Juuli alguses avalikustati 542-leheküljeline raport, mis paljastas, et Ameerika Psühholoogide Liit (APA) aitas läbi viia nüüdseks avalikustatud ning hukka mõistetud CIA korraldatud piinamisi. Raportist selgub, et muudeti ka psühholoogidele kehtestatud eetiliste piirangute sõnastust, õigustamaks nende osalemist piinamisprogrammi kujundamisel ning rakendamisel. Vastutasuks pakkus USA sõjavägi APA juhtidele tulusaid lepinguid ja aktsiaid. Raporti tõttu on taas päevakorral psühholoogide ning CIA ja Pentagoni vahelise koostöö teema, pannes muretsema inimõiguste ja eetikakoodeksi rikkumise pärast.

Mahukas raport leidis, et osa APA tippametnikke (sealhulgas eetikaosakonna juht) muutsid Pentagoni jaoks oma eetikapoliitika sõnastust, võimaldamaks selda kasutada Kaitseministeeriumi (DOD) ülekuulamispoliitikatega vastuollu minemata. Näiteks on psühholoogide liidu üle 130 000 liikmel juba üle aastakümne keelatud abistada kinnipeetavate ülekuulamist, kuid samal ajal lubatakse neil osaleda sõjaväe- ja luureoperatsioonides. Ühtlasi palkas CIA liiduväliseid prominentseid psühholooge, kes pidid lisama piinamisprogrammile usaldusväärsust ning kaitsema seda agentuurisiseste vastuolude eest. Selle  eesmärk oli tagada piinamisprogrammides riikliku julgeoleku nimel inimõigusi ning eetikakoodeksit rikkunud psühholoogidele kaitse võimalike seaduslike tagajärgede eest.

Psühholoogide osa sõjaväe uuringutes

USA-s on psühholoogide ja valitsuse koostöö pikaajaliste traditsioonidega. See algas 1917. aastal, kui psühholoogiat alles hakati teaduses aktsepteerima ning APA otsustas tunnustuse saamiseks aidata USA sõjaväge. Algselt hindasid psühholoogid, millised värvatud sobisid sõduriteks, pannes aluse esimesele ametlikule uurimusele inimintelligentsi varieerumise kohta.

Seejärel uurisid nad koju naasnud sõdurite puhul sõja mõju inimpsüühikale. Järgnevatel aastakümnetel rahastas DOD uurimusi sõja psühholoogiliste tagajärgede kohta sõjas osalenutel ning aitas APA-l saada õiguse kirjutada patsientidele retseptiravimeid. Külma sõja ajal omandas APA ja DOD vaheline koostöö süngema värvingu, tipnedes kurikuulsa mõttekontrolli programmi MK Ultraga. Selles programmis aitasid psühholoogid arendada ja katsetada ülekuulamistehnikaid piinamise ja vaimse seisundi muutmise (näiteks LSD abil) teel. MK Ultra tõelist sisu ja ulatust ei teata tänini, sest CIA direktor Richard Helms käskis kõik sellega seotud dokumendid hävitada 1973. aastal: kaks aastat enne programmi avalikustamist.

Uue raporti kohaselt jätkus APA ja DOD koostöö ka edaspidi, tugevnedes pärast 2001. aastal toimunud 9/11 terrorirünnakuid. Dokumendis kirjutatakse, et alates 2005. aastast töötasid APA ametnikud koos DOD-ga, hoidmaks liidu eetikat puudutavaid juhiseid piisavalt hägustena, et neid saaks kasutada “võimendatud ülekuulamise“ ehk piinamise programmis osalenud psühholoogide kaitsmiseks. Sealjuures olid APA juhiseid koostanud üheksast psühholoogist kuuel tööalased sidemed DOD või CIA-ga. Üks endine APA president on väljendanud arvamust, mille kohaselt sunniviisiline unekaotus ei lähe piinamisena arvesse ning saanud hiljem aktsiaid konsulteerimisfirmas, mis teostas järelevalvet sellele piinamisprogrammile.

Ka liidu eetikaosakonna juht Stephen Behnke sai oma seisukoha eest tasu: vastutasuks liidu avalduste eest piinamise kohta sai ta Pentagonilt lepingu, treenimaks tulevasi ülekuulajaid ilma liidu nõukogu teadmiseta. Behnke on nüüdseks oma ametikohalt kas lahkunud või vallandatud.

Paindlik eetikakoodeks

Kui USA piinamisprogramm koos eelmisel aastal avalikustatud raportiga päevavalgele hakkas tulema, asuti selle tõsidust kohe vähendama. APA väitel oli tegu eetilise lähenemisega ning lõpuks nimetati piinamisi koguni uurimuseks, kuigi need rikkusid kõiki inimkatsealuste puhul kehtivaid nõusolekunõudeid ja ametlikult oli nende eesmärk uurida inimkannatuse taluvuspiire ning seda, kui hästi teatud tehnikad suudaksid vangidelt kasulikku infot kätte saada. Nüüdseks on leitud, et USA piinamisprogrammiga ei saadud mitte mingit kasulikku informatsiooni, mis oleks ära hoidnud või takistanud ühtegi terrorirünnakut või -plaani.

Kui liidusiseselt väljendati kahtlusi eetikakoodeksi rikkumise üle, hakkas APA väitma, et riigisisese julgeoleku nimel peaks olema eetika “paindlik“. Seda seisukohta hoidis ka pikaajaline APA juhtkonnaliige ning endine CIA peatöövõtja Melvin Gravitz, kes kirjutas lekitatud e-kirjas, et kuigi APA eetikakoodeks keskendub peamiselt kodanike (kliendi või patsiendi) muredele, tunnustab see ka psühholoogi kohustust riigi ees. Ta lisas, et piinamisprogrammi raames on eetikakoodeks oma olemuselt pelgalt juhiste kogum, mida tuleks paindlikult rakendada sõltuvalt asjaoludest. See kiri oli vastuseks CIA meditsiiniteenuste juhi kaebusele, kus ta tundis muret olukorra sobimatuse ja ebamoraalsuse üle.

Nüüdseks on APA piinamisprogrammi skandaaliga püütud mõningaid asjaosalisi vastutusele võtta ning vähemalt neli vanemametnikku on kas vallandatud või ise lahkunud. Raportit koostanud erikomitee juhi ja endise APA presidendi Nadine Kaslowi sõnul peaks liit võtma vastu poliitika, mis keelab psühholoogidel olla seotud ülekuulamiste ja inimestega, kes on sõjaväelise vahi all Guantanamos ja teistes asupaikades. Paraku on Pentagon teatanud, et nad ei plaani Guantanamo kinnipidamiskeskusest eemaldada psühholooge, kes osalevad muu hulgas vahistatute piinamiseks voolikutega sundtoitmisel. On selge, et sõjaväe tegutsemisel on eetika ja inimõigused paindlik teema, mida saab kohandada vastavalt vajadusele.

Allikad: The Guardian 1, 2, The New York Times, The Intercept, Nature

Foto: yournewswire.com

Toimetas Allar Pajuste