X

10 eurot =

Põhja-Euroopas on mesilaste olukord halvem kui lõuna pool

23. aprill 2014 kell 13:30



606x341_222786Värske uuring, mis hõlmab andmeid 17 Euroopa Liidu riigi kohta, näitab, et mesilaste olukord Põhja-Euroopas ja Suurbritannias on oluliselt halvem kui Vahemeremaades. Euroopa Komisjoni andmetel on see töö seni kõige põhjalikum uuring mesilasperede surmade kohta.

 

Uuring, mis kandis nime Epilobee, lähtub eeldusest, et mesilasperede loomulik suremus on 10% – selle piiri sisse jäi olukord Kreekas, Itaalias, Hispaanias, Ungaris, Leedus ja Slovakkias. Kõige suurem oli mesilasperede talvine suremus 2012/13. aasta talvel Belgias (33,6%) ja Inglismaal (29%). Lisaks oli mesilasperede suremus üle 20% Taanis, Eestis, Soomes ja Rootsis. Kuid 2013. aasta kevadel ja suvel hukkus kõige enam mesilasi Prantsusmaal (13,6%). Uuringus vaadeldi vaid kodumesilaste olukorda ning ei arvestatud metsmesilaste ja teiste tolmeldavate putukate olukorda ega pestitsiidide mõju.

Suremuse näitajad arvutati riikide esitatud andmete põhjal ja kõigis osalenud 17 riigis kasutati informatsiooni kogumisel sama metoodikat. Uuring hõlmas andmeid ligi 32 000 mesilaspere kohta.

Kuigi asjakohases uuringus seda ei kajastatud, valmistab suurt muret ka suremus metsmesilaste hulgas, kes on samuti väga olulised tolmeldajad. Loodetakse, et eelmisel aastal neonikotinoidpestitsiididele kehtestatud keeld aitab mesilaste ja metsmesilaste suremust vähendada.

Taimekaitsevahendite mõju osas tolmeldavatele putukatele käib teadlaste hulgas tõsine debatt ning paljud eksperdid leiavad, et selle tõestamiseks oleks vaja lisauuringuid. Kuid võttes arvesse asjaolu, et inimeste toiduvarud sõltuvad otseselt tolmeldavate putukate olemasolust, hakkab aeg katsetamiseks ja lisauuringute tegemiseks otsa saama. Mesilased kaovad ja surevad hirmuäratava kiirusega ja on elulise tähtsusega, et sellele reageeritaks vastavalt, kehtestades vajadusel lisapiiranguid ka teiste põllumajanduskemikaalide kasutamisele.

 

Biokütuste soosimine ähvardab toidutaimi

Selle aasta veebruaris avaldatud uuringu kohaselt napib enam kui pooltes Euroopa riikides mesilasi, et toidutaimi tolmeldada. Teadlased on toonud ühe põhjusena välja selle, et järsult suurenenud nõudlus biokütuste järele on suurendanud oluliselt tolmeldamist vajavate taimede hulka ning samas halvendanud mesilaste olukorda, kuna monokultuuridel (raps, päevalilled ja soja) toitumine nõrgendab nende vastupanuvõimet haigustele, parasiitidele ja keskkonnamürkidele.

Biokütuste tootmiseks vajalike taimede kasvatamine on järsult suurenenud. Näiteks Kreekas kasvatati rapsi aastal 2005 kõigest paarilsajal hektaril, kuid sellest ajast alates on kasvuala oluliselt laienenud, kuna rapsi kasvatamisel on võimalik taotleda biokütuste toetust. Kõige tõsisem on olukord Inglismaal, kus on hinnanguliselt jäänud alles kõigest veerand vajalikest mesilastest. Loodetakse, et metsmesilased ja teised tolmeldajad aitavad puudujääki katta, kuid nende olukorda ei ole tegelikult uuritud. Arvata võib, et see ei ole oluliselt parem. Sisuliselt on Euroopas tekkimas olukord, et vahetame toidu biokütuste vastu. EL direktiivi kohaselt peaks aastaks 2020 olema 10% kütusest biokütus, kuid sealjuures ei ole piisavalt pööratud tähelepanu sellele, mida see keskkonnale ja putukatele kaasa toob.

 

Loe lisaks ka, kuidas kommenteerib mesilaste olukorda Eestis Maaülikooli vanemteadur Marika Mänd.

 

Allikad: BBC 1, EC Europa.eu, BBC 2, Plos One

Foto: euronews.com

 

Toimetas Katrin Suik