste katmist ning on viinud paljud inimesed ja isegi riigid pankrotini, tagades nende orjastatuse tööturu või kreeditoride poolt.

 

Infotehnoloogia areng on loonud tingimused uueks ühiskonnaks

2015. aasta juulikuus, kui Kreekas toimuvad arengud andsid lootust muutuste tuultele Euroopas, kirjutas Paul Mason Guardianis, et me võime ennustada, et postkapitalism ei ole lihtsalt kompleksse turuühiskonna modifitseeritud vorm. Kuid me oleme alles tegemas esimesi samme, mõistmaks, milline see visioon olla võiks. Mason usub, et uut tüüpi mõttelaad ja ühiskond on juba sündimas, kuid seda on võimalik täna leida ainult siis, kui sa seda hoolega otsid. Rohujuuretasandil tõstavad kõikjal pead erinevad toidukooperatiivid, alternatiivsed kaupa ja teenuseid vahendavad võrgustikud ning sajad erinevad initsiatiivid alates tühjalt seisvate majade ülevõtmistest ja autojagamisest kuni kogukondlike tasuta lasteaedadeni.

Mason toob välja mitu põhjust, kuidas infotehnoloogia areng on toonud kaasa vajalikud muutused postkapitalistliku ühiskonna tekkeks. Vähenenud on vajadus manuaalse töö järele, kuid samas on automatiseerumine pidurdatud, kuna meie praegune sotsiaalne infrastruktuur ei suuda selle tagajärgedega toime tulla. Informatsiooniküllus on muutnud seda, kuidas kujunevad välja toodete ja teenuste hinnad. Kapitalistliku süsteemi kaitsemehhanismina on loodud hiidkorporatsioonid, kuid need ei saa kaua kesta – luues ärimudeli, mis põhineb ressursside ja info erastamisel ja salastamisel, lähevad nad vastuollu inimsuse peamise vajadusega – kasutada ideesid vabalt. Lisaks näeme viimastel aastatel vabatahtlike ja turule mitte alluvate ettevõtluse vormide esilekerkimist: ajapangad, paralleelsed rahasüsteemid ja suhtlusvõrgustikud, mis on loodud oma mittevajaliku kraami tasuta äraandmiseks. Maailma suurim entsüklopeedia – Wikipedia – on kokku pandud vabatahtlike panuste najal, mis teeb mõttetuks entsüklopeediate tootmise ja põhjustab reklaamitööstusele hinnanguliselt 3 miljardit dollarit kahju.

 

Uued tuuled ka riiklikul tasandil

Liikumine postkapitalismi ei toimu kiiresti ega massiliselt. See nihe on juba toimumas ning võtab hoogu väikeste saarekestena siin ja seal, kui uut moodi mõtlevad inimesed hakkavad tervet oma kogukonda ja sellega ühiskonda transformeerima. Rohujuuretasandil on selliseid väikesi muutusi näha juba viimase dekaadi vältel ning uued algatused tekivad nagu seened pärast vihma. Kuid juba on näha muutuste tuuli ka valitsuste tasandil. Tasub hoida silma peal näiteks Soome põhisissetuleku uuringutel ning Kanada värske peaministri Justin Trudeau tegemistel.

Pietrowski toob positiivse näitena postkapitalistliku ühiskonna kohta välja Taani. See on riik, mis figureerib pidevalt maailma õnnelikemate riikide esikolmikus. Võib-olla on taanlased suutnud juba välja mõelda, kuidas ühiskond edukalt toimida saab, tagades inimeste vahelise võrdsuse? Hiljuti võtsid kaks USA presidendikandidaati, Hillary Clinton ja Bernie Sanders debati käigus teemaks selle, kas kapitalistlikul USA-l on midagi Taani “demokraatlikust sotsialismist“ õppida. Taani peaminister Lars Lokke Rasmussen esitas selle peale vastulause, kinnitades, et Taani ei ole sotsialistlik plaanimajandusega riik. Seal on kombinatsioon sotsiaalsüsteemist, mis tagab turvalisuse ja põhivajaduste katmise igale riigi elanikule, kuid samas on see edukas turumajanduslik ühiskond, mis annab inimestele vabaduse elada oma elu just nii, nagu nad seda soovivad.

We Are Anonymous on välja toonud kümme peamist joont, mille poolest Taani  erineb USA kapitalistlikust ühiskonnast.

  • Taanlaste sissetulek on inimese kohta 6000 dollarit kõrgem kui USA-s.
  • OECD riikide vaesuse edetabelis on Taani altpoolt teine.
  • Taanis on väga madal töötus ning head töötusgarantiid – kui sa oled viimase kolme aasta jooksul töötanud vähemalt 52 nädalat, siis makstakse töötu abirahana 90% sinu viimasest palgast kahe aasta vältel.
  • Töötajate keskmine töönädal on 33 tundi pikk ning neil on viis nädalat palgalist puhkust aastas.
  • Tervishoiukulutused on kõrgemad kui OECD riikide keskmine, kuid enam kui poole võrra madalamad kui USA-s.
  • Ülikoolides puudub õppemaks. Lisaks on võimalik üliõpilastel taotleda elamiskulude katteks stipendiumi, kui nad elavad perest eraldi.
  • 2014. aastal nimetas Forbes Taani parimaks riigiks, kus teha äri ning Maailmapanga edetabelis saavutas Taani äritegemise lihtsuse osas kolmanda koha.
  • Palgaline vanemapuhkus on keskmiselt 52 nädalat peale sündi. Võrdluseks, USA-s puudub nii riigil kui ka tööandjatel igasugune palgalise vanemapuhkuse võimaldamise kohustus.
  • Kuigi Taanis on kõrged maksud, suudavad taanlased siiski ka raha kõrvale panna. Inimeste säästud moodustavad SKP-st 24,1% (USA-s umbes 13%). Võimalik, et selle põhjuseks on üldine madalam tarbimine – Taani majapidamine tarbib 20% võrra vähem kui USA majapidamine.
  • Taani kasutab makse ja sotsiaalset kulutamist, et vähendada sissetuleku vahet rikkamate ja vaesemate ühiskonnaliikmete vahel.

 

Kuidas saad ise ühiskondlikele muutustele kaasa aidata?

Tänapäeval ei ole siiski veel ükski riik saavutanud utoopiat ja kindlasti on ka Taanil veel arenguruumi. Suurte muutuste toimumine saab alguse aga väikestest muutustest. Me ei pea ega tohi oodata, kuni kuskil kõrgemal meie eest muutusi läbi viiakse. Selleks, et muuta süsteemi, peame muutma oma elu. Inimesena sündimine ei pea tähendama eluaegset sunniviisilist pankade teenimist ning rahaline vabadus ei tähenda tingimata seda, et sul on rohkem raha, mida kulutada. See tähendab pigem seda, et saad valida, kelle heaks sa töötad ning kuidas oma raha kulutad.

  • Vabane isiklikest võlgadest
    Eraisikute võlgade tase on jõudnud enneolematult absurdse tasemeni. Ei ole saladus, et Rootsi pangad sisuliselt omavad Eesti rahvast. See on nii reaalne kui ka psühholoogiline vangla, mis piirab meie vabadust, põhjustab stressi ja masendust. Pankadel on mitmeid väga kavalaid viise, kuidas ahvatleda meid võtma uusi laene ja krediitkaarte. Kuid laenu võtmine on lõpuks alati isiklik valik ning seda valikut saab langetamata jätta. Laenudest vabanemine ja uute laenude vältimine on esimene ja kõige olulisem samm, mida saad teha selleks, et lõpetada kapitalistliku orjandussüsteemi toitmine. Võlgadest vabanemine ei ole tingimata kiire ega lihtne protsess ning viisid, kuidas seda teha, pead sa leidma ise – seda ei saa keegi ette öelda ega õpetada. Kuid tahtmise korral on kõik võimalik – kõik algab sellest, kuidas sa leiad selle tahtmise ja motivatsiooni ning koostad ausa ja realistliku plaani.
  • Programmeeri ennast ümber – loobu tarbimiskultuurist
    Viimase sajandi vältel on meid järjekindlalt programmeeritud arvestama tarbimist kui normaalselt kultuurilist nähtust. See omakorda on muutnud viise, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ning isegi seda, kuidas nad ennast kohtlevad. Inimese isiksus kaob ära korporatiivse turunduse, propaganda, sooduspakkumiste, sponsorite ja muude trikkide keskel. Mängides ego tõstmisele, tuuakse kaasa eraldumine reaalsusest. Meid suunatakse pidevalt omavahel konkureerima, üksteist kritiseerima ja teistest parem olema. Selle „kes pissib kaugemale“ võistluse käigus pakutakse meile hämmastavat valikut erinevaid kaupu, elustiilitooteid ja teenuseid. Ostueelistustest saab oluline faktor, mis määrab kogu meie isikliku identiteedi. Kogu seda masinavärki hoiavad käigus meie isiklik ebakindlus ja hirmud – raha ja asju pakutakse lahendusena kõigile muredele. Kas surres võidab see, kellel on kõige enam asju? Õnn ja turvalisus algavad sinu enda seest. Selle mõistmine on loomulik osa isiklikust arengust ning tarbimiskultuurist lahtiütlemisest.
  • Uuri alternatiive
    Iga valik, millega sa ei toeta kehtivat süsteemi, on järjekordne mõlk “rahajumalate“ soomusrüüs. Võimalusi on palju: eelista sularahamakseid, osta kasutatud auto uue asemel, viska minema oma krediitkaardid, taaskasuta-uuskasuta, vaheta teenuseid ja tooteid, liitu ajapangaga ning uuri, mida kujutab endast Bitcoin. Kõik on võimalik – kui me suuname oma aja ja energia kapitalismi toetamiselt paremate tavade väljatöötamisele, siis astume sammu lähemale postkapitalistlikule ühiskonnale. Inimesed on õnnistatud piiramatu loovuse ja geniaalsusega ning lastes kehtivast süsteemist väikeste sammudega lahti, nõrgendame selle mõju meie oma reaalsuse loomisel.

 

Loe lisaks Paul Masoni põhjalikku analüüsi kapitalismiajastu lõppemise kohta The Guardianist.

 

Allikad: Waking Times, AnonHQ, WT 2, US Uncut

Foto: ukprogressive.co.uk

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.