Ajaloo pettus: Aleksandria raamatukogu pole kunagi eksisteerinud? I osa

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

8. detsember 2019 kell 19:02



Gravüür: Hermann Göll “Aleksandria põleng” (1876) / public domain in the United States / Wikimedia Commons

Oleme harjunud võtma enamus “ajaloolisi” sündmusi tõsiasjana, mis on juba ammu kinnitatud ja n-ö kivisse raiutud. Oleme Telegramis juba varem kirjutanud ajaloolise tõeväänamise kohta ja ka see artikkel ei anna ametlikule seisukohale mingit aru. Järgnevas kaheosalises kirjutises vaatame üle, millised on faktid Aleksandria raamatukogu eksisteerimise ja põlemise kohta… Artikkel põhineb Austraalia vabakutselise uurija John le Boni töödel.

 

Saateks

“Tulevik“ paistab mulle nüüd pimestavalt ilmselgena. Me liigume reaalsuse suunas, mis on nähtavasti niivõrd vältimatu, et ma juba näen seda. Nagu suurlinn, mille kuma paistab juba kaugelt.

Peagi sa mõistad, miks “Aleksandria raamatukogu“ lugu mängib nii suurt rolli selles, mis meie silme ees avanemas on. Teisisõnu, see 2-osaline artikkel annab ülevaatliku pildi sellest, mis meid ees ootab.

SISUKORD

1. osa. Fantastiline “ajalugu“

  1. Imeline “Aleksandria raamatukogu“
  2. Carl Sagan ja Kosmos
  3. Edward Gibbon ja Rooma impeeriumi tõusu ja languse ajalugu
  4. Massid ja „uurimine“
  5. Lühike kokkuvõte
  6. Eddie Gibbon mikroskoobi all

2. osa. Tavaline “ajalugu“

  1. Mida eksperdid usuvad?
  2. Chicago ülikool
  3. Caesar ja “The Civil Wars“ (“Kodusõjad“)
  4. Uuringute kaalukus

Kokkuvõte

 

Artikli struktuur

Aleksandria raamatukogu kohta on räägitud ja üle korratud igasuguseid lugusid ning seda tehakse siiani. Analüütilistel eesmärkidel saab neid lugusid jagada kahte kategooriasse: põhilood ja fantastilised lood. Üheskoos moodustavad nad üldise narratiivi, mis on masside seas populaarsed – eriti nende hulgas, keda huvitab “ajalugu“.

Põhilood väidavad:

  • Egiptuses eksisteeris tohutu Aleksandria raamatukogu umbes 2000 aastat tagasi.
  • Mingil põhjusel see hävines.

Fantastilised lood väidavad:

  • Selles raamatukogus käisid koos oma aja suurimad mõtlejad ja seal hoiustati maailma kõige põhjalikumat kirjalikku teavet.
  • See raamatukogu põletati sihilikult maha (selle taga olid kas kristlased ja/või Caesar).
  • Selle hävingu tõttu pidurdus inimkonna areng sadu (kui mitte tuhandeid aastaid).

Artikli 1. osa keskendub selle loo fantastilisematele elementidele, 2. osa esitab põhiväiteid. Miks just sellist struktuuri on kasutatud, selgub analüüsi käigus.

Kui sõnapaar “ajaloo pettus” on sinu jaoks midagi uut, soovitame tutvuda ka nende artiklitega: “Ajaloo pettus: sissejuhatus“, “Ajaloo pettus: ajaloo ajalugu“, “Ajaloo pettus: “Ajalugude” ajalugu“, “Ajaloo pettus: Vana kreeka“, “Ajaloo pettus: Vana-Egiptus” (osa 1, osa 2, osa 3).

 

FANTASTILINE “AJALUGU“

Oleks ebaõiglane panna kõik “ajaloolased“ ja/või “ajalugu“ ühte patta. Esimene osa keskendub nende väidetele, kes tõstavad esile Aleksandria raamatukogu narratiivi fantastilisemaid elemente.

 

  1. Imeline “Aleksandria raamatukogu“

Sa oled seda lugu ilmselt varem kuulnud. Ammustel aega

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt