Kes on Rothschildid: pilguheit eliitperekonna ajalukku, II osa

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

8. august 2013 kell 17:12



Roth 4 Punane heksagrammFinantsmaailma tipus troonivad Rothschildid on maailma üle valitsenud juba väga pikka aega ja nende võimu kombitsad ulatuvad kaugele. Käesolev ajalooline kronoloogiline ülevaade aitab mõista, kes Rothschildid on ja kuidas nad võimu juurde jõudsid. Selles osas antakse ülevaade 19. sajandi esimesest poolest.

 

1800: Solomon Mayer Rothschild abiellus Caroline Sterniga.

1806: Napoleon teatas, et tema eesmärgiks on eemaldada Hesse-Casseli õukond võimult ja võimunimekirjast. Seda kuuldes põgenes prints William IX Saksamaalt, siirdudes Taani ja usaldas oma tolleaegse varanduse väärtuses 3 miljonit dollarit Mayer Amschel Rothschildi kätte.

Samal aastal abiellus Nathan Mayer Rothschild rikka Londoni kaupmehe tütre Hannah Barent Coheniga.

Nathan

Nathan Mayer Rothschild

 

1808: Sündis Nathan Mayer Rothschildi esimene poeg Lionel Nathan de Rothschild.

lionel

Lionel Nathan de Rothschild

 

Salomon Mayer Rothschild kolis Austriasse Viini ja avas panga M. Von Rothschild und Söhne.

 

Lahingud panga tegevusloa pärast

1811: Ameerikas avatud Rothschildide panga tegevusluba lõppes ja Kongress hääletas selle pikendamise vastu. Nathan Mayer Rothschild ei olnud otsusega rahul, ähvardades, et tegevusluba kas pikendatakse või Ameerika Ühendriigid leiavad end hävitavast sõjast.“ Ühendriikide juhid jäid siiski enesele kindlaks ning Nathan käis välja uue ähvarduse: “Andke neile jultunud ameeriklastele õppetund ja viige nad tagasi koloniaal-staatusesse.“

1812: Toetudes Rothschildide rahakotile andis Nathan Mayer Rothschild brittidele korralduse kuulutada Ameerika Ühendriikidele sõda. Rothschildi plaan oli kasvatada sõjaga Ühendriikide võlg selliseks, et neil ei jääks muud üle kui alla anda ja Rothschildide panga First Bank of the United States (Ameerika Ühendriikide Esimene Pank) tegevusluba pikendada.

Samal aastal suri Mayer Amschel Rothschild. Oma testamendis andis ta täpsed juhised, mida Rothschildide koda peab täitma – kõik tähtsamad positsioonid pereäris pidid olema täidetud pereliikmetega; vaid suguvõsa meesliikmed võisid pereäris osaleda, kaasa arvatud kuues sohilaps (on oluline märkida, et Mayer Amschel Rothschildil oli ka kuus tütart, nii et tänapäeval on Rothschildide dünastia hargnenud ka ilma Rothschildi perekonnanimeta kaugele – juutide uskumuse kohaselt on juudi soost ema järglane puhastverd juut.

Juudi peretavade kohaselt oli kombeks, et noored heidavad abiellu oma esimese ja teise põlve nõbudega, et säilitada verepuhtust ja head õnne – Mayer Amschel Rothschildi 18 lapselapsest abiellus 16 perekonna-siseselt).

Mayeri varanduse suurus jäi aga avalikkusele saladuseks, ükski erapooletu isik ei osalenud varanduse hindamisel ja järgmiseks perekonnapeaks pidi saama pere vanim poeg – seda tava saanuks murda vaid see, kui enamik perekonnast arvanuks teisiti. Nõnda saigi järgmiseks perekonnapeaks Nathan Mayer Rothschild.

Jacob Mayer Rothschild suundus Pariisi, et asutada seal Rothschildi vendade pank Rothschild Frères.

Sündis Nathaniel de Rothschild.

Nathaniel de Rothschild

Nathaniel de Rothschild

 

Sõda kui rikkuse allikas

1814: Arvestades seda 3 miljonit dollarit, mille Hesse-Hanau prints William IX Mayer Amschel Rothschildile hoidmiseks usaldas, tuleb heita pilk juutide entsüklopeedia 1905. aasta väljaande 10. osa 494. leheküljele, kus on kirjas, et legendi järgi peideti see raha veinikastidesse ning toimetati varjule Napoleoni sõdurite eest, kui Napoleon Frankfurti sisse marssis. Raha tagastati puutumatuna samades kastides aastal 1814, kui prints Saksamaale naasis.

Entsüklopeedia viimane lause sedastab, et eelnevad faktid on pigem “ärilise kui seiklusliku tähendusega”, viidates sellele, et Rothschildid ei tagastanud seda raha prints Williamile kunagi. Entsüklopeedia andmeil investeeris Nathan Mayer Rothschild selle 3 miljonit dollarit kullas Ida-India Kompaniisse, teades, et seda on vaja hertsog Wellingtonil Ibeeria poolsaare lahingus (kindral Arthur Wellesley ehk esimene Wellingtoni hertsog, oli Briti vägede juht Napoleoni sõdades).

Selle varastatud rahaga tegi Nathan ülikasumlikke tehinguid, müües Wellingtonile kulda, ostes seda tagasi ning vahendades Portugalile.

1815: Kõik viis Rothschildide venda tegid koostööd, et varustada kullaga nii Wellingtoni sõjaväge (Inglismaal oleva Nathani kaudu, kes juhtis sealset panka) kui ka Napoleoni sõjaväge (Prantsusmaal oleva Jacobi kaudu, kes juhtis panka Pariisis). Lõppematud Napoleoni sõjad olid vesi Rothschildide veskile, sest sõja ajal sõlmitud tehingud tõid suurt kasumit, ükskõik kellele võlgu anda – laenule kehtis valitsuse garantii, kuna võitja aktsepteeris ka kaotaja võlgu. (Lugejale meeldetuletuseks: VI sõda Napoleoni vastu toimus aastatel 1813–1814 ja Prantsusmaa-vastasesse koalitsiooni kuulusid Austria, Preisimaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Hispaania, Venemaa, Rootsi ning Portugal; VII sõda Napoleoni vastu toimus 1815. aastal – Toim.)

 

Sõjainfoga manipuleerimine

Samal ajal kui Rothschildid rahastasid mõlemat sõdivat poolt, kasutasid nad üle Euroopa asutatud panku, et rajada konkurentsitult parim postiteenuste võrk koos salateede ja kiirkulleritega. Kullerid andsid oma käes oleva info edasi Rothschildidele, kes olid niimoodi päevakajalistest sündmustest alati sammu võrra ees. Enamgi veel – need kullerid olid ainsad, keda lubati Inglise või Prantsuse armee poolt suletud sõlmpunktidest läbi. Inglismaal olev Nathan Mayer Rothschild aga sai infot sõja käigust kasutada rahaturu manipuleerimiseks.

Üks Rothschildide kullereid oli mees nimega Rothworth. Kui britid olid võitnud Waterloo lahingu, startis Rothworth Inglise kanali poole ning tal õnnestus teade sõja võidust edastada Nathanile 24 tundi enne Wellingtoni kullerit.

Sel ajal nimetati Briti võlakirju konsoliteks ning neid vahetati börsi esimesel korrusel. Nathan käskis kõigil alumise korruse töötajatel hakata konsoleid müüma – see pani kõik teised kauplejad arvama, et britid on sõja kaotanud ja ka nemad hakkasid kiiresti konsoleid müüma ja nende väärtus langes. Siis andis Nathan käsu hakata konsuleid tagasi ostma. Kui jõudis kohale õige info, et britid on sõja hoopis võitnud, kerkis konsolite hind isegi kõrgemale nende sõjaeelsest hinnast, kasvatades Nathani investeeringu panka 20-kordseks. See andis Rothschildide perekonnale täieliku kontrolli Briti majanduse üle ning Inglismaa oli sunnitud rajama uue panga, mida kontrollis Nathan Mayer Rothschild.

Siinkohal on huvitav ära märkida, et sada aastat hiljem ilmus New York Timesis lugu, milles räägiti, et Nathan Mayer Rothschildi lapselaps oli proovinud kohtu kaudu kontrollida ühe raamatu ilmumist, mis sisaldas fakte tollasest börsiloost. Rothschildide pere väitis, et see lugu ei vasta tõele, kuid jäi kohtus kaotajaks.

 

Nathan: Riik, see olen mina!

Just aastal 1815 ütles Nathan Mayer Rothschild oma kuulsad sõnad: “Mind ei huvita, milline käpiknukk on pandud Inglismaa troonile, et valitseda impeeriumit, kus päike iial ei looju. Mees, kes kontrollib Briti rahavoogu, kontrollib ka Briti impeeriumit – ja see mees olen mina.“ Ta uhkeldas, et 17 aasta jooksul, mil ta Inglismaal on olnud, on ta oma isa antud 20 000 naela suurendanud 2500 korda 50 miljoni naelani.

Rothschildid kasutasid oma mõjuvõimu Inglise Panga üle muu hulgas ka selleks, et asendada kulla riigist riiki transportimine süsteemiga, mis toimib tänapäevani – nad kasutasid oma viite üle Euroopa laiali olevat panka, et juurutada paberarve- ja tšekisüsteem.

19. sajand oli Rothschildide ajastu ning sajandi lõpuks omasid nad poolt maailma rikkusest. Siiski oli üks asi, mis ei läinud nii, nagu Rothschildid oleks tahtnud. 1814. aasta septembris algas Viini Kongress, kus maailma poliitiline kaart sai teise näo. Rothschildid soovisid kasu lõigata tõsiasjast, et mitmed Euroopa valitsused olid neile võlgu ja luua oma võimu kasutades maailmavalitsus, mis kontrolliks kogu tsiviliseeritud maailma.

Ent Venemaa tsaar Aleksander I polnud nõus Rothschildide keskpangale alluma ega läinud selle plaaniga kaasa ning Rothschildide maailmavalitsuse plaan nurjus. Raevunud Nathan Mayer Rothschild vandus, et ühel päeval hävitab tema või tema järglased tsaar Aleksander I pere ja tema järglased. Ta pidas oma vandest kinni: 102 aastat hiljem rahastasid Rothschildid bolševikke, kes selle lubaduse täitsid, mõrvates tsaariperekonna.

Siinkohal tasub äramärkimist huvitav tõik, et maailmavalitsuse üks eestkõnelejaid, aškenazi juut Henry Kissinger tegi oma doktoriväitekirja Viini Kongressist.

 

Rothschildid said oma panga Ameerikas

1816: Ameerika Kongress kinnitas seaduse, mis lubas Rothschildidel rajada järjekordse keskpanga, millega nad said taas enda kätte kontrolli Ameerika rahavoo üle.

Selle panga nimi oli Ameerika Ühendriikide Teine Pank (Second Bank of the United States), mis sai 20-aastase tegevusloa. Suurbritannia sõda Ameerika Ühendriikide vastu (Ameerika teine iseseisvussõda 1812–14) oli lõppenud tuhandete brittide ja ameeriklaste surmaga, kuid Rothschildid said oma panga.

1818: Järgides prantslasi, kes kindlustasid massiivseid laene 1817. aastal, et oma Waterloo-kaotuse järgset ülesehitustööd teha, ostsid Rothschildid suurtes kogustes Prantsusmaa valitsuse võlakirju, põhjustades nende väärtuse kasvu. 5. novembril paiskasid nad kõik võlakirjad korraga avatud turule, põhjustades võlapaberite väärtuse langemise ja paanika Prantsusmaal. Nüüd oli õige aeg hõivata Prantsusmaa rahaturg.

Samal aastal laenasid nad 5 miljonit naela Venemaa valitsusele.

1821: Kalmann Mayer Rothschild saadeti Itaaliasse Napolisse, kus ta ajas äri Vatikani tollase paavsti Gregorius XVI-ga. Rothschildide võimu Vatikani üle näitab see, et alati, kui Kalmann külastas paavsti, sirutas too talle tervituseks oma käe, nõudmata tavapärast kinganina nuhutamist.

1822: Austria valitseja andis Rothschildide viiele vennale parunitiitli, ent Nathan Mayer Rothschild otsustas seda mitte vastu võtta.

1823: Rothschildid võtsid üle terve maailma oma kontrolli alla katoliku kiriku rahavoo.

1827: Kirjanik Walter Scott andis välja 9-osalise raamatusarja “The life of Napoleon“ (Napoleoni elu), mille teises osas väidab ta, et Suur Prantsuse Revolutsioon oli illuminaatide korraldatud (Adam Weishaupt) ja rahastatud Euroopa rahadega (Rothschildid).

1832: Ameerika Ühendriikide vabamüürlasest president Andrew Jackson (seitsmes president aastatel 1829–1837) tegi oma teise valitsemisaasta kampaania nime all “Jackson ja ei mingit panka!“, üritades Ameerika inimeste huvides saada rahandussüsteemi riigi kontrolli alla.

1833: President Jackson alustas valitsuse deposiitide väljavõtmist Rothschildide kontrollitud Ameerika Ühendriikide Teisest Pangast ja neid hakatakse üle kandma demokraatlike pankurite juhitud pankadesse.

Rothschildid tegid vastuseks seda, mida nad kõige paremini oskavad – tõmbasid rahavoo kokku, põhjustades majanduslanguse. President Jackson nägi nende paani läbi ja ütles ajalukku läinud sõnad: “Te olete üks varastest ussipesa ja ma kavatsen teid välja juurida – ja kõikvõimsa Jumala nimel – ma luban, et juurin teid välja.“

1834: Itaalia revolutsiooniline liider Guiseppe Mazzini valiti väidetavalt illuminaatide poolt nende ülemaailmset revolutsioonilist programmi juhtima. Ta tegi seda kuni oma surmani 1872. aastal.

mazzini

Guiseppe Mazzini

 

1835: 30. jaanuaril tehti USA presidendile Andrew Jacksonile atentaat, kuid imekombel läksid mõlemad lasud mööda. President Jackson ütles hiljem, et ta teadis, et selle mõrvakatse taga on Rothschildid.

Atentaadi sooritaja Richard Lawrence, kes hiljem tunnistati süüdimatuks, kiitles sellega, et võimukad inimesed Euroopast palkasid ta ning lubasid kaitsta, kui ta tabatakse.

Rothschildid omandasid Almadeni elavhõbedakaevandused Hispaanias – kuna elavhõbe oli kulla ja hõbeda rafineerimise oluline komponent, siis said Rothschildid ka selles valdkonnas maailma üle võimu enda kätte.

1836: Pärast aastatepikkust võitlust Rothschildidega õnnestus president Jacksonil lõpuks Rothschildide keskpank Ameerikast välja tõrjuda nende tegevusluba mitte pikendades. Selline olukord kestis kuni aastani 1913, mil Rothschildidel õnnestus asutada oma kolmas Ameerika keskpank – Föderaalreserv – ja kindlustamaks, et miski enam valesti ei läheks, panid nad selle etteotsa oma vereliini kandja Jacob Schiffi.

Suri Nathan Mayer Rothschild. Tema pangas N. M. Rothschild & Sons läks juhtimine noorema venna James Mayer Rothschildi kätte.

1837: Rothschildid saatsid ühe omadest – aškenazi juudi August Belmonti Ameerikasse nende pangandushuvisid päästma.

1840: Rothschildid said Inglismaa Panga väärismetallikangide vahendajateks ja asutasid agentuurid Californias ja Austraalias.

1841: USA president John Tyler (Ameerika Ühendriikide 10. president aastatel 1841–1845) pani Ameerika Ühendriikide Panga tegevusloa väljaandmisele veto, millega seoses ta saab sadu kirju tapmisähvardustega.

1844: Salomon Mayer Rothschild ostis kivisöekaevanduse United Coal Mines of Vítkovice ja Austria-Ungari ettevõtte Blast Furnace Company (kõrgahjude tootja), mis tõusid maailma tööstuse suurettevõtete tippkümne hulka.

Benjamin Disraeli, aškenazi juut (kes sai Briti peaministriks kahel korral – ainus aškenazi juut, kellel see õnnestus) andis välja poliitilise romaani “Coningsby“, milles kirjeldas Nathan Mayer Rothschildi järgmiselt: “Maailma rahaturgude lord ja valitseja ning loomulikult ka kõige muu lord ja valitseja. Ta hoidis sõna otseses mõttes Itaalia tuluallikaid oma peos ning kõikide riikide monarhid ja ministrid lipitsesid tema ees, täites ta juhiseid ning järgisid tema soovitusi.“

 

Jackson surivoodil: “Ma tapsin panga“

1845: Suri suur Ameerika patrioot, president Andrew Jackson. Kui temalt enne surma küsiti, mida ta loeb oma suurimaks saavutuseks, vastas ta: “Ma tapsin panga,“ viidates Rothschildide ülemvõimu kukutamisele USA rahamaailmas aastal 1836.

Jackson

USA 7. president, patrioot Andrew Jackson

 

Jacob Mayer Rothschild (kes oli abiellunud oma vennatütre Bettyga (Salomon Mayer Rothschildi tütar) ehk parun James de Rothschild võitis konkursi, ehitamaks esimene suur raudtee läbi terve Prantsusmaa. Selle nimeks sai Chemin De Fer Du Nord ning see kulges algselt Pariisist Valenciasse ning hiljem liitus Austria raudteega, mille ehitas Jacobi vend (ja naise isa) Salomon Mayer Rothschild.

1847: Lionel De Rothschild abiellus oma onu (Kalman Mayer Rothschildi) tütrega ning valiti Londoni nimekirjas Inglismaa parlamenti.

Parlamendiliikmeks saamise eelduseks oli vande andmine kristlasena. Lionel De Rothschild keeldus seda tegemast, sest ta oli juut ning tema koht parlamendis jäi 11 aastaks tühjaks, kuni ajani, mil seda seadust muudeti. Seega, 11 aasta jooksul ei saanud ta millegi üle hääletada ega sisenenud kordagi parlamendihoonesse, aga sellest hoolimata õnnestus tal oma koht riigivalitsuses säilitada.

1848: Aškenazi juut Karl Marx avaldab “Kommunistliku Partei Manifesti“.

Huvitaval kombel, samal ajal, kui Marx manifesti kallal töötas, kirjutas geograaf ja poliitteadlane Karl Ritter Frankfurdi ülikoolist antiteese, mis said hiljem aluseks Friedrich Wilhelm Nietzsche filosoofiale, millest omakorda kasvasid välja fašism ja natsism ning tulevased suured maailmasõjad.

 

Gutle Schnaper surivoodil: “Kui mu pojad ei tahaks sõdu, siis neid ei oleks“

Nii Marx, Ritter kui ka Nietzche said raha ja suunamist Rothschildidelt, kes said suurte mõtlejate poolt kirja pandud kaht teineteisele vastanduvat ideoloogiat kasutada selleks, et killustada ja üksteise vastu ässitada aina suuremaid inimrühmi, et need siis relvastada ja ajupesta üksteise vastu sõdimiseks ning hävitamiseks. Suure plaani lõppeesmärk oli hävitada kõik poliitilised ja religioossed institutsioonid. See oli põhimõtteliselt sama plaan mis Weishauptil 1776. aastal.

Suri Eva Hanau, Amschel Mayer Rothschildi naine.

1849: Suri Gutle Schnaper, Mayer Amschel Rothschildi naine. Enne oma surma ütles ta: “Kui mu pojad ei tahaks sõdu, siis neid ei oleks.“

 

Järgneb.

Allikas: Humans Are Free

 

Fotod: humansarefree.com (esifotol Ameerika Ühendriikide Teine Pank)

 

Toimetas Meeli Seermaa