USA ja Kanada piiril paiknev Suur järvistu (The Great Lakes)  on joogiveeallikaks üle 40 miljonile Põhja-Ameerikas elavale inimesele. Järvistu keskkonna eest hoolt kandvad organisatsioonid on mures naftaettevõtete plaani pärast hakata transportima üle järvede Kanada naftaliivadest saadavat toornaftat USA kesk- ja põhjaosadesse.

Keskkonnaorganisatsioon Alliance for the Great Lakes avaldas raporti “Õli ja vesi: naftaliiva-toornafta transport Suurel järvistul“, milles käsitletakse keskkonnale potentsiaalselt ohtlikku naftaliivasaaduste tarnimist USA kesk- ja põhjaosadesse üle järvede. Raportis öeldakse: “Naftaliivatoorme veo plaan Suurel järvistul tekitab põhimõttelisi sotsiaalseid ja majanduslikke küsimusi selle kohta, kas naftatoorme transport laevadega üle maailma suurima pinnaga mageveesüsteemi on põhjendatud, arvestades selle plaaniga kaasnevaid riske.“

Calumet Specialty Products Partners LP on üks suurkorporatsioonidest, kes on teatanud oma kavatsusest hakata üle Suure järvistu vedama nii naftaliiva-toornaftat kui ka Põhja-Dakotast frakkimise teel saadud naftat juba 2015. aastal.

USA kesk- ja põhjaosas on külluslikult naftajuhtmeid, aga selles piirkonnas on vaid umbes kakskümmend naftaliivade rafineerimistehast. See on põhjustanud turul naftaliivade külluse, aga naftajuhtmed on vaid üks moodus selle turustamiseks. “Praegu ammutatakse Kanadas Albertas rohkem naftaliivadest saadavat toornaftat, kui praegused transpordikanalid suudavad turule viia,“ öeldakse raportis, “umbes 70% naftaliivast saadetakse rafineerimistehastesse USA põhja- ja keskosasse ning ligi 99% jääb USA-sse.“

Calumeti kiirelt areneva plaani järgi soovib ettevõte hakata vedama 35 000 barrelit naftaliiva-toornaftat päevas üle Ülemjärve,  aga see tekitab vastuseisu. “Kuna naftaliivatoorme lekete parandamine ja puhastamine on osutunud eriti problemaatiliseks, oleks võimalike naftalekete koristamine Suures järvistus väga keeruline toiming,“ kirjutatakse raportis. „Arvestades seda, millises koguses toornaftat plaanitakse laevadega Suurel järvistul vedada juba aastaks 2015, kaasnevad sellega tulevikus märkimisväärsed riskid.“

Muret tekitab see, et hiljutised massiivsed naftaliivatoorme lekked näiteks Conway järve (Exxonmobili Exxon Pegasus naftajuhtmest lekkis järve 2000 barrelit bituumenisegu) või Kalamazoo jõkke on näidanud, et kui naftaliivade toodang lekib suurematesse veekogudesse, siis on selle lekke likvideerimine praktiliselt võimatu.

Raporti põhiautor Lyman Welch ütles pressiteates: “Me seisame praegu ristteel, kui ettevõtted soovivad saada lubasid uute naftaterminalide jaoks. Enne kui meie regioon hakkab paigutama raha Suure järvistu laevandusterminalidesse, peaksime küsima “kas üldse?“, mitte “millal?“.

Allikad: Desmogblog, PR News Wire

Loe lisaks: Delfi

Foto: Alliance for Great Lakes

Toimetas Marlen Laanep