X

10 eurot =

Suurkorporatsioonid kaebasid Euroopa komisjoni pestitsiidide keelustamise pärast kohtusse

10. mai 2015 kell 11:59



beecareprogram_600Bayer hoolib mesilastest. Vähemalt nii väidavad suurkorporatsiooni esindajad. Kuid ometi on kolm suurimat kemikaale tootvat kompaniid – Bayer, BASF ja Syngenta – kaevanud Euroopa komisjoni kohtusse seoses sellega, et alates 1.detsembrist 2013 rakendus kaheaastane keeld neonikotinoididel põhinevate pestitsiidide kasutamisele Euroopa Liidu riikides. Neonikotinoide on peetakse peamiseks süüdlaseks mesilaste massilises hukkumises üle terve maailma ning need võivad olla ohtlikud ka inimese tervisele. Tänaseks ei ole kohtuasjad veel korporatsioonide kasuks lõppenud ja keskkonnakaitsjad on teinud Bayerile ettepaneku oma nõudmistest loobuda ning selle asemel keskenduda hoopis keskkonnasõbralikemate tõrjevahendite väljatöötamisele.

 

Bayer on loonud terve allüksuse Bee Care Center, mille eesmärk on edastada sõnumit, nagu oleks korporatsioon väga pühendunud mesilaste tervisele. Samas on Bayer kõige suurem neonikotinoidide tootja ning kaotab kõige enam kasumit neile pestitsiididele kehtestatud piirangu tõttu. Bayeriga liitunud Syngenta ja BASF leiavad, et Euroopa komisjoni “vastuoluline“ otsus põhineb valedel seostel ning on “põhjendamatu, ebaproportsionaalne ning ületab olemasoleva regulatoorse raamistiku piire“.

Arvestatav hulk laboratooreid katseid on näidanud, et nendel kemikaalidel on negatiivne toime mesilaste tervisele ning mitmed teadlased on soovitanud nende kasutamist piirata. Kuigi on ka teadlasi, kelle sõnul laborikatsed ei pruugi adekvaatsel peegeldada reaalsuses põllul toimuvat, on igati põhjendatud järeldus, et tugevatoimelised pestitsiidid avaldavad mõju kõikidele elusolenditele, kes sellega kokku puutuvad.

 

Mitte igaüks ei usu Bayeri hoolivusse

Kemikaalide ekspert keskkonnakaitsealases grupis Pesticide Action Network Europe, Hans Muilermani arvates teeb Bayer sisuliselt ükskõik mida, et aidata oma tootel turul püsida.  Sinna alla kuulub massiivne lobitöö, PR-firmade palkamine, Euroopa komisjoni liikmetega suhtlemine ning “mesilase eest hoolimise” keskuste loomine.

Bayeri peamine väide on see, et mesilaste massilise hukkumise eest on vastutav hoopis varroalest – parasiit, mis on mesinikele teada juba pikka aega. Bayer rahastab uuringuid, mille põhjal on varroalest kõige suurem teadaolev oht mesilastele. Loomulikult on Bayeril selle probleemi vastu ka lahendus pakkuda – toode nimega CheckMite.

On tõsi, et varroalest on mesilasperede jaoks probleem, kuid Muilerman leiab, et on väga vale rõhutada neid parasiite, kui ainukest mesilasi ohustavat tegurit. “Ainuüksi selle põhjal ei ole võimalik seletada mesilaste massilist hukkumist. Arvame, et mesilaste hukkumine on mitme erineva  teguri tagajärg,“ selgitab Muilerman. Alates 2006. aastast on järjest süvenenud mesilaste hukkumise sündroom (Colony collapse disorder – CCD), mille tõttu hukkub või läheb kaduma sageli enam kui 50% mesilasperedest ilma nähtava põhjuseta – ei parasiitide kahju ega muu teadaoleva põhjuse tõttu.

 

Keskkonnakaitsjad ja mesinikud võtavad Bayeri vastu sõna

Mitmed aktivistid ja mesinikeühendused on võtnud avalikult sõna, nõudes Bayerilt Euroopa komisjoni otsuse vastu tehtud kohtukaebuse tagasi võtmist. Möödunud aastal, Bayeri iga-aastasel osanike kohtumisel Kölnis, esitasid aktivistid organisatsioonist SumOfUs.org, Greenpeace, mitmed Bayeri enda osanikud ning Euroopa mesinikud nõudmise kohtuasja lõpetamiseks ning uute mitte toksiliste alternatiivide arendamiseks kahjuritõrjes. SumOfUs.org esindaja Anne Isakowitsch andis tol korral üle petitsiooni, millele oli sel hetkel alla kirjutanud üle 633 000 inimese, tänaseks on see arv kasvanud juba üle 910 000.

Isakowitsch kommenteeris, et Bayer peaks endalt küsima, kui mitmeid miljoneid osanike dollareid õieti suunatakse lobitöösse poliitikute ja seaduseloojate suunas, et pöörata ümber mõistlik keeld surmavate pestitsiidide vastu: “Selle asemel, et raisata osanike raha mõttetu kohtuasja peale, peaks Bayer tunnistama probleemi olemasolu ning hakkama välja töötama alternatiivseid tooteid neonikotinoidide asendamiseks.“

 

Allikad: New York Times, Nature, SumOfUs, Digital Journal, EurActiv, The Parliament Magazine

Loe ka: Guardian

Foto: stockholders-newsletter-q1-2012.bayer.com

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.