Tulnukate inimröövid: tõsilugudest kirjanduseks ja kinolinale

13. veebruar 2013 kell 15:44



new_grey

Rohkem teateid tulnukate inimröövidest on tulnud alates 1960-ndate algusest. Üks tuntumaid neist on Betty ja Barney Hilli juhtum aastast 1961, millest kirjutati ka menuk “The Interrupted Journey” (1966) ja tehti telefilm “The UFO Incident” (1975).

 

Aastakümneid hiljem on teated UFO-nähtustest ja tulnukate inimröövidest üha suurenenud. Enamik UFO-uurijaid usub, et tulnukad on Maad külastanud ja inimesi röövinud juba aegade algusest peale. Tänu internetile ja inimeste teadvuse arenemisele on need juhtumid ka aina enam kajastust saanud.

 

Röövitud ei julge oma kogemusi jagada

Kirjanikest ja uurijatest abielupaar Trish ja Rob MacGregor on valmis saanud uue tulnukate inimröövimist käsitleva raamatu “Aliens In The Backyard”.

Trish ja Rob MacGregor räägivad, et tegemist on tõsise nähtusega, millel ei näi lõppu tulevat. “Inimesed, kes on kogenud tulnukate inimröövi, üldjuhul ei julge oma kogemusi teistega jagada, sest nad kardavad sattuda naeruvääristamise ohvriks. Nad ei saa sellest tihti rääkida isegi oma perega, pärast hakatakse neid hulluks pidama,” räägib Trish.

Paljud röövitud on kogenud ajakadu, teistele on kehasse sisse pandud kiip, mida on raske või koguni võimatu eemaldada. Naistel on katkestatud rasedusi. Paljud on langenud aastatepikkusesse depressiooni ja loomulikult kaasneb sellise kogemusega ka pöördumatu maailmavaate muutus.

Trish ja Rob MacGregor andsid hiljuti intervjuu saates “Coast To Coast AM”, kus nad tutvustasid oma värskes raamatus kajastatud UFO-juhtumeid.

aliens-back-yard

 

Tulnukad tagaaias

Connie J. Cannon (70), kirjeldab, mis juhtus tema ja ta lapsega 1981. aastal. Autoga sõites avastas ta järsku, et on sootuks teises piirkonnas kui hetk tagasi – võõrad majad, teistsugune tee, nad olid täiesti eksinud. Järgmisel hetkel olid nad põlvili maas, pea kohal lendasid helikopterid ja suur kosmoselaev. Õues olid relvastatud sõjaväelased ja hallid suurte silmadega tulnukad. Üks sõjaväelane ütles: “Kui sa kunagi…, siis sa enam oma peret ei näe!”

Järgmisel hetkel olid nad tagasi autos. Connie ei saanud üldse aru, mis oli juhtunud. Laps jäi kohe magama, kuid naine sõitis mööda võõrast teed edasi, kuni leidis kaupluse. Selgus, et ta on sõjaväebaasi alas ja peab kohe värava juurde tagasi pöörduma. Hiljem selgus, et Connie oli algsest sõiduteest peagu 30 km eemale sattunud.

 

Hallid tulnukad – negatiivne kogemus

Aastaid hiljem koges Connie uuesti midagi paranormaalset. Ta läks õhtul magama ja järgmise asjana mäletab, et oli mitu kvartalit oma kodust eemal, taevas olid UFO-d ning järsku oli ta ise UFO sees, keha ja käed metallklambritega tooli külge kinnitatud.

Connie ei tea, kuidas ta sinna õhulaeva sai. Ta kõrval oli suurte silmadega hall olend, kes metalsel toonil maha vaadata käskis. Halle tulnukaid seostatakse üldjuhul negatiivse kogemusega. Naine nägi läbi kosmoselaeva oma kodukohta, kõik näis temani jõudvat otsekui läbi infrapunase valguse – näiteks nägi ta läbi maja seinte magavaid inimesi. Hommikul ärgates tuli tal ühest ninasõõrmest verd ja pool keha oli halvatud. Ta viidi haiglasse, kus avastati üks kiip ninast ja teine kõrvast.

Kõrva sisse on pandud kiip ka tuntud paranähtusi uurival kirjanikul ja raadiosaate “Dreamland” juhil Whitley Strieberil. Läbielatust kirjutas ta raamatu “Communion” (1987), mis kaks aastat hiljem ka samanimelise filmina (e. k “Armulaud”) kinodesse jõudis, peaosa mängis Christopher Walken.

whitley-strieber-explains-bigfoot

 

Rokk-kontserdilt tulnukalaeva

Ka Diane Fine’i (51) on tulnukad korduvalt ära röövinud. Kord rööviti ta pärast rokk-kontserti, kui ta avastas end järsku suurest emalaevast, kus tema ümber sagisid jälle hallid olevused. Röövitute seas oli ka kontserdil esinenud rokkar. Kui Diane küsis, miks tema seal on, vastasid hallid tüübid telepaatiliselt: “Me arvasime, et ta meeldib sulle.” Pärast seda muutus rokkar ka halliks tulnukaks. On teada, et erinevat liiki tulnukad olevat võimelised kuju muutma.

Diane räägib, et ta oli emalaevas mingis lastetoas, kus oli palju imikuid ja imeliku lõhnaga suurte peadega lapsi. Need lapsed meenutasid välimuselt progeeriahaigeid. Progeeria on haigus, mis põhjustab raugastumist lapseeas. Progeeriat põdevad lapsed elavad keskmiselt 13-aastaseks. Teadlased ei tea haiguse põhjust, kuid mõned paranähtuste uurijad pakuvad ühe variandina välja tulnukate ebaõnnestunud eksperimente.

 

Kokkusurutud aeg

Charles Fontaine Kanadast ei uskunud UFO-desse, kuni ta 2011. aastal koges ise midagi seletamatut. Hommikul kella 5 ajal nägi ta oma põllul imelikke tulesid ja koonuseid, mis justkui suunasid mingit energiat üles taevasse, kus asus vertikaalasendis UFO.

Charles kutsus ka oma naise Eileeni seda vaatama. Järgmise asjana mäletab mees, et avastas end duši alt. Eileen aga olevat hõljunud oma voodisse tagasi. Kui nad end taas toast avastasid, oli õues endiselt pime ning nad olid ajas tagasi läinud. Seda nähtust nimetatakse kokkusurutud ajaks.

 

Kummituslaeva müüt Tšiilist

Inimröövidest räägib ka huvitav Caluche-müüt Tšiilist. Caluche on müstiline kummituslaev Chiloe saare folkloorist. Müüdi kohaselt tuleb see suur kummituslaev ja röövib inimesi. Caluche oskavat ka oma kuju muuta.

Trish ja Rob MacGregor usuvad, et USA valitsus on tulnukate inimröövidega kursis, sest nende kodulehte külastavad regulaarselt IP-aadressid, mille taga on FBI, kaitseministeerium, merevägi ja mitmed teised riiklikud organisatsioonid.

caleuche

 

Kuula täispikka intervjuud saates “Coast To Coast AM” siit. Intervjuu algab 39-minutil.

Raamat “Aliens In The Backyard” on saadaval nii paberraamatuna kui ka digiformaadis.

Lisaallikad: Coast to Coast AM, Rob MacGregori koduleht

 

 

Toimetas Hando Tõnumaa