X

10 eurot =

Läti seimile esitati kodanikualgatusena ettepanek kanepi dekriminaliseerimiseks

8. juuni 2015 kell 12:39



marihulatvia21. juunil sai Lätist esimene Balti riik, mis esitas kodanikualgatuse raames parlamendile ettepaneku dekriminaliseerida kanepi tarbimine, kasvatamine ja omamine üle 18-aastaste isikute puhul. Parlamendile üle 10 000 allkirjaga petitsiooni esitamisele eelnes põhjalik teavitustöö nii internetis kui ka tavameedias, kuid näib, et konservatiivsema hoiakuga riigis võivad muutused siiski tulla aeglaselt. Uurisime Läti kanepiaktivistide organisatsioonilt MarihuLatvia lähemalt nii kanepiteemalise ühiskondliku debati kui ka selle konkreetse algatuse kohta.

 

Petitsioonile allkirjastanud nõudsid, et kaotataks karistused kanepi suitsetamisele ning dekriminaliseeritaks taime kasvatamine ning isiklikuks tarbimiseks väikestes kogustes omamine. Nimelt sooviti seadustada isiklikuks tarbeks 2–3 kanepitaime kasvatamine ning kodus 20–30 grammi töödeldud kanepi hoiustamine. Edasiste ettepanekute kohaselt sooviti dekriminaliseerida kodus 200–300 grammi töötlemata kanepi hoiustamist ning lubada kanepi tarvitajatel kanda kaasas kuni 5 grammi kuivatatud taime.

Kanepi dekriminaliseerimisega soovitakse laiendada teadus- ja faktipõhist arutelu kanepi mõju üle ning harida avalikkust – ja ennekõike noori – taime suitsetamisega kaasnevatest potentsiaalsetest riskidest. Aktivistid leiavad, et praeguse keelurežiimiga ei takistata noori kanepit suitsetamast, küll aga ei võimaldata täiskasvanutel tarbida kontrollitud kangusega ning kvaliteediga taime, mis legaliseerimisettepaneku esindaja Donats Blazevicsi sõnul võib vähendada alkoholi kuritarvitamist kogu Läti ühiskonnas. Lisaks leiab ta, et arvestades seda, kui palju on uuritud kanepi mõju tervisele, selle raviomadusi ning dekriminaliseerimise mõju ühiskonnale, pole tegelikult ühtegi põhjust, miks tuleks kanepit hoida ebaseadusliku narkootikumi staatuses.

 

Petitsiooni hindab mitu komisjoni

Nüüd, kus parlamendile on edastatud vajalike allkirjade arvuga petitsioon (Läti seim peab seaduse kohaselt üle vaatama kõik alates 10 000 allkirja kogunud rahvaalgatused, Eestis saab riigikogule esitada juba 1000 allkirja kogunud petitsiooni – toim.), vaatab selle 20 päeva jooksul üle seimi presiidium, kinnitamaks, et see vastab parlamendi protseduurireeglitele. Petitsiooni vaatab üle ka kodakondsus- ja migratsiooniamet, et kontrollida sellele antud allkirjade õigsust. Petitsiooni hindab seejärel mandaatide, eetika ja ettepanekute komisjon, mis moodustab kolme kuu jooksul raporti antud hinnangu ja petitsiooni tuleviku kohta.

Komiteel on õigus algatus lõpetada ning seda parlamendile siiski mitte esitada, kuid aktivistid loodavad, et seda ei juhtu. Blazevics kutsub komiteeliikmeid üles olema ettepanekut üle vaadates konstruktiivsed ning põhinema oma otsustes teemakohasel infol, teiste riikide kogemusel ning teaduslikel uurimustel. Isegi kui rahvaalgatus teoks ei saa, loodetakse, et ühiskonnas algatatud arutelu taustal ei sisendata inimestele enam kanepiteemadel ühekülgset ning propagandamaigulist infot ning hirmujutte.

 

Info levitamine

Kanepiaktivistide sõnul on Läti ühiskonnas probleemiks see, et ühiskondlikult pole arutatud läbi kõiki vastu- ja pooltargumente ning tihti on fookuses olematud takistused ning negatiivsed küljed või hirmud. Näiteks seostatakse siiani (vahepeal legaalses staatuses olnud) sünteetilise kanepi (“Spice“) ohtlikke ning negatiivseid mõjusid päriskanepiga. Samuti räägitakse hirmujutte sõltlaste arvu ja vaimsete häirete esimemissageduse drastilisest suurenemisest, kuigi teiste riikide kogemused näidanud, et need hirmud on alusetud.

Valeinfoga võitlemiseks lõi Blazevics ka portaali, kuhu koondas 100 argumenti kanepi dekriminaliseerimise pooldamiseks ning algatuse ülevaatuse jooksul edastatakse avalikkusele rohkelt kanepialast infot nii läti, vene kui ka inglise keeles. Kanepi teemadel on inimesi harinud ka organisatsioon MarihuLatvia, mis jagab infot nii internetis kui meedias esinedes ning plaanib ühise eesmärgi nimel töötada koos aktivistidega ka teistest Balti- ja Skandinaaviamaadest.

 

Farmaatsiatööstuse vastuseis

Kanepidebatil on Lätis rohkelt osavõtjaid mõlemalt poolelt ning üheks kõige tugevamaks dekriminaliseerimise ja legaliseerimise vastaseks on kujunenud farmaatsiatööstus. Nende peamiseks argumendiks kanepi dekriminaliseerimise vastu on, et sellise algatuse toetamine suurendab noorte huvi narkootikumide vastu, ohustades nende tervist. Läti farmatseutide ühingu nõukogu liige Alla Cudovska sõnul on probleemiks noorte hulgas püsiv arusaam, et kanepit suitsetada on lahe ning et noored ei pane tihti tähele, kas nad suitsetavad päris või sünteetilist kanepit, valides aine, mis on odavam ja kättesaadavam.

Ka Läti arstide ühingu juht Peteris Apinis kardab, et taime dekriminaliseerides saadetakse noortele narkootikume propageeriv signaal ning suurendatakse taime tarbijaskonda. Ometi on aga Suurbritannia narkootikume uuriva organisatsiooni Release kokkuvõte maailmas kanepi dekriminaliseerinud riikide kohta leidnud, et dekriminaliseerimine ei suurenda oluliselt kanepi tarvitajate arvu. Oma vastuseisu kanepi dekriminaliseerimisele on väljendanud ka tervishoiuministeerium, mille esindaja sõnul peaks ühiskond pigem piirama ligipääsu sõltuvusttekitavatele ainetele. Ka Läti sõltuvuspsühhiaatrite liidu esindaja Ilze Maksima suhtub algatusse väga negatiivselt, kutsudes seda “haigete inimeste sobimatuks ja sihikindlaks püüdluseks legaliseerida oma sõltuvust“.

 

Kanepi vastased kasutavad aegunud infot

Läti kanepiaktivistide sõnul raskendab erapooletut debatti kanepi dekriminaliseerimise üle asjaolu, et kanepi vastased esitavad tihti emotsioonidel ning aegunud infol põhinevaid argumente. Samuti kasutatakse avalikkuse veenmiseks hirmutamist ja kohati lausvaledest koosnevat infot ning oma väidetele ei otsita usaldusväärseid allikaid ja tõestusmaterjale. Tihti antakse ka meedias rohkem eetriaega aegunud infot ja propagandat segavatele “spetsialistidele“. Paraku jäetaksegi konservatiivses ühiskonnas oma seisukohtade tõestamise kohustus just progressi pooldajatele ning mõnikord keeldutakse ka siis neid tõsiselt võtmast.

MarihuLatvia meeskonna sõnul tuleb kanepi dekriminaliseerimise algatuse valguses vaadata ka üldine meeleolu. Nimelt on üldine avalikkus pigem kanepi dekriminaliseerimise vastu ning selles mängib rolli peavoolumeedia, mis kajastab kallutatud ning propagandapõhiseid seisukohti nagu “kanep tapab meie lapsed, teeb inimesed lolliks ja on narkootikum ning järelikult vaid halb“. Sellises kliimas ei oodata progresseerumist lähikuudel või -aastatel, kuid lootus püsib noorema ja teadlikuma generatsiooni sirgumisel. Sarnane poliitiline seiskumine toimub aktivistide sõnul ka teistes liberaalsetes küsimustes, näiteks ollakse väga sallimatud seksuaalvähemuste ning sisserändajate suhtes, kuid sellised hoiakud püsivad ka noorema põlvkonna hulgas.

 

Allikad: MarihuLatvia, LSM, Delfi Baltic Times, Release

Vaata ka: MarihuLatvia Facebook

Pilt: MarihuLatvia

 

Toimetas Allar Pajuste