Foto: Lara Jameson/ pexels.com

Washingtoni katseid Iraani mõjutada majandussanktsioonidega naftatööstuse vastu on võib-olla rikutud USA enda poolt. Pentagon tunnistas, et nad ei suuda täpselt tuvastada, kust osteti üle miljardi dollari väärtuses kütust viimaste aastate sõjaliste operatsioonide jaoks Afganistanis. USA eraldab Afganistani valitsusväele kütuse ostmiseks raha enda eelarvest.

Hiljuti tunnistas aga üks USA ametnik, et nad ei suuda tõestada, et Afganistani vägede jaoks viimastel aastatel ostetud kütus ei pärine Iraanist. Mis võib teisisõnu tähendada, et see kütus väga suure tõenäosusega just nimelt sealt ostetigi. See aga oleks otsene sanktsioonide rikkumine USA enda poolt: üle miljardi dollari maksumaksjate raha on läinud Iraani naftatöösturitele.

USA kehtestatud majandussanktsioonid Iraani naftatööstusele ei välista mitte ainult USA enda firmade koostööd Iraaniga, vaid survet avaldatakse ka kolmandatest osapooltest riikidele, et nood lõpetaks Iraanist nafta importimise, mõjutades neid naftat ostma Washingtoni liitlastelt Saudi Araabiast ja Qatarist. Vahendid, mida selleks kasutatakse, on aga väga väljapressimise moodi – muu hulgas on Washington ähvardanud, et need maad, kel on Iraaniga kaubandussidemed, lõigatakse ära USA pangandussüsteemist.

Samas pole kehtestatud sanktsioonidel ikkagi piisavalt suurt mõju Iraani majandusele. Kuigi Euroopa Liit Washingtoni survel lõpetas naftaimpordi Iraanist, on Iraanil veel terve hulk teisi äripartnereid, kellele majandusliku ja poliitilise surve avaldamine tooks USA-le endale kaasa tõsised negatiivsed tagajärjed. Iraani suuremad naftaostjad on praegu Hiina, India ja Jaapan. Lääne sanktsioonid kahandasid Iraani naftaeksporti 2012. aastal poole võrra, mis viis Iraani valuuta tugevale langusele. Aga jätkuv suuremahuline nõudlus Iraani suurematelt ostjatelt ja uute tankerite soetamine võimaldas Iraanil eelmise aasta lõpul eksporti oluliselt tõsta.

Iraani-suunalist välispoliitikat on kritiseeritud, öeldes, et see on pigem väljapressimine. Jamal Abdi rahvusvahelisest Iraani-Ameerika nõukogust on avaldanud arvamust, et Washington on nii keskendunud Iraani karistamisele, et nad on unustanud, mis eesmärgil nad seda teevad. Abdi leiab, et “sanktsioonid peaks olema taktikaline meetod, et läbirääkimistel rohkem mõjujõudu omada. Selle asemel on aga sanktsioonide kehtestamine saanud eesmärgiks omaette. Kui me vaatame viimase kümne aasta poliitikat Iraani suunal, siis me ei ole tegelikult suurt midagi saavutanud. Oleme näinud vaeva, et survet avaldada nende majanduse nõrgestamisega, aga Iraani peamised naftapumbad töötavad jätkuvalt. Meie ees seisavad keerulised küsimused, kuidas mitte astuda otsesesse lahingutegevusse Iraaniga ning säilitada stabiilseid suhteid ja olukorda Afganistanis.”

Allikad: Russia Today, BBC

Toimetas Katrin Suik