Unetus, unehalvatus, luupainajad ja kuutõbised – mis on neil ühist?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

30. jaanuar 2020 kell 17:08



Unetuse kohta leiame palju selgitusi raamatutest ja internetisügavustest. Kes või mis aga on need kuulsad luupainajad, mis juba vanarahva lugudes öösiti meie rinnale istusid ja meis külma higi ning surmahirmu tekitasid?

 

Miks aga ajab inimene öösel käed pikalt ette ja ja kõnnib mööda tuba või isegi talvel õues piki maid mööda lund, külmetamata ja ärkamata? Mis tegelikult toimub meie lihastega, meie kehaga meie ajuga?

Luupainaja on Eesti mütoloogias magajaid painav vaim. Luupainaja teiste nimetuste hulka kuuluvad painaja, painak, panijas, paanjas, painakane, luupaanija, luupaine, luupatak, tallaja.

Ka tallaja on nimetuse saanud selle järgi, kuidas ta inimestele magama jäämisel, rinnale laskub ja seda tallab. Nad rõhuvad oma ohvri keha, nii et too liigutada ei saa. Selline rõhumine ja piinamine paneb ohvri kõvasti higistama ning ärgates liikmed värisema ja südame peksma.

Somnambulism ehk unesrändamine ehk kuutõbi on unehäire, mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima (mõnikord ka rääkima). Hiljem aga unesrändaja juhtunut tavaliselt ei mäleta. Toimub magamine, kuid lihased jätkavad töötamist. Somnambulism esineb sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob.

Mida teab selle kohta teadus või meditsiin? Üsna palju ja samas mitte midagi. Artikleid netisügavustest võib leida palju, kuid mis on reaalne abi nendest seisunditest vabanemiseks?

Kas sul on juhtunud nii, et lähed magama, lihased lõtvuvad ja võtavad rahu seisundi aga teadvus veel ei maga. Korraga tekib tunne et, ei saa hingata. Või siis vastupidi, teadvus on suikunud pikka ja sügavasse unefaasi, aga lihased tahaksid veel liikuda ja kõndida ja inimene lähebki kõndima.

Unehalvatus tabab inimest siis, kui ta hakkab kas magama jääma või just unest ärkama. Kui neid momente teadlikult ära kasutada, siis on väga lihtne minna sisse nii häälelistesse kui ka pildilistesse hallutsinatsioonidesse. Samuti saab sellistel momentidel kasutada abivahendina teadlikku unenägemist.

Siin meie maailmas on olemas aja mõõde, mis on pidevas muutumises. Muutub ka inimese seisund ja kogu seda infot töötleb imeliselt meie mälu. Kui oma une seisundeid ja tingimusi teadlikult ära kasutada, saame me arendada oma intuitiivsust, laiendada maailmapilti, kogeda imelisi tundeid jne.

Kui me aga ei oska neid seisundeid kasutada ja laseme kontrollimatult avalduda paanikal, hirmul ja madalal enesehinnangul, võime näha kohutavaid pilte deemonitest, tunda külmavärinaid jne. Sellised nägemused tekitavad õudu ja ei lase inimesel uinuda, unetusest tekivad aga veel suuremad hirmud või koguni raskemad terviseprobleemid.

Millise võimaluse valiksid sina?

Üks inimestest, kes oskab sääraseid tehnikaid teistele õpetada, on Natalja A. Onufrieva, kes veebruari alguses taas Tallinnat ning Taevas ja Maa keskust külastab. Onufrieva on Moskva Rahvusvahelise Intuitiivteaduste ja Energiapsühholoogia Akadeemia president, erialalt kliiniline psühholoog, psühholoogia doktor. Suurema osa oma elust on väekas naine pühendanud inimeste abistamisele ja inimvõimete uurimisele. Tema tööd on saavutanud ülemaailmset edu ja pälvinud hulgaliselt rahvusvahelisi ja mainekaid auhindu. Nimetuse “Venemaa Hõbedane Haldjas” sai Natalja maailmakuulsast selgeltnägijalt Vangalt.

Onufrieva räägib oma kursusel unefaasidest, mis on inimese uni ja kuidas see tegelikult töötab; mis toimub inimesega siis, kui teda külastab “luupainaja”; mis toimub inimesega siis, kui ta on kuutõbine jne.

Unefaaside teadmised on tegelikult luksuslik võimalus hirmu ja õuduse asemel saada unikaalset infot suurest maailmaruumist. Sellest pajatab oma lugusid ka Carlos Castaneda – teadlik unenägemine.

 

Teresa Mängel

 

Uuri lisaks: Natalja Onufrieva kursus “Unetus, unehalvatus, luupainajad ja kuutõbised“, kursus “Carlos Castaneda õpetused

Fotod: Pexels, internet



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.