Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Ajatu: JFK atentaat – poliitmõrva musternäidis, mis sobib õppefilmiks

21. november 2016 kell 11:12



kennedy-pic-2 1Homme möödub 53 aastat USA president John F. Kennedy surmast, avaldame sel puhul kordusena Telegramis 5. augustil 2015 ilmunud artikli.

2014. aasta veebruaris andis Rootsi veebiraadiole Red Ice Radio intervjuu ajakirjanik, kunstnik, muusik ja mitme raamatu autor Ole Dammegård, kes on uurinud paljude poliitmõrvade ja ka parvlaeva Estonia huku tagamaid. Järgneb kokkuvõte intervjuust, kus Dammegård valgustab John F. Kennedy (JFK) 1963. aastal aset leidnud atentaadiga seotud asjaolusid.

 

Tahaksin alustuseks rõhutada seda, et tegu ei olnud lihtsalt mingi mõrvaga, vaid see oli riigipööre ja võimuvahetus. Needsamad inimesed, kes olid Kennedy mõrva taga, on tänaseni USA riigitüüri juures ja üritavad juba pikemat aega kogu maailma juhtida väga kahtlases suunas, et oma mõjuvõimu järjest suurendada. On väga oluline, et me selle väärarengu peataksime ja tooksime nende tegevuse päevavalgele. Sellepärast olengi püüdnud 30 aasta jooksul viimse peensuseni aru saada sellest, mis tegelikult toimus.

 

Kennedy mõrv sobitub poliitmõrvade mudelisse

1980. aastate esimesel poolel nägin esmakordselt Zapruderi filmi, kus oli amatöörkaameraga ülesvõetuna detailselt näha Kennedy mõrvamise hetk. Sealt on näha, et surmav lask tulistati eestpoolt ja see tabas Kennedy pead paremalt poolt, nn rohuselt künkalt (inglise keeles the grassy knoll, sõnapaar, mis hiljem on saanud vandenõude kinnimätsimise sünonüümiks) ja mitte tagantpoolt Dallase raamatukogu kuuendalt korruselt, kus viibides ametliku versiooni kohaselt tulistas presidenti Lee Harvey Oswald.

Kui ma seda nägin, sain aru, et meedia esitatud versioon ei saa vastata tõele. Lugesin läbi umbes paarsada Kennedy atentaadi kohta kirjutatud raamatut ja mul tekkis selle tulemusel huvi ka Robert Kennedy, Martin Luther Kingi, Malcolm X-i, Abraham Lincolni jt poliitmõrvade vastu. Süvenesin paljude atentaatide kirjeldustesse läbi ajaloo kuni Vana-Roomani välja ja mulle sai selgeks, et kõik need mõrvad on teostatud täpselt üht ja sama mudelit järgides. Siis mõrvati ka Rootsi peaminister Olof Palme ja ka selle atentaadi uurimisega seondusid peatselt hämarad asjaolud, mis osutasid samale mudelile, mida on kasutatud palju USA-s, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Olof Palme mõrva toimumispaigas viibis mitu isikut, kes olid kohal ka Dealey väljakul JFK mõrva ajal. Kõigil juhtudel olid mõrva tellijateks kõrgetel positsioonidel olevad isikud, kes püüdsid hiljem avalikkusele jätta muljet, nagu oleks süüdlane keegi iseseisvalt tegutsenud nõdrameelne tüüp. Mudelit tundes suutsin isegi ette ennustada Rootsi valitsuse atentaadijärgseid avaldusi.

Alguses olin nende seoste nägemisest üsna kohkunud, kuid tänaseks on mul õnnestunud koguda palju tõendeid selle kohta, et suure osa poliitmõrvadest ja samuti terroriaktidest on korraldanud üks ja sama globaalse võimueliidi juhiseid täitev palgamõrvarite rühmitus. Peamiselt sellest tahaksingi täna rääkida.

JFK_Assassination2 2

 

Mõrva taga oli CIA palgamõrvarite rühm

Püüan natuke avada kogu selle sündmuse tausta. On välja käidud väga palju erinevaid teooriaid selle kohta, kes võis JFK-d tulistada, et kas see oli Jacqueline Kennedy või autojuht või KGB, jne. Minu ettepanek on mõelda sellele, et kelle võimuses oli tegelikult toimunu sellises ulatuses kinni mätsida, et 50 aastat hiljem on see endiselt meie jaoks müsteerium. See pidi olema kolossaalne ja paljutasandiline range saladuskatte all läbiviidud operatsioon, mille läbiviijatest suurem osa ei olnud teadlikud sellest, et operatsiooni lõppeesmärgiks oli presidendi tapmine. Tunnistajate hilisemate kirjelduste ja muu info põhjal on mul siiski õnnestunud tuvastada üsna suure kindlusega kõik isikud, kes tulistamises osalesid.

Nii CIA kui ka Chicago maffia heaks töötanud James Files on üles tunnistanud, et tema oli see, kes tulistas rohuse künka piirde tagant, tekitades JFK-le surmava peahaava. Tema ütlustes on kaheldud, kuid minu meelest on väga vale tema jutus kahelda, sest tema jutt selgitab väga hästi kõike, mis muidu jääks segaseks, ja aitab seega puslest tervikpildi kokku panna. JFK atentaadiga seotult oli Filesi ülesandeks algselt ainult autoga Chicagost relvade kohaletoimetamine. Lee Harvey Oswaldi ülesandeks oli tutvustada Filesile Dallase linna ja viia ta linna äärde ühte kohta, kus Files sai kohaletoodud relvi katsetada ja kalibreerida. Lee Harvey Oswald uskus, et ta tapjatega koostööd teeseldes osaleb tegelikult JFK tapmise ärahoidmise operatsioonis. Ilmselt püüdiski üks osa CIA-st läbi viia hoopis seda atentaadi ärahoidmise operatsiooni.

JFK oli viimane tõepoolest rahva poolt valitud president, kuigi ka tema võimulesaamisega oli seotud Chicago maffia. JFK presidendiks saamisele järgnes ääretu optimismi- ja lootuselaine ja globaalne eliit ei pidanud tema suhtes eriti mingeid mõjutusvahendeid kasutama, kuna ta oli kergesti kontrollitav. Kuid Sigade lahe dessant muutis olukorda. Fidel Castro oli Kuubas likvideerinud USA maffiale ja ka USA valitsuse liikmetele tohutuid summasid sissetoovad kasiinod ja bordellid ning eksproprieerinud rea muid ameeriklastele kuulunud ettevõtteid. Seega soovisid paljud Castrost vabaneda.

 

Ühed ja samad näod kerkivad igal pool esile

Enne JFK presidendiks saamist oli president Eisenhower lasknud asepresident Nixonil moodustada väga hea väljaõppega palgamõrvarite meeskonna tülikate isikute elimineerimiseks üle kogu maailma. Seda rühma nimetati Operatsioon 40-ks ja see koosnes peamiselt Kuubalt põgenenud sõjaväelastest, kes olid Castro suhtes vihaselt meelestatud ja seega sobisid ideaalselt Castro atentaadi läbiviijateks. Atentaati proovitigi mitmeid kordi korraldada, aga ebaõnnestunult. Operatsioon 40 juhtfiguurid olid CIA poolt Theodore Shackley, kelle hüüdnimi oli Blond Kummitus ja kes oli seotud väga paljude atentaatidega üle kogu maailma, ja samuti JFK atentaadiga, lisaks David Atlee Phillips, kes lavastas süüdlaseks Lee Harvey Oswaldi, ja E. Howard Hunt, kes läks hiljem Watergate’i skandaaliga seoses vanglasse. Nemad koordineerisid alguses 40-st kuni 86 liikmeni ulatuva rühmituse väljaõpet. Neid treeniti partisanisõjas osalema, poliitmõrvu läbi viima, lõhkeainetega terroriakte korraldama jne.

Need olid peamiselt endised politseinikud ja sõjaväelased. Väljaõpet teostati CIA erinevates baasides, mis asusid Miamis, Guatemalas, Louisianas ja mujal. Väljaõppes osalesid paljud JFK atentaadiga seotud võtmeisikud: nii James Files, Lee Harvey Oswald, Guy Banister kui ka näiteks Lee Harvey Oswaldi tapnud Jack Ruby. Operatsioon 40 rahastamist pandi juhtima George H. W. Bush (George Bush seenior). George Bushi ülesandeks sai hankida operatsiooni läbiviimiseks vajalikud ressursid Texase naftamagnaatidelt, maffialt ja sõjatööstuselt.

Pappas_Exh1-murder_Oswald-21-19

Jack Ruby hetk enne Oswaldi mahalaskmist

George Bush seeniori isa oli Prescott Bush, kes oli olnud keskne tegelane Hitleri sõjategevuse rahastamisel ja keda sel põhjusel hiljem süüdistati riigireetmises. Tegelikult töötas ka Prescott Bush sama panganduseliidi heaks ja ta finantseeris Teise maailmasõja ajal mõlema poole sõjajõude, et sõjategevus kestaks võimalikult kaua. Prescott Bush ja tollane CIA juht Allan Dulles olid võtmeisikuteks ka operatsiooni Paperclip („Kirjaklamber“) läbiviimisel. Operatsiooni Paperclip käigus aidati paljudel natsi-Saksa spetsialistidel peale sõda emigreeruda USA-sse ja mujale. USA-s osalesid need sakslased luureagentuuri OSS (Office of Strategic Services) rajamisel, millest hiljem arenes välja Luure Keskagentuur (CIA), samuti olid nad seotud operatsiooniga Gladio ja NASA ning pangandussüsteemi väljaarendamisega. Seetõttu on tänapäeva USA ühiskond läbiimbunud natslikust mentaliteedist ja USA kaudu on see mentaliteet levinud üle kogu maailma.

George Bush seeniori peamiseks abiliseks Operatsioon 40 finantseerimisel sai Félix Rodríguez, kes oli Bushi parem käsi kogu Bushi karjääri vältel. Félix Rodríguez oli see mees, kes püüdis kinni Che Guevara ja kes andis käsu David Moralesele Che Guevara hukata. David Morales oli CIA kõrgelseisev töötaja, kes viibis ka Robert F. Kennedy mõrva ajal samas hotellis, kus mõrv aset leidis. Nii et ühed ja samad näod kerkivad igal pool esile.

 

Dallas – ideaalne paik atentaadiks

Kuuba kriisi ajal tekkis olukord, kui JFK-lt oodati tuumasõja alustamist Nõukogude Liidu vastu, kuid JFK südametunnistus ei lubanud tal seda sammu astuda. Lisaks soovis ta USA väed Vietnamist ära tuua, kuid sõja jätkamine oli uimastikaubanduse ja sõjatööstuse jaoks äärmiselt oluline. Ta taotles ka föderaalreservi haarde lõdvenemist ja lasi vangistada paljud maffiategelased, kuigi maffia oli mänginud olulist rolli tema presidendiks saamisel. Ühel hetkel otsustati, et JFK tuleb mõrvata.

1963. aasta kevadel on näha esimesi märke selle kohta, et operatsiooni ettevalmistustega on alustatud. Atentaadi läbiviimiseks valmistuti üheaegselt kolmes kohas – Miamis, Chicagos ja Dallases. Chicago stsenaariumist loobuti, Miamis toimus tõenäoliselt ebaõnnestunud atentaat. Jäi üle ainult Dallas, mis sobis atentaadi jaoks tegelikult ideaalselt, sest Dallases resideerisid paljud asepresident Lyndon Johnsoni naftamagnaatidest kontaktid ja ka Bushide perekond. JFK oli vallandanud CIA juhi Allan Dullese, tema asetäitja Charles Cabelli ja mitmed teised kõrged CIA töötajad. Cabelli vend oli aga Dallase linnapea, nii et selle kaudu oli vandenõulastel võimalik linna kontrollida. Atentaadiga oli seotud ka FBI juht J. Edgar Hoover.

Eelmisel õhtul enne atentaati toimus naftamagnaat Clint Murchisoni rantšos Dallase külje all salajane kohtumine, kus osalesid teised naftamagnaadid ja ka J. Edgar Hoover ning Lyndon Johnson. Sellel kohtumisel võeti vastu atentaadi suhtes lõplik otsus. Dallases valmistuti atentaadiks kolmes erinevas asukohas. Dealey väljak sobis selleks väga hästi, sest seal pidi presidendi autokolonn tegema mitu järsu nurga all toimuvat pööret, mille jaoks pidi autokolonn oma liikumiskiirust märkimisväärselt aeglustama. See oli vajalik, kuna liikuvas autokolonnis istuvat sihtmärki oleks olnud palju keerulisem surmavalt tabada. Varem paika pandud autokolonni marsruuti muudeti tõenäoliselt Dallase linnapea käsul sellest kellelegi teatamata arusaamatutel põhjustel, millel ei saanud olla muud eesmärki peale kolonni liikumise aeglustamise. Suurem osa presidenti tervitama tulnud rahvast seisis seega peatee ääres, kust autokolonn oleks pidanud ajalehtede andmetel läbi sõitma. Kes olid aga sellisel juhul need inimesed, kes seisid selle teise tee ääres, kus keegi poleks tohtinud autokolonni möödumist oodata? Tuleb välja, et paljud seal seisnud ja fotodele jäänud inimesed olid atentaadiga ühel või teisel moel seotud.

 

Sündmuspaik oli hoolikalt ette valmistatud

JFK auto külgedel sõitma pidanud mootorratastel politseinikel kästi enne tulistamist taanduda ja limusiini kuulikindel ülaosa oli eelnevalt eemaldatud. Presidendi arst oli pandud istuma autokolonni tagumisse autosse presidendist võimalikult eemale ja saavutati olukord, kus läheduses ei olnud kiirabiautosid. Natuke aega enne autokolonni Dealey väljakuni jõudmist lavastati nimelt kellegi pealtvaataja haigushoog ja kiirabiautoga viidi see mees haiglasse, kus selgus, et tal tegelikult ei olnud midagi viga. Kogu sündmuspaik oli kuni viimaste detailideni ette valmistatud juba umbes kuu aega varem.

Kaks peamist sõlmpunkti, kus kogunesid atentaadi kavandajad, olid filmistaar Doris Dayle kuuluv Atlanta Cabana motell ning Dealy väljakust paarisaja meetri kaugusel paiknev Adolphuse hotell. Esimeses kohas peeti atentaadipäevale eelneval õhtul koosolek, kus viibisid Jack Ruby, mitmed naftamagnaadid ja samuti oleks pidanud seal osalema Chauncey Halt – CIA töötaja, kes oli spetsialiseerunud dokumentide võltsimisele ja oli seotud ka maffiaga. Talle oli antud käsk valmistada võltsisikutunnistused Lee Harvey Oswaldile ja mitmetele teistele operatsioonis osalevatele inimestele ja need Dealy väljakule toimetada. Lisaks pidi koosolekul osalema Charles Nicoletti – maffiaboss Sam Giancana peamisi palgamõrvareid, väga osav täpsuslaskja ning James Filesi kauaaegne partner. Halt ja Nicoletti olid kogunenud koos teiste CIA-lasteja maffiategelastega Arizonase Grace rantšosse ning sõitsid relvalaadungit sisaldava autoga Dallasesse, kuid ei jõudnud halva ilma tõttu kohale enne hommikut.

Adolphuse hotell võis olla kogu operatsiooni läbiviimise staap. On teada, et sellel päeval olid hotelli külastajatena sinna sisse registreerunud Chicago maffiaboss Sam Giancana ja üks tema lähikondlasi, endine Chicago politseinik Richard Cain, kes oli üks JFK tulistajatest.

 

Paljud atentaadist teadlikud olnud inimesed tapeti hiljem

Miamist Dallase poole sõitsid kahe relvi täis laetud autoga paar päeva enne atentaati veel hulk Operatsioon 40-ga seotud inimesi. Ühes nendest autodest sõitis ka Rose Cheramie nimeline, varem Jack Ruby ööklubis töötanud naine, kes tee peal peksti poolsurnuks ja jäeti tee äärde vedelema. Film „JFK“ algab sellega, et see naine lebab haiglavoodis ja püüab inimesi hoiatada Kennedy mõrva eest. See naine hiljem tegelikult ka tapeti lavastatud autoavariiga, nii nagu tapeti ka väga paljud teised atentaadi taustast aimu saanud isikud.

Lisaks lendas Miamist Dallasesse lennuk, mille piloodiks oli CIA töötaja Tosh Plumlee. Ta oli olnud seotud Operatsioon 40-ga, kuid sel hommikul uskus Plumlee, et tema ülesandeks on hoopis takistada plaanitud JFK atentaadi läbiviimine. Lennukiga saabusid peale Plumlee veel paar kuubalast ja Koloneliks kutsutud endine Al Capone’ile allunud palgamõrtsukas John Roselli, kes hiljem hakkas täitma USA valitsuse, CIA ja Chicago maffia vahelüli rolli.

Kennedy 5

Mõrva pealtnägijad Bill ja Gayle Newman viskuvad murule, et kaitsta oma lapsi

 

Igaüks teadis ainult oma rolli

Kuna plaan oli, et kõik osapooled peavad tapmisest osa võtma sarnaselt Julius Caesari tapmisega, siis tellis ka Kuuba ja Florida maffiaboss Santo Trafficante Prantsusmaalt professionaalsed palgamõrtsukad atentaadis osalema, nende seas Lucien Sarti, hüüdnimega „Badge Man“. Tunnistajate ütluste kohaselt viibis Dealey väljakul atentaadi päeval veel mitmeid teisi maailmakuulsaid palgamõrvareid, näiteks Aldo Vera Serafin, „Doktor Surm“ Orlando Bosch jt. Ühelgi tulistajal ei olnud ülevaadet operatsioonist kogu selle ulatuses, igaüks teadis ainult seda, milles seisneb tema roll.

Kui ülevalt saadeti sõnum, et atentaati siiski ei tohi läbi viia, siis Charles Nicoletti otsustas seda käsku mitte järgida, kuna käsk ei olnud tulnud tema bossilt Giancanalt. John Roselli lõi põnnama, kuid James Files otsustas samuti koos Nicolettiga algsetele plaanidele truuks jääda. Nicoletti läks koos Roselliga Dal-Texi hoonesse, mis on seitsmekorruseline JFK atentaadipaiga vastas paiknev kontorihoone. Mitmete allikate kohaselt viibis selles hoones atentaadi ajal ka George H. W. Bush seenior, hilisem USA president. Texase Kooliraamatukogu kuues korrus, mille aknast tulistades ametliku versiooni järgi tappis Oswald JFK, kuulus USA tsiviilõhupatrulli asutajale, mille paljud liikmed on olnud seotud erinevate poliitmõrvadega. Selle kuuenda korruse akna juures istus snaiper nimega Eladio del Valle, teda oli abistamas Herminio Diaz Garcia. Lisaks nägid tunnistajad sama korruse teisel aknal teist paksude sarvraamidega prillidega tulistajat. Pärast atentaati nähti Texase Kooliraamatukogust põgenemas nelja inimest.

HowardBrennan

Texase kooliraamatukogu hoone

Hoone lift ei olnud tol päeval töökorras, nii et jääb müsteeriumiks, kuidas Lee Harvey Oswald oleks paari minuti jooksul jõudnud kuuendalt korruselt teisele, aga kuidas lahkusid majast tegelikud tulistajad? Usun, et Lee Harvey Oswaldi tegelikuks ülesandeks oli teisel korrusel lifti juures valvata, et need neli meest saaksid segamatult liftišahti kaudu köite abil alla laskuda ja tagaukse kaudu põgeneda. Hoonest põgenejate hulgas nähti isikut, kelle kirjeldus vastab täpselt David Moralese (Che Guevara tapja ja samuti Robert Kennedy jt atentaatidega seotud mees) välimusele. Samuti on Dealey väljakust tol päeval tehtud fotodel näha keegi väga David Moralese moodi isik. Tõenäoliselt oli Morales nende hoonest põgenejate autojuhiks. Kolm meest sõitsid autoga minema ja neljas, suure tõenäosusega Richard Cain, jooksis Adolphuse hotelli suunas, kus viibis tema boss Sam Giancana. Kõik nimed, mida ma nimetan, on paljude tõendite kohaselt õiged nimed.

Lee_Harvey_Oswald_arrest_card_1963-540x336

Lee Harvey Oswaldi arreteerimiskaart

 

JFK atentaat kui poliitmõrva musternäidis

Kuigi oli päikesepaisteline päev, seisis tänaval JFK mõrvakoha lähedal musta vihmavarjuga mees (Roy Hargraves), kelle ülesandeks oli tõenäoliselt erinevatele tulistajatele märku anda, et tulistamine toimuks täpselt ühel ja samal ajal. Fotodel on näha tema ees seismas kuubalasest lehvitavat meest, kelle tagataskust paistab hiljem raadiotelefon, see oli ilmselt Felipe Vidal Santiago. Temast sai hiljem CIA-s töötades salamõrvarite värbaja, kes tegeles sellega üle maailma, muuhulgas ka mõned kuud enne Olof Palme mõrva Stockholmis. Teisel pool teed samuti walkie-talkie’ga oli Jim Hicks, kes on üles tunnistanud, et osales atentaadis raadiotelegrafistina. Zapruderi (Zapruder oli Dal-Texi hoone töötaja) filmist, mida hiljem detailide varjamiseks töödeldi, on näha, et mõlemal pool teed filmisid mõrvastseeni veel kaks kaameratega inimest, kelle identiteet on jäänud saladuseks. USA kõrgemad sõjaväelased aga teavad, et need inimesed filmisid atentaati õppematerjali jaoks, kuna JFK atentaati hakati hiljem CIA-s kasutama musternäidisena selle kohta, kuidas tuleb atentaati läbi viia.

kennedy 4Kollase ringi sees on näha salapärane musta vihmavarjuga mees

Selles kohas, kus Zapruderi film muutub katkendlikuks, tabas JFK-d esimene tabamus kõrisse, mille kohta mina ja enamus uurijaid on arvanud, et see tulistati eestpoolt. Kuid aasta tagasi õnnestus mul vestelda ühe kohalolnud pealtnägijaga, kes tunneb isiklikult paljusid nendest palgamõrvaritest. Tema nimi on Hailey Ottus, erakordselt vapper naine, keda on palju kordi proovitud kõrvaldada. Mul on põhjendatud kahtlus, et teda ei olegi enam meie hulgas ning et võiksime seega tema mälestuseks pead langetada. Viimased kuus nädalat pole keegi temast midagi kuulnud. Tema versioon toimunust on esitatud lisaks minu intervjuudele veel Jim Fetzeri artiklis. Temaga vesteldes sai mulle selgeks, et esimese lasu tulistas JFK suunas tee ääres seisnud ja kuulivesti kandnud mees, kelle nimi oli Walter Tabinski. Selles kohas, kus Zapruderi film muutus katkendlikuks, tulistas Tabinski JFK kõrisse rahustit sisaldava laengu, et JFK ei hakkaks rabelema ja et miski ei takistaks teiste poolt atentaadi lõpuleviimist. Sellele järgnesid osaliselt summutatud lasud erinevatest suundadest. Walter Tabinski oli sama petis, kes taotles viisat Mexico City Kuuba ja N. Liidu saatkondades, öeldes, et tema nimi on Lee Harvey Oswald. Walter Tabinski oli ka Martin Luther Kingi tegelik tapja.

 

Kõik pidi toimima kui kellavärk

Kui tulistamine algas, siis JFK limusiini juht aeglustas sõitu tõenäoliselt tulistajate aitamiseks ja aeglustamise varjamine võib olla üheks Zapruderi filmi manipuleerimise põhjuseks. Film osteti Zapruderilt ära 15 tuhande dollari eest järgmisel päeval ja see jäi aastateks kõigi eest varjatult seifi seisma, kuni Robert Grodenil õnnestus sellest eluga riskides koopia teha. Selle koha kõrval, kus Zapruder sündmust filmis, oli üks põõsas ja valge müür, millest veidi tagapool oli umbes vöökõrgune tara. Selle tara taga põlvitades tulistas JFK-d Dallase politseiniku vormiriietuses „Badge Man“ Lucien Sarti, keda on ka fotodel näha. Teda abistas raudteelase vormis mees, kelle kätte ta jättis pärast tulistamist oma püssi. Raudteelase vormis mees lammutas ühe tunnistaja sõnul püssi kiiresti juppideks, asetas oma tööriistakasti ja jalutas minema.

James Files ise on hiljem rääkinud, et tema positsioon oli mõned meetrid raudteelasest tagapool. Charles Nicoletti oli talle öelnud, et Files peaks tulistama ainult juhul, kui teiste lasud ei taba presidendi pead. Files kasutas spetsiaalseid elavhõbedaga täidetud kuule, mis sihtmärgi tabamisel plahvatasid, jätmata järgi vähimatki ballistilist asitõendit. Kuna Files nägi, et peatabamust ei tulnud, siis tulistas ta viimasena ja tabas JFK-d parema silma kohal olevasse piirkonda. Seejärel siirdus ta autosse, kus teda ootasid Nicoletti ja Roselli, ja nad sõitsid minema. Files hakkas oma määravast rollist JFK atentaadis rääkima 1990-ndatel antud intervjuudes ja on praegu „uuestisündinud“ vangistuses viibiv kristlane.

Natuke eemal, kooliraamatukogu pool, oli veel üks tulistaja valge auto kõrval, kes minu andmete järgi oli Clyde Forshaw. Fotodel on näha, et kohe pärast laskusid see valge auto eemaldus sündmuskohast. Forshaw oli Hailey Ottuse andmetel see mees, kes tegelikult tappis ka Robert Kennedy. Eksisteerivad teooriad, mille kohaselt lisaks tulistati JFK suunas maa-alustest luukidest, mida ma pean tõenäoliseks, kuid ma ei ole kindel, kes olid need tulistajad. Tabinskist ja Forshawst rääkimist pean ka ise äärmiselt ohtlikuks, nii et pean vajalikuks märkida, et ma ei ole depressioonis, minu auto töötab korralikult ja mul pole mingeid suitsidaalseid kalduvusi. Kui minuga või minu lähedastega midagi juhtub, siis see kinnitab kõike, mida olen rääkinud.

 

Paljud palgamõrvarid pidasid Kennedy tapmist oma pühaks kohuseks

Umbes tund aega peale JFK atentaati tapeti väidetavalt L. H. Oswaldi poolt ka politseinik J. D. Tippit. See ametlik versioon ei ole võimalik, sest Oswald ei oleks saanud nii kiiresti selle teise mõrva toimumiskohta jõuda. Pealtnägijate vastuoluliste ütluste põhjal võib järeldada, et Tippiti tulistajaid oli kaks. Ühe tulistaja kirjelduse põhjal võib üsna kindlalt arvata, et see tulistaja oli Clyde Forshaw, kes on Hailey Ottusele seda ka tunnistanud. Teine tulistaja oli Gary Marlow – James Filesi sõber, kes tõenäoliselt allus samuti David Atlee Phillipsile. Mina usun, et neil oli plaanis L.H. Oswald tappa kohe Texase kooliraamatukogus, kuid Oswald pääses põgenema. Seejärel otsis kogu meeskond Oswaldi igalt poolt ja ka Tippitit enne tema surma näinud inimesed on rääkinud, et ta käis väga närviliselt ringi kedagi otsides. Pean tõenäoliseks, et kuna Forshaw nägi välja Oswaldile äärmiselt sarnane, siis pidas Tippit Forshawd kohates teda Oswaldiks ja haaras relva, Forshaw aga tulistas enesekaitseks Tippitit ja Marlow tegi talle lõpu peale.

Paljud minu nimetatud palgamõrvaritest olid siiski tegelikult kõrge moraaliga, pidades ennast vabadusvõitlejateks ja JFK kõrvaldamist oma pühaks kohuseks. Samamoodi pidasid ennast kangelasteks ka Olof Palme tapjad. Tõelised terroristid on need, kes ülikonda rõivastatult kulisside taga nende marionettidega manipuleerivad. Mitmed nendest on võimul tänaseni. Üks Operatsioon 40 osalistest Porter Goss oli veel hiljuti CIA juht. Kõik mundrikandjad peaksid teadvustama, et nad alluvad kurjategijatele. Mul on plaanis teha dokumentaalfilm, kus esitatakse selged tõendid selle kohta, kuidas paljude terroriaktide, sõdade ja atentaatide taga on ühed ja samad inimesed.

 

Allikas: Red Ice Radio

Fotod: robbinsrealm.wordpress.com, www.michaelparenti.orglastbenchers.neten.wikipedia.orgfreebeacon.com

 

Toimetas Kaarel Veskis

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.