Ajatu: Sõda kui äri – 10 maailma sõjatööstusest suuremat kasu teenivat firmat

22. november 2015 kell 10:59



1420043945_Cartoon_War_Profit_Profit_War_jpeg_(Large)Käesolev artikkel ilmus esimest korda 10.aprillil käesoleval aastal ja praeguste sündmuste valguses oleks hea su uuesti üle lugeda.

Oleme varem kirjutanud sellest, et sõda on äri, millest teenivad kasumit vaid kindlad isikud, ettevõtted ja ühendused. Selles artiklis vaadatakse lähemalt, milliste korporatsioonide hiigelkasumid tulevad relvamüügist ja milliseid summasid kulutatakse igikestvate sõdade pidamiseks.

 

Tänapäeval peetakse sõdu väga erinevatel põhjustel, kuid peaaegu alati “juhib vägesid” raha: Briti ülikoolide hiljutisest ühisuurimusest selgus, et sõjaline sekkumine on lausa 100 korda tõenäolisem naftarikastes riikides. Paraku pole uute maa-alade ja ressursside vallutamine ainus tuluallikas sõjategevusest, suured summad liiguvad ka ülemaailmses relvamüügiäris, mida juhivad USA ja Venemaa. USA teenis 2013. aastal relvade müügist 26,9 miljardit dollarit ning Venemaa 29,7 miljardit.

Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uurimise Instituudi (SIPRI) sõnul on alates 2000. aastate algusest maailma suurimad relvatootjad jäänud enamjaolt samaks, selle nimekirja tipus on ennast kindlustanud suured Põhja-Ameerika ning Euroopa korporatsioonid. Kümne maailmas sõjast suuremat kasumit teeniva ettevõtte nimekirja koostamisel vaadeldi SIPRI 2013. aasta andmeid. Arvesse võeti relvade, lennukite ja sõidukite müüki sõjaväelistele klientidele ning valitsuste sõjavägedele; sõjaväelist nõustamist; ettevõtte kogumüüki ja kasumit; ettevõtte töötajate arvu ning riiklikke kulutusi sõjaväele.

 

Sõjast enim kasusaavate ettevõtete TOP 10

10. koht: Thales Group (Prantsusmaa)
Thales Group teenis 2013. aastal 18,9 miljardit dollarit, sellest 10,4 miljardit dollarit tuli relvade müügist. Ettevõtte puhaskasum oli 800 miljonit dollarit. Firma asub Pariisis ning sellel on hulgimüügipoode 56 riigis. Thales kulutas 2014. aastal lobitööle 520 000 dollarit ning kümnest lobitöötajast üheksa on varem töötanud avalikus sektoris.

9. koht: Finmeccanica S.p.A (Itaalia)
Finmeccanica teenis 2013. aastal 21,3 miljardit dollarit, relvade müük moodustas sellest 10,6 miljardit dollarit. Ettevõte teenis puhaskasumit 100 miljonit dollarit. Firmal on kontoreid üle 100 riigis ning umbes 30% selle aktsiatest omab Itaalia valitsus. Finmeccanica on ka suur USA poliitiliste kampaaniate toetaja, annetades 2014. aasta valimistsüklil 446 850 dollarit (sellest 342 550 dollarit kandidaatidele ja 86 200 dollarit parteidele). Lobitööle on firma kulutanud 2014. aastal 1,75 miljonit dollarit. Firma 34 lobitöötajast 21 on eelnevalt töötanud avalikus sektoris.

8. koht: United Technologies (USA)
United Technologies teenis 2013. aastal 62,6 miljardit dollarit, sellest 11,9 miljardit tuli relvade müügist. Puhaskasumit teenis firma 5,7 miljardit dollarit. Ettevõtte tütarettevõte Pratt & Whitney’s toodab ja müüb lennukimootoreid, mida kasutatakse üle 25% maailma lennukites. Nende sõjaväelisi mootoreid kasutatakse 29 riigi sõjaväe poolt. United Technologiesi Sikorsky tooteid kasutatakse üle 40 riigis. Ettevõte panustab äärmiselt aktiivselt ka USA poliitikasse, olles üks 140 suuremast annetajast alates 1990-ndate valimistsüklist. 2014. aasta valimistsüklil annetasid nad 2,1 miljonit dollarit, millest 1,77 miljonit läks kandidaatidele. Lobitööle kulutas firma 15,74 miljonit dollarit ning nende 70 lobitöötajast 52 on varem töötanud avalikus sektoris. Huvitav on ka tõsiasi, et 24 kongressiliiget omavad United Technologiesi aktsiaid.

7. koht: Airbus Group (Prantsusmaa/Holland)
Airbus Group teenis 2013. aastal 78,7 miljardit dollarit, sellest 15,7 miljardit tuli relvade müügist. Puhaskasumit teenis firma 2 miljardit. Ettevõte toodab ka kommertslennukeid, helikoptereid ning kaitse- ja kosmosetooteid. Hiljuti sai firma lepingu Lõuna-Korea valitsusega, varustamaks neid kergete helikopteritega. USA 2014. aasta valimistsüklisse panustas ettevõte 365 752 dollariga (sellest umbes 259 000 annetati kandidaatidele). Lobitööle kulutati aga 3,29 miljonit dollarit ning 57 lobitöötajast 42 on varem töötanud avalikus sektoris.

6. koht: General Dynamics (USA)
General Dynamics teenis 2013. aastal 31,2 miljardit dollarit, relvade müük moodustas sellest 18,7 miljardit. Puhaskasumit teenis ettevõte 2,4 miljardit. Ettevõte pakub “laia valikut tooteid ja teenuseid lennundusäris, lahingusõidukeid, relvasüsteeme ja laskemoona, kommunikatsiooni- ja informatsioonitehnoloogia süsteeme ja lahendusi ning laevaehitamist”. General Dynamicsit peetakse üheks USA suuremaks militaarfirmaks, mis tegeleb virtuaalselt igat tüüpi lahingumasinatega, mida rakendatakse nüüdisaegses sõjategevuses. Ettevõte tegeleb tõsiselt lobitööga, ennekõike selleks, et suurendada oma võtmekliendi – mereväe – rahastust ning takistada püüdlusi vähendada riigi allvee- ja sõjalaevade arvu. 2014. aasta valimistsüklil annetas firma poliitika mõjutamiseks 1,97 miljonit dollarit ning panustas lobitööle 10,72 miljonit dollarit. General Dynamicsi 133 lobitöötajast 96 on enne töötanud avalikus sektoris.

5. koht: Northrop Grumman (USA)
Northrop Grumman teenis 2013. aastal 24,7 miljardit dollarit, sellest 20,2 miljardit teeniti relvade müügist. Puhaskasumit teenis firma 2 miljardit. Firma põhikliendiks on USA valitsus ning sellel on märkimisväärne ja üha suurenev rahvusvaheline kohalolu. Näiteks avalikustas firma vähemalt neli rahvusvahelist turgu, kuhu plaanitakse oma tegevusega laieneda: Euroopa, Austraalia, Araabia Ühendemiraadid ning Saudi Araabia. 2014. aasta valimistsüklil panustas ettevõte poliitikasse üle 4 miljoni dollari suuruse annetusega. Lobitööle kulutati 10,2 miljonit dollarit (2013. aastal kulutati selleks kaks korda rohkem – 20,6 miljonit) ning 49 lobitöötajast 32 on töötanud avalikus sektoris.

4. koht: Raytheon (USA)
Raytheon teenis 2013. aastal 23,7 miljardit dollarit, relvamüük moodustas sellest 21,9 miljardit. Puhaskasumit teeniti 2 miljardit. Ka Raytheoni suurimaks kliendiks on USA valitsus, kellele müüdi eelmisel aastal ligi 16,1 miljardi dollari eest relvi. Ettevõte on spetsialiseerunud kaitsetehnikale ja riigisisese julgeoleku tehnoloogiale. Raytheon on ka maailma suurim juhitavate rakettide tootja ning selle Tomahawki suundrakette kasutati USA ja Briti sõjaväe poolt näiteks 2011. aastal Liibüas. USA poliitikasse panustas firma 2014. aastal 3,59 miljonit dollarit. Lobitööle kulutati aga 6,25 miljonit dollarit ning nende 67 lobitöötajast 51 on varem töötanud avalikus sektoris.

3. koht: BAE Systems (USA)
BAE Systems teenis 2013. aastal 28,3 miljardit dollarit, sellest 26,8 miljardit tuli relvade müügist. Puhaskasumit teeniti 275 miljonit dollarit. Ettevõtte suurkliendiks on USA valitsus, kuid märkimisväärset äri tehakse ka mujal maailmas, näiteks Saudi Araabias ja Austraalias. Umbes 36% BAE müügitehingutest on seotud soomusautode arendamise ning hooldusega, suurtükiväe, mereväe relvade, raketiheitjate ning laskemoonaga. Poliitikasse panustas ettevõte 2014. aastal 1,36 miljoni dollarit ning lobitööle kulutati 3,92 miljonit dollarit. Ettevõtte 36 lobitöötajast 27 on varem töötanud avalikus sektoris.

2. koht: Boeing (USA)
Boeing teenis 2013. aastal 86,6 miljardit dollarit, sellest 30,7 miljardit saadi relvade müügist. Puhaskasumit teeniti 4,6 miljardit. Boeingut tuntakse ennekõike selle lennukite poolest, mis moodustavad kogu maailma lennukitest umbes 48%. Relvade müük moodustab Boeingu ärist vaid 35%, kuid firma teenib ka satelliitide ja nende osade tootmisest ja NASA-le müümisest. Sõjaväelise otstarbega toodetest on Boeing tuntud oma hävitus-, pommitus- ja transpordilennukite ning Apache’i helikopteri poolest. Boeing on suur lobitöö pooldaja ning ettevõte üritab mõjutada USA Kongressi, võitmaks riiklikke sõjaväelisi lepinguid ning suurendamaks sõjaväelisi kulutusi. Ühtlasi üritab Boeing edendada vabakaubandust Aasias ning mõjutada keskkonnakaitse seadusi ning transpordi regulatsioone. 2014. aasta valimistsüklil annetas Boeing erinevatele poliitilistele ühendustele kokku 3,23 miljonit dollarit. Lobitööle kulutati 16,8 miljonit dollarit ning ettevõtte 115 lobitöötajast 83 on varem töötanud avalikus sektoris. Boeingu aktsiaid omab ka 17 kongressiliiget. Eelmisel aastal teenis Boeingu tegevjuht kokku 23,5 miljonit dollarit.

1. koht: Lockheed Martin (USA)
Lockheed Martin teenis 2013. aastal 45,5 miljardit dollarit, sellest 35,5 miljardit tõi sisse relvade müük, tehes sellest firmast maailma suurima relvadega äritseja. Puhaskasumit teenis firma 3 miljardit. Kuigi ettevõttel on globaalsed huvid, on firma tehingutest 79% seotud USA valitsusega. Lockheed Martini kõige tulusam toode on F-35 hävituslennuk, moodustades üle poole firma lennundusdivisjoni müügiartiklitest. Firma on teatanud ka kompaktse fusioonreaktori kallal töötamisest. 2001. aastal sai Lockheed Martin endale ajaloo suurima sõjaväelise tehingu, kui see nimetati peatöövõtjaks Joint Strike Fighteri programmis. 2014. aasta valimistsüklil panustas ettevõte poliitikasse 4,1 miljoni dollariga ning lobitöösse 14,6 miljonit dollarit. 109 lobitöötajast 69 on töötanud avalikus sektoris. Ettevõtte tegevdirektor teenis mullu 25,16 miljonit dollarit.

 

Allikad: SIPRI, 24/7 Wall St., Global Research

Foto: theplebsite.com

 

Toimetas Allar Pajuste

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.