13. augustil andsid USA raadiosaatele “Coast to Coast AM” intervjuu Dannion Brinkley ja Joyce Riley, et arutleda USA sõjaveteranide praeguse raske olukorra üle. 600 000 sõduril ei ole mitte kuhugi minna. Nad tulevad koju, ent ei leia tööd ja neile kirjutatakse välja hunnikute kaupa retseptiravimeid, mis peaks neid aitama, kuid soodustavad pigem depressiooni süvenemist. Nad tunnevad ennast reedetuna ja ebavajalikuna ning osa neist peetakse potentsiaalseteks terroristideks.

Dannion Brinkley on populaarne lektor, kes tutvustab huvilisele selliseid teemasid nagu surmalähedased kogemused, alternatiivsete meetodite  abil tervenemised ja eneseteadlikkuse tõstmine. Ta on 25 aastat olnud vabatahtlik hooldekodus, kus ta on olnud sadade inimeste surivoodi kõrval ja kirjutanud oma kogemustest raamatud “The Secrets of the Light“, “Saved by the Light“ ja “At Peace in the Light“.

Medõde Joyce Riley on õdede liidu juht, kes on tegelenud muu hulgas ka raskelt haigete patsientidega, kellele on siirdatud süda, kops, maks või neerud. Ta on teeninud kaptenina USA õhujõududes, osaledes Lahesõjas operatsiooni Kõrbetorm missioonidel. Tema kogemus meditsiinieksperdina arstide kutse-eetikaga vastuollu läinud juhtumites on andnud talle tausta uurida Lahesõja veteranide haiguste tagamaid. Ta on sõjaveteranide ja valitsuse eksperimentides osalenud kodanike advokaat. Riley oli vilepuhuja beebisurmade juhtumis, kus medõde Genene Jones põhjustas mitme lapse surma Bexari maakonna haiglas Texases. Praegu on Riley USA Lahesõja veteranide assotsiatsiooni pressiesindaja.

Mida näitab sõjast tagasi tulnud sõdurite enesetapustatistika?

Dannion Brinkley: Esiteks on neil traumajärgne ärevushäire, mida põhjustab pidev valveloleku seisund. See tuleneb füüsilisest ja vaimsest pingest, mille põhjustab ohtlik keskkond, kus vaenlane võib olla suvaline tsiviilisik. Tänapäeval diagnoositakse posttraumaatilist stressihäiret (PTSH) eraldi haigusena. Kui sõdur naaseb koju, tunneb ta end ühiskonnast eraldatuna ja jääb pahatihti bürokraatia hammasrataste vahele. 600 000 sõduril ei ole mitte kuhugi minna. Nad tulevad koju, ent ei leia tööd ja saavad tohutul hulgal retseptiravimeid, mis peaks neid aitama, kuid soodustavad pigem depressiooni süvenemist. Posttraumaatiline stressihäire sunnib neid pidevalt mõtlema sõjaõudustele ja enamik ei oska oma murega kuhugi pöörduda. Tuleb uurida erinevaid meditsiinilisi ravikuure, mis võiksid koosneda tai chi’st, joogast, kõrgrõhukambrist ja mediteerimisest nagu ühes Los Angelese haiglas tehakse. Vietnami sõja veteranidest teeb 25 inimest kuus enesetapu.

Mis on koduste terroristide jälgimisnimekiri?

Dannion Brinkley: Sinna on pandud inimesed, kellele on sõja ajal välja kirjutatud ravimid ja tagasi tulles peavad nad käima aeg-ajalt kõikvõimalike valitsusametnikega vestlemas – neid peetakse potentsiaalseteks terroristideks. Jälgitakse nende käitumist sotsiaalmeedias, neile ei anta relvaostuluba ja teatud ravimid on neile keelatud. Tavaliselt nõutakse neilt ka psühholoogi juures ja nõustamisel käimist, aga sageli takerdub asjaajamine bürokraatia taha ja nad ootavad kuude kaupa ravijärjekorras.

Helistaja John Doe Californiast:

Nooruses andsin parima, et teenida oma riiki. Andsin vande, et kaitsen ja võitlen USA põhiseaduse eest nii koduste kui ka võõrvaenlaste vastu. Sel ajal ei saanud ma täpselt aru, kes on “kodune vaenlane“, aga nüüd me teame veidi rohkem. Me teame oma valitsuse esindajate silmakirjalikust ja väljapressivast tegevusest, sellest, et rikutakse meie teist konstitutsiooniparandust – üheks näiteks on relvade ära võtmine. Teisisõnu, meie kõige suurem oht on meie endi valitsus. Meie, veteranid, peame selles osas midagi ette võtma. Kas olete sellega nõus?

Dannion Brinkley: Jah, me peame seda tegema. See on nagu vaikne revolutsioon, mida ei saa vältida. Meedia räägib ühte sõjaolukorrast ja sõja tulemustest, kuid tegelikult on teoksil hoopis midagi muud – see on teatud mõttes reetmine. Statistika kohaselt oli 2012. aastal müüdud relvadest 70% USA-s valmistatud. John tahab öelda seda, et on vandenõu kasutada meie sõjaväge ja rahva patriotismi mingil muul eesmärgil kui meie riigi ja rahva kaitseks. Poliitika soosib sõdu ja see on ka ilmne – me oleme sõjas viie riigiga. Kerge on lasta välissaatkonnad tühjaks teha ja need seejärel õhku lasta ning leida sobiv süüdlane. Iga nädal ja kuu tuleb välja valesid NSA ja maksuameti kohta, kuid me ei tohi kaotada usku iseendasse ja oma rahvasse. Veteranid moodustuvad 10% kogu rahvastikust, paraku aga on nad ka 40% kõikidest kodututest. Mind hämmastab see, millises riigis me elame.

Milline on praegu olukord sõjaveteranidega?

Joyce Riley: Veteranide olukord on aasta-aastalt jätkuvalt halvenev. USA on loonud stsenaariumi, kus veteranidele öeldakse korduvalt, et neil ei ole midagi viga ja lõpuks nad teevad enesetapu. Sõdureid, kes teenisid Kõrbetormis 1991. aastal, on üle 600 000, vaid 140 neist surid selles sõjas. Aga nende tagasitulekust saadik 10–15 aasta jooksul on kaks kolmandikku neist nüüd surnud. Nad puutusid kokku erinevate bioloogiliste ja keemiliste ohuteguritega ja samuti eksperimenteeriti nende peal ravimite ja vaktsiinidega.

Meflokiin (Lariam, Mephaquin või Mefliam) on suukaudselt manustatav ravim, mida kasutatakse malaaria ennetamiseks ja raviks. See põhjustab vaimse tervise probleeme, sealhulgas ärevust, hallutsinatsioone, depressiooni, ebatavalist käitumist ja suitsiidimõtteid.

2002. aastal tapsid kolm erioperatsioonide sõdurit Brandon Floyd, William Wright ja Rigoberto Nieves oma naised, kaks kolmest – Floyd ja Nieves – tegid pärast seda enesetapu. Neljas sõdur oli insener Cederic Ramon, kes pussitas oma abikaasat vähemalt 50 korda. Selle meeltesegaduse põhjustas Lariam. Neid juhtumeid on sõdurite seas olnud palju, kus tapetakse nii, et hiljem seda ise ei mäletatagi.

Me sõdime Afganistanis ja Iraagis, kus tipptasemel treenitud sõdur saadetakse sõdima ilma mundrita vaenlase vastu. Neile antakse eelnevalt medikamente, mis teevad nad vägivaldseks ja seejärel tulevad nad koju ning mõistavad alles siis, mida nad tegid või mida nad ei oleks pidanud tegema. Sõdurid on tagasi tulles ikka vägivaldsed ja ülereageerivad – kuuleme mõrvadest ja enesetappudest. Paljud lähevad sõtta ja neil on kindel ülesanne teenida oma riiki ja nad tunnevad, et on keegi, kuid tagasi tulles eesmärk kaob. Neile öeldakse, et nad on vaimselt terved isegi siis, kui nad ei ole, sest siis ei pea riik neile sõjatraumat kompenseerima. See tekitab reetmise trauma, kus nende valitsus on neid alt vedanud. Nad hakkavad jooma ja ravi otsima ning lõpuks pöörduvad Ameerika Ühendriikide veteranide komisjoni poole, kus neile vastatakse, et nad tuleks tagasi 9 kuu pärast tagasi. See on julm olukord, millesse nad pandud on, ja see põhjustab paljude inimeste surma.

Lisaks sellele, umbes 3 miljonit ameeriklast teenis relvajõududes Vietnamis ja naaberaladel 1960–70-ndate alguses. Selle aja jooksul kasutas sõjavägi suures koguses defoliante – kemikaale, mis põhjustavad taimede ärakuivamise. Üks neist defoliantidest oli Agent Orange ja osal sõduritel oli ka ohtlik kokkupuude sellega. Palju aastaid hiljem on õhus ikka veel küsimus, kui kaua kestab selle aine laastav mõju tervisele ja kui suur on risk haigestuda vähki.

Helistaja Christian Los Angelesest:

Tänapäeva sõjavägi on muudetud suureks korporatsiooniks ja veterane koheldakse, nagu nad oleks tühi koht. Tegin uurimistööd Uue Maailmakorra, pankurite ja Bilderbergi grupi kohta. Tsiteerin Henry Kissingeri, kes ütles, et tema jaoks ei ole sõdurid muu kui kahuriliha. Kõik see on seotud bürokraatiaga, pankurite ja korporatsioonide ahnusega raha ja võimu järele. Me peame selle lõpetama ja võtma tagasi oma riigi. Seda on kohutav näha, kuidas sõjaveteranid tagasi tulles saavad teada, et valitsus on neile valetanud ja neid petnud.

Joyce Riley: Sul on täiesti õigus, kujutage ette, et olete selle kõige ohver ja tagatipuks invaliid, keda ei toetata. See ahnuse ja võimu süsteem hävitab nende elud ja põletab kõik kiirelt nagu kulutuli.

Vandenõu olemasolu tõestamiseks võin tuua näite, kus sõjaväe 82. langevarjurite lennusalga andmed kadusid jäljetult. Tuleb kohe meelde ka St. Louise tulekahju 1973. aastal, kus hävisid 16–18 miljoni sõjaväepersonali hulka kuulunud isiku andmed. Ilma nende andmeteta jäävad paljud veteranid ilma hüvitistest ja kes teab, mida see veel mõjutab.

Kuula saadet  (algab 0:09.11) siit.

Dannion Brinkley kodulehekülg: www.dannion.com

Joyce Riley koduleheküljed: www.beyondtreason.com ja www.gulfwarvets.com

Fotod: spiritualspeed.com, footnote1.com, policestate21.com, voxxi.com, mexicoinstitute.files.wordpress.com, pslarson2.files.wordpress.com, upload.wikimedia.org

Toimetas Laur Raudsoo