Poliitikuid ei tasu majanduse osas kuulata

15. juuni 2013 kell 14:00



economic-collapseAastal 2007 kuulutasid president Bush, föderaalreservi esimees Ben Bernanke ning iga vähegi prominentsem tegelene finantsmaailmas, et meid ootab ees uskumatu külluseaeg. Veel 2008. aasta jaanuaris kuulutas Bernanke julgelt, et “Födearaalreserv ei näe hetkel ette majanduslangust“. Neid, kes vastupidist arvasid, peeti “süngeteks kaosekuulutajateks“. Me kõik teame, mis pärast seda finantsmaailmas toimus.

 

Ning ajalugu näib ennast kordavat – Barack Obama, Ben Bernanke ning kogu finantsmaailm lubavad USA majanduse taastumist, pööramata tähelepanu asjaolule, et Euroopa majandus laguneb laiali nagu odav ülikond. Ometi on USA riigivõlg suurem kui kunagi varem ning ka muud asjaolud, mis viisid kriisini eelmisel korral, on ainult süvenenud. Kahjuks ei näe paljud ameeriklased uue kriisi tulekut, sest on harjunud pimesi uskuma n-ö eksperte.

Järgneb kümme näidet selle kohta, kui suures teadmatuses liidrid vahel majanduse osas on:

  • St Louisi föderaalpanga koduleheküljel on graafik, mis ennustab uue majanduskriisi tõenäosust. Selle kohaselt on hetkel uue majanduslanguse tõenäosus 0,64%.
  • Föderaalreservi juht Ben Bernanke väljendab järjekindlalt usku, et USA majandus hakkab taas kasvama. Ta on kõnes kongressile öelnud järgmist: “Eelmisel kvartalil toimunud SKP kasvu peatumine ei peegelda kriisist taastumise pidurdumist“. Ta süüdistab selles ilmastikuolusid ja muud, kuid rahustab kohe, et USA majapidamiste tarbimine on jätkuvalt tõusuteel ning tööjõuturg on paranemas. Föderaalreservi enda statistika näitab tegelikult vastupidist. Teades tema ennustamisoskust juba eelmise kriisi eelsest ajast, siis ei tasu tema arvamusele tuginedes investeerida.
  • Kuigi Bernacke läbikukkumiste ajalugu on märkimisväärne, on Warren Buffettil temasse ikka veel usku. Küllap meeldib talle eelkõige Bernanke rahaprintimine. Buffett leiab, et ilma Föderaalreservi abita oleks USA majandus surnud. Ta kommenteeris uudistekanalile CNBC: “Ma arvan, et väga odav raha paneb asjad liikuma, tõstab vara väärtust. Kui varade väärtused on kõrgemad, siis on inimestel kalduvus kulutada“. Kui Buffett arvab, et hullumeelne rahaprintimine on suurepärane asi, siis oleks talle kindlasti meeldinud elada Weimari vabariigis.
  • Barack Obama väidab järjekindlalt, et USA-l ei ole võlakriisi, kuid nendib samal ajal, et eelarve tasakaalustamine ei ole ettenähtavas tulevikus võimalik. Riigivõlg on kasvanud üle 100% võrreldes SKT-ga (sisemajanduse kogutoodang) kuid Obama leiab, et: “võla osas ei ole meil hetkel kriis“. Kurb tõsiasi on see, et antud süsteemi sees ei saa USA mitte kunagi enam enda riigielrvet tasakaalu, kuid enamus poliitikuid ei ole valmis seda fakti tunnistama.
  • Kindlasti oleks abi, kui USA valitsus lõpetaks tohutu raharaiskamise. Kuid praegusel hetkel näib prioriteetide hulgas olevat isegi surnutele mobiiltelefonide hankimine. New York Post kirjutas märtsis sellest, et valitsusel on programm, mille eesmärgiks on varustada madala sissetulekuga inimesi mobiiltelefonidega, kuid programmi käigus saadeti telefonid ka juba lahkunud inimestele. Arkansase esindaja Tim Griffin leiab, et see on arulage raiskamine, ning soovitab programmi vähemasti kärpida, küsides, kas riigi roll peaks olema inimeste varustamine mobiiltelefonidega.
  • Samal ajal leiab üks prominentsemaid majandusajakirjanikke, Paul Krugman, et valitsuse nii suur riigivõlg on tegelikult hea asi. Ta leiab, et tohutu võlg on lihtsalt madalseisus oleva majanduse tulemus ning sellises olukorras on hea minna eelarvedefitsiiti. Krugmanil näib olevat pettekujutelm, et föderaalvalitsusel ei saa kunagi raha otsa, kuna seda saab alati raha juurde printida ning sellest ei sünni mingit kahju. Ainuke, mis sellest juhtuda võiks oleks see, et dollar nõrgeneks ning see aitaks kaasa ekspordile. See on hirmutav, et ühel juhtival majandusajakirjanikul on nii vähe aimu sellest, kuidas meie süsteem tegelikut toimib.
  • Paljud ameeriklased on mõelnud, et miks föderaalvalitsus ei paista kunagi huvi tundvat suurte Wall Street’i pankade vastu. Kuid USA justiitsminister on tunnistanud, et föderaalvalitsus väldib  suurte pangajuhtide süüdimõistmist, kartes, mida see toob kaasa globaalsele majandusele. “Olen mures, et mõned institutsioonid kasvavad nii suureks, et meil on keeruline nende üle kohut mõista; kui me saame vihjeid, et kriminaalsüüdistus omaks negatiivset mõju riiklikule ja isegi maailmamajandusele,“ on ta öelnud.  Paljud teavad, et suurtele pankadele kehtivad eraldi reeglid, kuid on hirmuäratav kuulda justiitsministrit seda avalikult tunnistamas.
  • Paljud suured Wall Streeti pangad on õnnelikud selle üle, et Dow indeks jätkab tõusu, arvates, et see ennustab USA majandusele suurepärast tulevikku. Näiteks Vincent Reinhart Morgan Stanleyst on ennustanud, et SKP kasvab selle aasta teises pooles 2-4%.
  • Asepresident Joe Biden on viinud majandusliku optimismi naeruväärsuseni. Ta näib arvavat, et enamus ameeriklasi “ei ole enam mures“ majanduskriisi osas ning usub, et keegi ei kahtle Ameerika võimekuses juhtida maailma 21.sajandil nii välispoliitika, suurepärase kaitsevõimekuse ja majanduse osas.
  • Suur osa finatsmaailmast ennustab, et see aasta saab olema mäletamistväärt aasta aktsiaturul. Hiljutises intervjuus ütles majandusprofessor Jeremy Siegel, et Dow indeks tõuseb sel aastal üle 16 000.

 

On tõsi, et analüütikud on erineval arvamusel. Paljud on siiralt hämmastunud, kuidas on USA majandus niivõrd eraldunud tegelikust majanduslikust reaalsusest. Võrreldes 2007. aastaga on töötus kasvanud pea kahekordseks, SKP kasv on kolmandiku võrra väiksem ning riigivõlg on hiiglaslik.

Kellel on õigus ja kellel mitte – aeg näitab. Õnneks näib, et suur osa ameeriklasi on tüdinenud pidevast valede kuulamisest, hiljutine uuring näitab, et kõigest 26% ameeriklastest usaldab valitsust.

 

 

Täistekst ja kõik viited: The Economic Collapse Blog

Foto: crossroadtimes.com

 

Toimetas Katrin Suik