X

10 eurot =

Lõppmäng: majanduskriis oli finantskorruptsiooni ettenähtud finaal

2. mai 2014 kell 11:50



maxresdefault laur 515. märtsil andis USA raadiosaatele Coast to Coast AM” intervjuu ajakirjanik Greg Palast, kes enne töötas ettevõtete pettuste ja väljapressimiste uurijana. Tribune Magazine on tunnustanud teda kõige olulisema uuriva ajakirjaniku tiitliga ja mitmed tema lood on jõudnud BBC saadetesse ja The Guardiani veergudele. Ta on kirjutanud mitu raamatut, sealhulgas kaks bestsellerit “Armed Madhouse” (Relvastatud hullumaja) ja “The Best Democracy Money Can Buy” (Parim demokraatia, mida raha eest saab osta).

 

Naftalekete varjamine

20. aprillil 2010 plahvatas lekke tagajärjel British Petroleumi (BP) Deepwater Horizoni naftapuurtorn Mehhiko lahes – 11 töötajat hukkus ja 1600 km pikkune rannikuriba reostati. Puurplatvormi lähistelt tuli salajane teade, et see ei olnud selle ettevõtte esimene leke. Nimelt oli Kaspia meres lekkinud poolteist aastat varem teinegi BP naftapuurtorn, kuid seda suudeti varjata altkäemaksude ja töötajate ähvardamisega. Katastroof suudeti ära hoida kiire tsementeerimisprotsessiga, kuid Mehhikos toimunut enam varjata ei õnnestunud.

BP  õnnetus laur 1

 

“Lendasin Aserbaidžaani tunnistajaid otsima, aga mind vahistati ja saadeti riigist välja. Seega oli mul raskusi tõestusmaterjalide saamisega, kuid mind aitas hädast välja reamees Bradley Manning, kes avalikustas Wikileaksi dokumendid. USA välisministeerium ja BP partnerid Exxon ning Chevron teadsid lekkest Aserbaidžaanis; riigisekretär Condoleezza Rice kuulus isegi Chevroni juhatusse ja tema järgi nimetati 129 000-tonnine supertanker,” ütleb Palast.

Enamasti varjatakse naftalekete tõsidust ja öeldakse, et loodus puhastab end ise ära kolm kuud lekkinud 5 miljonist barrelist naftast. Mehhiko lahe ranniku elanikud aga teavad, et see on väljamõeldis, sest rand ja kohalike elu on hävitatud. Kui kaevata liiva sisse 10–15 cm sügavune auk, siis leiab sealt nii tahkete tükkidena kui ka vedelat saastet ja see näitab, et keskkond on toksiline veel ligi 40 aastat. Randa koristavad reostuse tõttu töö kaotanud inimesed või kohalikud, kandes vaid särki ja sandaale, millele on kilekott ümber pandud. Tegelikult peaks neil olema kaitseülikond ja respiraator, sest saaste ja päikesekuumus tekitab toksilise kombinatsiooni.

likvideerimine laur 4

 

Aserbaidžaanis kukutati valitsus

Obama valitsus teatas hiljuti, et BP võib naasta Mehhiko lahte naftat puurima, mis tähendab, et kuigi reostust ei ole likvideeritud, alustatakse juba uute puurtornide rajamist. Endine BP asepresident David Rainey valetas Kongressile enne Mehhiko lahe katastroofi, et puurimine on ohutu ja õnnetusi ei juhtu. Talle otsustati esitada süüdistus Kongressile valetamise eest, aga kohtuasi peatati, kuna välisministeerium teadis Kaspias toimunust.

Endine BP asepresident Leslie Abrahams tunnistas, et CIA, MI6 ja British Petroleum korraldasid Aserbaidžaanis riigipöörde, et kukutada president, kes ei soosinud BP tegevust Kaspia meres. 1992. aastal andis BP esimees John Browne Abrahmsile kohvri tšekiga 30 miljonile, et too mõjutaks sellega presidenti, kuid sellest ei piisanud. Seejärel aitasid USA ja Briti luureagentuurid relvastada endist KGB ülemat, Aserbaidžaani kommunistliku partei esimest sekretäri Geidar Alijevit, kes kukutas järgmisel aastal Aserbaidžaani valitsuse. Alijevist sai 1993. aastal Aserbaidžaani president ja nelja kuuga allkirjastas ta dokumendid, mis andsid BP-le vajalikud volitused.

kaspia meri laur 2

 

Teade “Lõppmäng”

Greg Palast räägib, et ta sai faksi, milles seisis mustvalgel, et ülemaailmse finantskriisi konstrueerisid panganduse tippjuhid. Konfidentsiaalse teate End-Game (Lõppmäng) kirjutas 1997. aastal keskpankur ja ökonomist Timothy Geithner, kellest sai hiljem New Yorgi Föderaalreservi president ja USA rahandusminister. Salajasest üritusest võttis osa ka majandusteadlane Larry Summers, kes 1995. aastal edutati rahandusministri asetäitjaks.

lõppmäng laur 5

 

Need kolm meest muutsid Bill Clintoni valitsemisajal rahandusseadusi ja korraldasid ümber rahandus- ja pangandusstruktuure. Nad lubasid kasutada investeerimispankadel, mille tegevust võib võrrelda kasiiniode, kommertspankade vahendeid. Tekkisid sellised hullumeelsed “tooted” nagu tuletisinstrumendid (derivatiivid), mis on teoreetiliselt hüpoteegiga (kinnisvaraga) tagatud, aga millel tegelikult ei olnud tagatist. JP Morgani pank omas lõpuks 88 triljoni väärtuses neid pseudoväärtpabereid oma bilansiaruandel ja otsustati, et sellest niinimetatud prügist tuleb lahti saada, müües seda ülejäänud maailmale edasi, ütleb Palast.

Selleks aga tuli muuta maailmapanganduse toimimisskeeme. Nüüd oli jällegi vaja Timothy Geithnerit, kes oli Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) suursaadik. WTO töötas käsikäes Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF). Geithner lasi ebaseaduslikult ja salaja kokku kutsuda Ameerika rahvusvahelise investeerimispanga Golden Sachi, JP Morgan Chase´i, Bank of America, Citibanki ja Merrilli juhid, et arutada uusi kauplemisseadusi. Neil oli vaja seadust, mis sunniks iga riiki aktsepteerima ohtlikke tuletisinstrumente ja see õnnestuski. Seejärel kukkus kokku California kinnisvaraäri, Islandi majandus “sulas” ja Soomes tekkisid probleemid pensioniga – kogu maailmamajandus destabiliseerus.

Pangandussüsteem on üles ehitatud saamaks kasu nii majanduse tõusust kui ka langusest. Konkreetsel juhul müüdi kahtlasi hüpoteeke, seejärel panustati hüpoteekide langusele, mille tulemusena läksid pankrotti tuhanded inimesed, kes kaotasid oma kodud. Ainus ellujäänud riik lääne hemisfääris oli Brasiilia, kes keeldus seda seadust vastu võtmast.

Palast rõhutab, et tuleb olla valvel inimeste eest, kes lõikavad kasu inimeste töökaotuse või isegi tervete tööstuste kokkukukkumise pealt. Sellistel juhtudel aga pannakse harva süüdlasi vangi, sest pangad ja valitsused teevad tihedalt koostööd. Palest viitab, et tänane olukord – 25%-line töötus Hispaanias, Kreeka kokkukukkunud majandus, rahutused Indoneesias ja Detroidi pankrotistumine – kõik see on Lõppmängu tulemus.

langus laur 3

 

Helistaja Madeline Coloradost:

Mõni aasta tagasi sain kirja, milles öeldi, et isikliku pensionifondi omanikud tahavad JP Morgani panga vastu esitada ühishagi. Täitsin blanketi ja nüüd, kaks aastat hiljem, sain neilt kirja, milles seisis, et saan 33 senti kahju korvamiseks…

Greg Palast: Selliseid asju juhtub siin Ameerikas pidevalt. Kaotatakse kodusid, sest alguses võetakse väikese protsendiga majalaen, aga siis äkitselt see summa kolmekordistub ja ei suudeta enam maksta. Kaevatakse küll panku kohtusse, kuid saadakse dollarite asemel ainult sente tagasi.

 

Helistaja Richard Texasest:

JP Morgani pank on suurim British Petroleumi osanik ja pärast katastroofi oli kahtlaste surmade laine BP vilepuhujate seas. Nüüd tapavad end JP Morgani pankurid – kuidas te seda kommenteerite?

Greg Palast: Väga hea, et te selle teema üles tõstsite. Üks põhjusi, miks president Barack Obama lubab BP-l Mehhiko lahes edasi tegutseda, on see, et JP Morgan on BP suurosanik. Seega ei karistata naftafirmat, kuna ei soovita karistada panka.

 

Kuula saadet siit.

Greg Plasti kodulehekülg.

Fotod: i1.ytimg.com, graphics8.nytimes.com, static.guim.co.uk, media.web.britannica.com, syrianfreepress.files.wordpress.com, 3.bp.blogspot.com

 

 

Toimetas Laur Raudsoo