Rootsi riiki ähvardab kohtuasi keemiapilvealaste küsimuste eiramise pärast

15. aprill 2014 kell 16:54



aerosol-interior_21. aprillil esitati Rootsi õiguskantslerile kohtukaebus Rootsi valitsuse ja selle kolme ameti (relvajõud, looduskaitseamet ning meteoroloogia ja hüdroloogia instituut) vastu avalikkuse põhimõtte rikkumise eest. Nimelt ei reageerinud valitsus ligi  4000 teabenõudele, milles päriti aru väidetavalt riigis toimuva lennukitelt aerosoolide pihustamise ehk nn keemiapilvede kohta. Arvestades rikkumiste ulatust ja süstemaatilisust on tekitatud kahjuks arvestatud 100 000 Rootsi krooni (umbes 11 000 eurot) juhtumi kohta. Kuna aga teadaolevaid juhtumeid on üle 4000, võib Rootsi valitsust ähvardav kahjunõue ulatuda kokku kuni poole miljardi Rootsi kroonini.

 

Internetis on palju spekuleeritud selle üle, kas uudise näol võib tegemist olla aprillinaljaga, kuna uudis ilmus 1. aprillil. Telegram võttis selguse saamiseks ühendust kaebuse esitajatega ning nad kinnitasid, et tegu on tõelise ja tõsise kaebusega, mis on registreeritud Rootsi õiguskantseri juures. Et aga asjas täiesti kindel olla, saatsime kirja ka Rootsi õiguskantsleri kantseleisse ning saime äsja neilt vastuse, et kõik vastab tõele. Kantselei esindaja sõnul on neile sarnase sisuga kaebuse saatnud umbes 90 inimest, kuid õiguskantsler ei ole oma otsust, kuidas asjaga edasi minnakse, veel teatavaks teinud.

Ülaltoodud ametitele saadetud teabenõuet ja õiguskantslerile edastatud kohtukaebust saab rootsi keeles uurida siit. Dokumendist võib välja lugeda, et üle 1034 inimese on esitanud teabenõudeid neljale Rootsi valitsusasutusele, kes neile ei vastanud. See tähendab, et vastamata jäeti üle 4000 teabenõudele. Kui arvestada, et ühe juhtumi eest soovitakse saada 100 000 Rootsi krooni, siis peaks saama iga teabenõudeid esitanu valitsuselt 400 000 krooni (44 000 eurot).

Kohtukaebuses on kirjas, et alates 2014. aasta 11. veebruarist on esitatud Rootsi valitsusele (relvajõududele, keskkonnakaitseametile, keskkonnaministeeriumile, Rootsi meteoroloogia ja hüdroloogia instituudile) teabenõudeid keemiapilvede kohta, milles nõutakse vastuseid küsimustele, mis puudutavad igapäevasest aerosoolide pihustamisest tulenevaid tervisekahjustusi ning ohte ökosüsteemidele. Samuti sooviti saada infot keemiapilvi puudutavate tegevuskavade kohta.

Väidetavalt pidas avalikkuse põhimõttest kinni vaid Rootsi lennuamet, mis vastas esitatud küsimustele. Kuna teistelt asutustelt vastuseid ei tulnud, võeti seda kui avalikkuse põhimõtte rikkumist ning Rootsi kodanikud kaebasid need ametid kohtusse.

Kohtukaebuses on ka põhjendatud nende asutuste valikut, kellelt infot nõuti. Nimelt leiti, et Rootsis toimuv aerosoolide pihustamine ei saaks aset leida ilma valitsuse nõusoleku ning mainitud asutuste teadmata. Samas lisatakse, et keemiapilvede programmi ulatuse ning kinnimätsimise ilmsiks tulemisel jäetakse endale õigus esitada täiendavaid hagisid nii nende kui ka teiste veel tuvastamata asutuste vastu.

Teabenõuetes väljendatakse küsimuste esitamise kõrval muret selle üle, et Rootsis käib (?) ulatuslik aerosoolide pihustamise programm, millel valitsusasutused ning rahva esindajad lubavad toimuda, kuid millest meedias ei räägita. Nõudes leitakse, et arvestades erinevaid raporteid, mille kohaselt on aerosoolides sisalduvad kemikaalid ohtlikud nii inimestele kui ka kogu ökosüsteemile, tuleb programm peatada ning algatada selle teemal avalik arutelu, kus avalikkusele esitatakse ausalt kõik faktid. Nõudes palutakse edastada oma vastus ning ettepanek edasisteks tegevusteks kolme nädala jooksul ning sinna on lisatud link petitsioonile, mille raames asjakohased teabenõuded esitati.

Vaadake ka videot USA põllumajandusministeeriumi endise inspektori Rosalind Petersoni sõnavõtust keemiapilvede teemal ÜRO globaalse soojenemise konverentsil:

 

Allikad: Rädda Sverige, Geoengineering Watch, Blueshift

Foto: blueshift.nu

 

Toimetas Marlen Laanep