Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Ajatu: Michael Cremo: Inimrass on eksisteerinud juba miljoneid aastaid

26. november 2014 kell 19:12



DCF 1.0

Rubriigis “Ajatu” avaldame vanu artikleid, mis ülelugemist tasuvad. Allolev lugu ilmus Telegramis esimest korda 3. mail 2013. aastal. 

Michael Cremo (64) on arheoloog ja sanskriti tekstide uurija, kes 1993. aastal avaldas koos Richard Thompsoniga suurteose “Forbidden Archeology: The Hidden History Of The Human Race” (Keelatud arheoloogia: inimrassi varjatud ajalugu), mille põhihüpoteesiks on, et inimrass on Maa peal eksisteerinud juba miljoneid aastaid. Cremo uusim raamat kannab nime “My Science, My Religion” (Minu teadus, minu religioon). Telegram avaldab lühikokkuvõtte Cremo hiljutisest intervjuust USA raadiosaatele “Coast To Coast AM”.

 

Mida räägivad iidsed sanskriti tekstid taevas lendavate UFO-de ehk Vimanade kohta?

Vimanade all teatakse erinevaid lennumasinad iidsetel aegadel. Mõned neist olid mehaanilised ja valmistatud metallidest. Põhja-India linnakeses nimega Dwarkas teatakse rääkida, et 5000 aastat tagasi tuli taevast alla Vimana, kes ründas nende linna erinevate relvadega otse taevast. Sanskriti tekstide kohaselt suutis Krishna selle Vimana alla tulistada ja Vimana kukkus linna kõrvale merre.

 

Kas sa tõesti usud, et iidsel ajal olid sellised lennumasinad olemas?

Ma usun, et Vimanaid oli erinevaid, mõned olid mehaanilised ja tundub, et mõned olid ka interdimensionaalsed — need koosnesid energiatest ja olid suutelised liikuma läbi erinevate dimensioonide. Need olid ülikõrgelt arenenud tehnoloogiaga rajatud Vimanad, mida meie reaalsustaju ei adu. Põhjus, miks ma seda usun, peitub selles, et tuhandeid aastaid vanad sanskriti tekstid kirjeldavad detailselt UFO-nähtuseid, mida meie alles praegu hakkame märkama ja mõistma. Näiteks nende Vimanade lennumustrid on sarnased tänastele UFO-nähtustele; nad liiguvad meile teadaolevate füüsikaseaduste vastaselt.

Ühel konverentsil rääkis USA lennufirma reisilennuki piloot, kuidas ta nägi, et UFO lendab tema suunas tohutul kiirusel ja vahetult enne kokkupõrget liikus UFO järsku üles, kõrgele kosmosesse. Sarnaseid Vimana-kirjeldusi leiame iidsetest tekstidest. Samuti on märgatud ka radaritelt UFO-de kaootilise trajektooriga liikumisi ja kohati on nad ka üheaegselt erinevates kohtades – meile jääb arusaamatuks, kus UFO tegelikult asub. Vimana, mis ründas Dwarka linna, olevat ka kohati ilmutanud end üheaegselt erinevates kohtades taeva all.

 

hieroplanes

 

Ancient+Airplane+Vimana+UFO+Precolumbian

shakuna_Vimana

 

Kuhu Vimanad kadusid?

Ma arvan, et nad pole kuhugi kadunud, sest UFO-nähtustest raporteeritakse pidevalt. Nad ei näita end kõigile, aga meil on tohutu hulk usaldusväärseid tunnistajaid, kes UFO-sid on näinud.

 

Räägi oma uusimast raamatust “My Science, My Religion” (Minu teadus, minu religioon”).

See on kogumik 24-st minu kirjutatud teadustööst, mida olen viimastel aastatel esitlenud suurtel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. Paljud võivad arvata, et ma räägin sellistel teemadel ainult saadetes nagu “Coast To Coast AM”, aga tegelikult ma räägin sellest fenomenist ka teaduslikes ringkondades ja konverentsidel.

Minu uuringud ühtivad minu spirituaalse tunde ja seisundiga. On inimesi, kes arvavad, et spirituaalsust ja teadust ei tohiks kokku panna. Mina pole sellega nõus. Ma arvan, et kui me soovime täielikku pilti reaalsusest kokku panna, siis me peame aktsepteerima tõde – ükskõik, kust see pärineb. Panin raamatule sellise pealkirja, et väljendada seda, milline on minu spetsiifiline huvi teaduse ja spirituaalsuse vastu. Iidsete sanskriti tekstide põhjal olen enesele loonud arusaama inimkonna tegelikust ajaloost ja seosest maavälisega.

 

Kas oma uuringute käigus oled sattunud isiklike uskumustega konflikti?

Ma puutun iga päev kokku uue infoga või uute inimestega, mis või kes on minu uskumustega vastuolus. Aga samas olen ma mõistnud, et kui uurida näiteks seda, mida me leiame raamatutest, siis satume tihtipeale konflikti, aga kui uurida absoluutselt kõiki asitõendeid, siis hakkab suurem pilt kokku minema. Kui ma alustasin iidsete sanskriti tekstide uurimist, siis sain teada, et inimesed on eksisteerinud planeedil Maa juba miljoneid aastaid. See oli minu jaoks suur vastuolu, arvestades kõike seda, mida ma olin seni ajaloo kohta ülikoolis õppinud.

Seega hakkasin ma õppima kogu arheoloogia ajalugu, et paremini kokku panna terviklikku pilti. Hakkasin avastama ka teisi allikaid, mis toetasid sanskriti tekstide informatsiooni. Kirjutasin sellest kõigest oma esimeses suures teoses “Forbidden Archeology” (Keelatud arheoloogia, 1993).

 

 

fa

 

Kas pärast “Keelatud arheoloogia” ilmumist oled sa midagi olulist teada saanud, mida tol ajal sellesse raamatusse kirja panna ei saanud?

Kui ma “Keelatud arheoloogia” kirjutasin, siis aktsepteerisin modernset teaduslikku ideed, et anatoomiliselt modernsed inimesed on teisest liigist kui ajaloost tuntud “ahvinimesed”, neandertallased, Homo erectus jne. Aga täna ma arvan, et nii mõnigi neist olenditest, keda meie arvame erinevast liigist olevat, on tegelikult lihtsalt erinev inimese n-ö sort või teisend.

Põhjus, miks ma seda arvan, peitub selles, et antropoloogid üle maailma on avastanud selliseid erinevaid inimtüüpe ka täna. Meil on füüsilisi tõendeid, elus inimesi, kelle mõned skeletilised detailid ja iseärasused viitavad erinevatele iidsetele inimliikidele nagu Homo erectus ja neandertallane. Kui me ei liigita inimesi täna erinevatesse liikidesse, siis me ei peaks tegema seda ka minevikuinimestega. Korrektsem oleks ehk liigitada neid alaliikidesse.

 

Räägi veidi nendest töödest, mida sa oled konverentsidel esitlenud.

Võtsin esimest korda suurest rahvusvahelisest teaduskonverentsist osa aastal 1994 New Delhis, Indias. Töö, mida esitlesin, kandis pealkirja “Pranic Time In The Archeological Record” (Praana aeg arheoloogiliste andmete kohaselt), milles kirjeldasin sanskriti tekstides avastatud inimeste eksisteerimist Maa peal miljoneid aastaid tagasi. See töö avaldati ka mitmes teadusajakirjas. Arheoloogilised tõendid kinnitavad, et inimesed on olnud siin planeedil juba miljoneid aastaid.

 

Kui keegi ütleb sulle “kuule, jäta jama, inimkond ei saa olla nii vana”, siis mida sa neile ütled?

See on väga oluline küsimus. Küsimus “Kes me oleme ja kust me tuleme?” paneb väga paljud asjad paika. Tegemist on meie identiteediga – kes ma olen ja kust ma tulen. Mõtisklemine sellistel teemadel aitab igal inimesel seada oma eesmärgid ja sihid siinses elus. Kui inimene ei mõista, kes ta on ja kus ta on, tekitab ta endale ja ka teistele probleeme. Need on teemad, mida peavad uurima kõik inimesed, mitte nii, et üksikud teadlased kuskil loengus vaidlevad selle üle, kui vanad me oleme, kas 100 000 aastat või miljoneid aastaid.

Küsimus polegi nendes konkreetsetes aastates, vaid selles, et kui me oleme siin olnud nii kaua aega, siis eksib meie teadus- ja haridussüsteem rängalt. Enamus teadlasi ütleb, et inimesed on lihtsalt mateeriast tehtud masinad, mis evolutsiooni käigus ise arenesid välja ahvist paarisaja tuhande aastaga. Selline maailmavaade ja eneseidentiteet toovad kaasa halvad implikatsioonid nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Sest nõnda muutuvad meie eesmärgid elus pelgalt materialistlikuteks. Me pole lihtsalt masinad, mis on tehtud mateeriast, vaid mateeriast tehtud masinad, mis on omavahel võistlemas ellujäämise nimel.

See kõik tekitab hirmsaid konflikte, mida me hetkel üle maailma näeme. Enese ja planeedi hävitamine, finantskriis, lõputu konkurents, tapvad haigused jne – kõik selle tõttu, et me ei tea, kes me ise tegelikult oleme ja kui vanad me oleme. Kui me tõesti oleme nii vanad, siis peame hakkama ümber mõtestama inimese päritolu ja ma usun, et siia valemisse mahuvad ka mittefüüsilised elemendid.

 

smile

 

Kui me tõesti oleme nii vanad, siis miks teadus sellest niivõrd valesti aru on saanud?

Põhjuseid on palju. Üks põhjus on kindlasti see, et tänast haridussüsteemi ja teadusuuringuid juhib valitsus. Seega, ainult nende ideed on kõneaineks. Nii polegi õpetajatel võimalik milleski kahelda, sest vastasel juhul jäävad nad oma tööst ilma. Darwini evolutsiooniteoorias ei tohi kahelda! Suur roll on ka võimul. Inimesed, kes on võimul, ei soovi sellest ühegi hinna eest loobuda. Tänaseid teooriad rahastab ju valitsuse monopol. Seega, nad ei ole kohe kindlasti huvitatud tunnistama seda, et ehk on nende poolt pakutud teadmised väärad.

Kõikvõimalikud alternatiivid on maha surutud, et inimesed ei saaks oma peaga otsuseid langetada. Mina austan iga inimese õigust teha ise oma järeldused inimese pärinemisloost. Kuid inimesed, kes juhivad haridussüsteemi, ei austa sellist õigust. Nad arvavad, et ainult üks teooria inimese pärinemisest tuleb ette kanda. See peab muutuma. Nad teavad ka, et alternatiivsed teooriad liiguvad palju spirituaalsemas suunas.

Arutusele hakkaks tulema ka kõrgema rassi kaasosalemine inimese loomises ja mittemateriaalne teadvus kui osa meie kehast. Kui selliseid teemasid aktsepteeritaks, siis me näeksime hoopis teistsugust ühiskonda kui seda, mis domineerib täna. Me näeksime ühiskonda, kus tasakaal spirituaalse ja füüsilise reaalsuse vahel oleks rohkem paigas. Inimesed suunaksid oma energia teadvuse allikatesse, mitte ei üritaks füüsilise jõuga kontrollida materiaalseid varasid ja ajada kokku suuri varandusi. Loomulikult tahavad nad, et endine süsteem jätkuks.

 

Oletame, et inimkond ongi miljoneid aastaid vana. Kas meid toodi siia või me arenesime kuidagi ise?

Meid on siia pandud. Meie kehad, olgu see siis inimese keha, looma keha või taimed, on kõik liidesed teadvuse ehk hinge jaoks. Ja see on mittemateriaalne. Hinge jaoks on keha lihtsalt üks liides, mida ta saab kasutada materiaalses maailmas eksisteerimiseks. Teadvus, kes meie ise kõik tegelikult oleme, on palju vanem kui ükski materiaalne maailm.

See tähendab, et me kõik oleme tulnukad, me kõik oleme seemendatud siia universumisse. Me hing aga pärineb mittemateriaalsest reaalsusest. Kui me sellest aru saaksime, suudaksime saavutada kollektiivse harmoonia ja lakkaksid eksisteerimast erinevad konkureerivad konfliktsed grupid.

 

Mis sa arvad, kas näiteks Kuu peal võiks olla jäänuseid eelnevatest tsivilisatsioonidest, kes käisid seal enne meid?

Ma arvan küll. Universum, kus me elame, on mitmetasandiline. Siin on erinevad energiatasemed. Me eksisteerime hetkel väga tihedas ja madalasageduslikus energias. Me ehitame kõik oma tööriistad materiaalsetest asjadest suurtes tehastes. Aga hõredama ja kõrgema sagedusega energias kasutatakse teistsuguseid masinaid ja mentaalset energiat. Paljud iidsed tekstid räägivad, et Kuu ja planeedid meie Päikesesüsteemis on kõrgema sagedusega kui Maa, aga ikkagi veel materiaalsed. Seega, tehnoloogia, mida seal kasutatakse, on teine. Ma arvan, et nad ei käinud mitte ainult enne meid seal, aga nad on seal ka praegu.

 

Aga mis juhtus inimkonnaga, kui me nii vanad oleme? Kas mingi tsivilisatsiooni lõpetanud katastroof? Miskit on juhtunud, võimalik, et isegi mitmeid kordi.

Nii ongi. Iidsed tekstid räägivad, et kontseptsioon ajast on tsükliline. Sealt selgub, et pärast igat tsüklit pühitakse elu planeedilt Maa minema ja elu jätkub kõrgemal tasandil teises reaalsuses. Kõrgemas tiheduses eksisteerivad olendid panevad aga füüsilise elu Maa peal taas käima. See on nagu arvutifailide hoidmine pilvedes — me ei vaja enam suuri kõvakettaid oma failide hoidmiseks, sest me saame seda teha ka interneti enda sees. Kui su seade läheb katki, siis saad oma failid uuesti alla laadida. Ma arvan, et universum on sarnaselt üles ehitatud.

Sanskriti tekstide kohaselt on viimase 2 miljardi aasta jooksul toimunud kuus hiigelkatastroofi, mis kogu elu minema on pühkinud. Ja kaasaegne paleontoloogia räägib, et viimase 2 miljardi aasta jooksul on toimunud kuus hiiglaslikku väljasuremist põhjustanud sündmust Maa peal. Peale seda on alanud uus tsükkel. Seega, kui me vaatame iidseid tekste või kaasaegset teadust, siis näeme tugevaid paralleele.

 

cremoveritasshow-annunakia

 

Kuula kogu intervjuud siit (algab 39.40).

Lisaallikad: Michael Cremo veebileht, Coast to Coast AM

 

Toimetas Hando Tõnumaa