Rahvusvahelised aktivistid nõuavad Leedult CIA salavanglate uurimist

26. september 2013 kell 19:38



vanglaRahvusvahelised vabaühendused tegid neljapäeval Leedu valitsusele üleskutse jätkata juurdlust Leedu väidetava osalemise kohta USA Luure Keskagentuuri (CIA) salavanglate programmis. Leedu prokuratuur teatas juunis, et ei näe põhjust taasavada juurdlust Leedu väidetava osalemise kohta salavanglate programmis. vahendab BNS.

 

Inimõigusaktivistid nõudsid Vilniuses pressikonverentsil, et valitsuse ja prokuratuuri esindajad uuriksid praegu Guantanamo vangilaagris viibiva, kuid aastatel 2004-2006 ebaseaduslikult Leedu territooriumil kinni peetud Mustafa al-Hawsani tunnistust.

Inimõigusorganisatsioon Amnesty International on seisukohal, et Leedu peaks Euroopa Liidu eesistujana teistele Euroopa riikidele eeskujuks olema, mitte USA-le järele andma. “Kuna Leedu on Euroopa Liidu eesistuja, ootame me, et ta annaks eeskuju ja teeks kõik endast oleneva, et tõde päevavalgele tuua ja ohvrite õigused jalule seada,“ ütles Amnesty esindaja Natacha Kazatchkine.

Sarah Fulton organisatsioonist Redress lisas, et Saudi Araabia kodanikku al-Hawsanit, kes vahistati 2003. aastal Pakistanis ja keda ootab surmanuhtlus, peeti kinni just Leedus. Mees toimetati 2003. aastal koos vähemalt kolme teise kahtlusalusega Guantanamosse. Sealt viidi ta 2004. aasta märtsis Marokosse ning Fultoni sõnul oli järgmiseks sihtkohaks kõigi näitajate põhjal Leedu. Ka palestiinlane Abu Zubaydah on esitanud kaebuse kinnipidamise vastu Leedus, tema juhtum on jõudnud Euroopa inimõiguskohtusse.

Leedu prokuratuur teatas juunis, et ei näe põhjust taasavada juurdlust Leedu väidetava osalemise kohta salavanglate programmis. 2009. aasta lõpus avaldatud seimi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni uurimisraportis öeldakse, et julgeolekuamet sai partneritelt palve valmistada Leedus ette vahistatud isikute kinnipidamiseks sobivad ruumid.

Uurimise käigus tehti kindlaks kaks objekti Vilniuses  ja pealinna lähistel, kuhu võisid olla sisse seatud ruumid inimeste kinnipidamiseks. Samuti tuvastati mitu CIA-ga seostatud lendu  Vilniusse  ja Palangasse aastatel 2003–2006, kuid küsimus, kas Leedusse toodi terrorismis kahtlustatavaid isikuid või mitte, jäigi vastuseta.

Aasta alguses avalikustas vabaühendus Open Society Justice Initiative raporti teabega CIA salavanglatest, kus hoiti ja mõnikord piinati terrorismis kahtlustatavaid. Väidetavalt oli programmiga seotud 14 Aasia, 13 Aafrika ja 25 Euroopa riiki, näiteks Rumeenia, Leedu, Poola, Saksamaa, Horvaatia ja Suurbritannia. Lisaks oli CIA vanglalendude teenindamisega seotud Soome.

Verkkomedia kirjutas, et Soome välisministeeriumi 2011. aastal väljastatud dokumendite kohaselt registreeriti Soome lennujaamades CIA lennukite teenindamist isegi 150 korral, kuid kõik neist, peale ühe, olid väidetavalt tsiviillennud. Soome välisministeeriumi poliitiliste küsimuste asekantsler Markus Lyra kommenteeris Helsingin Sanomate andmetel, et Soome valitsus ei taha vangilendudest “suurt numbrit” teha.

 

 

Allikad: BNS, Lithuania Tribune, Telegram

Loe lisaks: Open Society Foundations

Foto: prisonphotography.org

 

Toimetas Mariann Joonas